Tooted

Paljude käsitööraamatute autor Siire Vanaselja näitab, kuidas meisterdada väheste lihtsate võtete ja vahenditega nutikaid üllatavaid kingitusi lähedastele, sõpradele ja kaugemalegi rahvale. Autor käib kaasas looduse rütmide ja aastaaegade vaheldumisega, alustades jõuluaegsete värskete ideedega ja lõpetades sügisese meeleolu võtmes. Ajast aega liikudes leiame näiteid, kuidas muuta meeldejäävaks sõbrapäev ja vabariigi aastapäev, tuua lusti ja värvirikkust kevadpühadesse, kaunistada ema ja emadepäeva, toetada saunarõõme ja luua õisi koos suvega või pidada meeles vanavanemaid. Isetegemise rõõm on suurim rõõm ja isetehtud kingitused kindlasti kõige isiklikumad.

See raamat sai alguse Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala kolmanda kursuse erialapraktika ülesandest. Kahe esimese õpinguaasta jooksul omandatud traditsiooniliste tekstiilide valmistamisel ja kaunistamisel kasutusel olnud võtted – kudumine, heegeldamine, tikkimine – oli võimalik kolmandal aastal rakendada oma isikliku fantaasia teenistusse, et luua traditsioonil põhinevaid, omanäolisi, kaasaegseid esemeid. Raamat sisaldab 22 käsitööprojekti, mis annavad lugejale inspiratsiooni, et uuendada mõnd kappi seisma jäänud riideeset, kas siis tikkides, heegeldades, kududes või õmmeldes.

Teise maailmasõja ajal põgenes Nõukogude ja Saksa okupatsiooni jalust Eestist Soome tuhandeid inimesi. Pageti terrori ja võõrasse väkke sundvõtmise eest, paadipõgenike seas olid ka tulevased „soomepoisid“. Väikeste, enamasti lahtiste paatide sihtkohad olid Soome rannik ja Helsingist itta jäävad skäärid. Põgenikevool oli suurim 1943. aasta sügissuvest 1944. aasta veebruarini, kuid üksikuid retki tehti veel pärast sõdagi. Lisaks inimestele liikus selles masinavärgis palju raha.

Ohtlikke öiseid paadireise üle Soome lahe korraldasid enamasti endised salapiirituse vedajad. Randlased mõlemal pool lahte olid juba aastasadu omavahel läbi käinud, hoolimata piiridest või nende puudumisest, ning toimetanud ühele või teisele poole nii inimesi kui kaupa, ka salakaupa. Nüüd kasutati sedasama võrgustikku. Soome poolel püüti kõik saabujad kindlatesse vastuvõtupunktidesse koguda ja arvele võtta. Põgenike ülekuulamisprotokollides on kirjas erakordseid, vahel lausa uskumatuid lugusid.

Raamatus saavad kokku teadus- ja elulugu ning haaravate avastusretkede kirjeldus. Autor maalib portree norra teadlasest Kristian Birkelandist, kirglikust geniaalsest vaimust, kes terve elu uuris valgusmänguliste virmaliste tekkepõhjusi. Ta jõudis välja maailma kahte äärmuslikku piirkonda: Põhja-Norra kõlekülmadele lumistele mäetippudele ja Aafrika kuumadele kõrbealadele, kus esineb põhjavalguse kahvatum sugulane sodiaagivalgus. Ülimalt köitev lugu, mis hoiab lugejahuvi ja ka harib sedamööda, kuidas jutustus areneb.

President Bill Clintoni Oslo visiidi ajal laseb julgeolekumeeskonda kuulunud Harry Hole kogemata maha Ameerika salateenistuse agendi. Juhtumi kinni mätsimiseks tuleb Harryl jätta oma senine amet ja võtta vastu ametikõrgendus. Uuel ametikohal satuvad ta kätte paberid, mis puudutavad haruldase ja palgamõrtsukate seas hinnatud relva salakaubavedu. Samasuguse relvaga on omakorda seotud hiljuti toimunud mõrv ning Harry tähelepanu paelub neonatside tegevus Norras. Kui seosed viivad Teise maailmasõja aegadesse ja SS-mundrit kandnud norra vabatahtlikeni, on ta kindel, et keegi on võtnud kohtumõistmise oma kätesse.

