Tooted

Konstantinos Kavafis (1863–1933) on kreeka kirjanduse suurkuju, kellest saab alguse tänapäeva kreeka luule. Kavafise kodulinn oli Egiptuse Aleksandria, kunagine hellenistlik pealinn. Tema luule jaguneb ajalooliseks, filosoofilisteks ja erootiliseks haruks; muuhulgas tõi ta uuskreeka luulesse homoseksuaalse armastuse teema. Eluajal ei avaldanud Kavafis ühtegi raamatut, vaid levitas luuletusi lahtistel lehtedel. Oma luuletuste kallal töötas ta kaua, sageli pikki aastaid, lihvides neid täiuslikkuseni. Kavafise kõige tuntumad tekstid on "Ithaka", "Oodates barbareid" ja "Jumal hülgab Antoniuse", mille keskmes on antiikne mütoloogia ja ajalugu.

Claes Andersson on meil juba tuntud mälestusraamatuga „Kaksteist aastat poliitikas”. Kodumaal Soomes on ta avaldanud kakskümmend luulekogu, näidendeid ja esseid.

Ilya Kaminsky on Ukraina päritolu Ameerika luuletaja, kelle debüütkogu "Odessa tantsud" ("Dancing in Odessa") ilmus 2004. aastal. Teos on pühendatud Odessale, mis on ühtaegu tõeline koht – autori sünnilinn – kui ka kujuteldav paik, kus põimuvad mälestused, kujutluspildid ja jutustatud lood.

Kaminsky külluslik luulekeel on täis sümboleid ja mütoloogiat, muusikat ja huumorit. Tema luuletustes figureerivad mitmed autorile olulised luuletajad, nii on tsükkel "Musica Humana" pühendatud Ossip Mandelštamile, aga tekstides ilmuvad ka Paul Celan, Jossif Brodski, Marina Tsvetajeva ja mitmed teisedki. See on haruldaselt kõlav, meeldejääv ja keeleliselt tundlik teos.

„Pääsulinn“ on Aliis Aalmanni (snd 1995) kolmas luulekogu. Olulisteks märksõnadeks on siin mure keskkonna ja Eesti tuleviku pärast, vastuhakk allaandmisele, protest leppimise suhtes, vastukaaluks linnale kui kapitalismikantsile astuvad mängu mets, põld, maa, küla.

Aalmanni debüütluulekogu „Verihaljas“ pälvis 2021. aastal Betti Alveri kirjandusauhinna ja teine luulekogu „Väe võim“ 2024. aastal Gustav Suitsu luulepreemia. Aalmanni novell „Mina ei käinud siis veel koolis“ sai 2024. aastal Tuglase novellipreemia ja ajakirja Looming novelliauhinna. 2025. aastal on Aalmannilt ilmunud ka debüütnovellikogu „Kes aias“.

Makedoonia luuletaja Nikola Madzirov on kaasaegse Euroopa luule omapärasemaid ja võimsamaid hääli. Tema kujundikeel on tihe ja rikkalik, see on palistatud nostalgia ja igatsusega. Madzirov on end nimetanud „pagulaste järeltulijaks vastu tahtmist“, viidates sellega oma perekonna põgenemisele Balkani sõdade ajal XX sajandi alguses. Tema tekstides on alati kohal teatav kodutuse või kuulumatuse tunne, olemata samas juurtetu. „Valgus ja tolm“ on kakskeelne valikkogu, mis sisaldab läbilõiget autori luulest ja ühte lühiesseed.