Jo Nesbø on Norra kirjanik ja muusik, endine börsimaakler, kes pühendus kirjutamisele pärast oma esikromaani „Nahkhiirmees” suurt menu. Kriitikud on tunnustanud teda kriminaalromaani piiride avardamise ning kõrge kirjandusliku kvaliteedi eest. Eelkõige inspektor Harry Holest jutustav krimisari on võitnud mitmeid auhindu. „Punarind” on sarja kolmas romaan. Lisaks laialdasele tunnustusele Norras valis ajakiri TIME 2023. aastal „Punarinna” 100 kõigi aegade parima kriminaalromaani hulka. Jo Nesbø raamatuid on müüdud kogu maailmas enam kui 60 miljonit eksemplari ning neid on tõlgitud rohkem kui 50 keelde.

Kordustrükk.

Mida teha raamatuga, mis ei taha, et teda loetaks? Muidugi kaaned avada!

Et see raamat ei taha mingil juhul, et teda loetaks, püüab ta igal võimalusel lugemisest kõrvale hiilida: tähed kaovad, kaaned üritavad sulguda, raamat proovib sulle igasugu vempe visata, et sa raamatu lugemise lõpetaks.

Rootsi koomiku David Sundini lõbus lasteraamat „Raamat, mis ei tahtnud, et teda loetaks” pakub lustakat lugemiselamust väikestele ja paneb proovile ka suurte ettelugejate fantaasia. Raamat oli 2020. aasta ostetuim lasteraamat Rootsis.

HOIATUS!

See raamat ei taha TÕEPOOLEST, et teda loetaks.

Tahad lugeda imenunnut väikest raamatut – võta mõni teine!

See raamat hammustab, tembutab ja lollitab.

Aga … kui raamatut kenasti ja ettevaatlikult patsutad, siis õnnestub seda lugeda. See muutub imeliseks elavaks, jonnakaks ja suisa maagiliseks pildiraamatuks, mille autoriks on väike naljakas härra David Sundin.

Kas tekkis juba huvi raamatut lugema hakata?

Ei!

Suurepärane.

Romaanid on pühendatud Austraalia aborigeenidele – mineviku, oleviku ja tuleviku omadele. Tegevus toimub 19. sajandil. William Thornhill on Thamesi paadimees. Elu on karm ja konkurents tihe. Vaesus ajab varguste väärale teele, kus vähimagi ettevaatamatuse korral varitseb kinnikukkumise oht.

Tove Jansson (1914–2001) on üks armastatumaid soomerootsi kunstnikke ja kirjanikke. Tema uue biograafia pealkiri põhineb Tove Janssoni eksliibrise tekstil. Töö ja armastus olid Tovele terve elu kõige tähtsamad. Ja just selles järjekorras.Tove elu ja kunst olid omavahel tihedalt põimunud. Ta kirjutas ja maalis omaenese elu ning leidis materjali lähiümbrusest: sõpradest, saartest, reisidest, ka isiklikest kogemustest. Tove Janssoni elutöö on hiiglaslik. Tegelikult peaks sellest rääkima mitmuses, sest ta tegi ära mitme inimese elutöö nii muinasjuttude looja, illustraatori, maalikunstniku, kirjaniku, lavastaja, dramaturgi, luuletaja, poliitiliste karikatuuride joonistaja kui koomiksikunstnikuna.Käesolev raamat on esimene eesti keeles ilmunud elulooraamat Tove Janssonist.Tuula Karjalainen (1942) on kunstiajaloolane ja kirjanik, kes on muu hulgas töötanud Helsingi linna kunstimuuseumi ja Soome kaasaegse kunsti muuseumi Kiasma juhatajana.