Tooted

Kõrgemate geodeetiliste õppeasutuste üliõpilastele ja tehnikumide õpilastele. Põhirõhk on pandud suurtes mõõtkavades valmistatavatele topograafilistele kaartidele.

Inglise kirjaniku ja kriitiku Edward Morgan Forsteri (1879–1970) „Howards End“ (1910) on kirjaniku mainekaim romaan. See on vaimukas jutustus, mille sündmused leiavad aset ühes väikeses Inglise külas. Forster kirjeldab kahe naabri vahelisi suhteid, milles põrkuvad pisut boheemlaslik kunsti- ja kirjandusmaailm ning karm realistlik ärimaailm. Ühel poolel on õed Margaret ja Helen Schlegel ning teisel Wilcoxide perekond. Õhkkonna muudavad pingeliseks nende keerukalt põimunud suhted. Heleni impulsiivne abielu Paul Wilcoxiga, Margareti soojad suhted kadunud mrs. Wilcoxiga, ning kahe perekonna muud kokkupuuted moodustavad raamatu edenedes tervikliku loo. Siin on peategelaste läbimõtlematuid tegusid, kiirelt vahelduvaid tundepuhanguid, vääritimõistmisi ning tegude paratamatuid tagajärgi – teisiti ei saakski, kui omavahel vastandatakse kaine mõistus ja südame hääl.

Sõnastik rehabilitatsioonitehnoloogiast.

Raamatut soovitatakse kasutada abimaterjalina õpetamisel. Inimkaubandus on muutunud globaalseks organiseeritud äriks, mis toob kaubitsejatele suurt tulu. Ahvatlevad lubadused saada „lihtsat ja tasuvat“ tööd välismaal muudavad noored inimesed inimkaubitsejatele kergeks saagiks. Käsiraamatust võib leida mitmekülgset infot peamiste inimkaubandusega seotud probleemide kohta. Raamat tutvustab uusi kontseptsioone ja statistilisi andmeid, analüüsib erinevaid petmismeetodeid, mida kaubitsejad kasutavad, ja pakub ennetusmehhanisme. Raamatus olevad harjutused ennetavad õpilaste iseseisvust, õpetavad kaubitsejaid ära tundma ja neid vältima ning teavitavad noori abi saamise võimalustest.

Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi – ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Võimalik, et seda tuhmunud sõna – SAATUS – meenutasid paljud ka a 2019, kui Jumalaema kirikus puhkes tulekahju. Ehitisedki on saatuse meelevallas ning ajaks, mil Victor Hugo oma kuulsa romaani kirjutas, oli kirik juba oluliselt kahjustatud. Hirmus, et kirik võib maa pealt kaduda, valmis ood arhitektuurile. Igal tegelasel selles loos on oma saatuslik suhe Jumalaema kirikuga. Inetu küürakas Quasimodo saab saatuse tahtel endale kasuisaks ülemdiakon Frollo ja kasuemaks Jumalaema kiriku enda. Mustlasneiu Esmeralda saatus on olla ilus ja paradoksaalsel kombel on tema õnnetus olla armastatud. Teda armastab Gringoire, kellega ta „abiellub", et päästa mees elukutseliste kurjategijate viha eest. Esmeraldat ihaldab võimas kirikuametnik Frollo, kelle tsölibaadivanne lendab aknast välja, kui ta näeb neidu tantsimas. Esmeraldat armastab ka kellamees Quasimodo, kellele neiu halastab ja pakub vett, kui küürakat kiriku ees avalikult mõnitatakse ja karistatakse. Esmeralda saatus on olla inimlikkuse katse- ja komistuskiviks, aga iroonilisel kombel teeb katse auga läbi vaid ebardlik olend Quasimodo, kes suudab eneses leida inimliku tunde – armastuse.

Kaunis pildiraamat NSVL vabariikide lippude ja sümbolitega eesti ja vene keeles

Põhja- ja Baltimaade projekt „Õppekava arendamine ja õpetaja kvalifikatsioon“.

Maineka inglise kirjaniku Charles Percy Snow esikromaan, mis kirjutatud 1931. a., mis ei ava veel autori tegelikke võimeid. Arvestades omaaegset lugejamenu, võib selle raamatu liigitada bestsellerlike krimkade põhjatusse varasalve kuuluvaks.

Artiklikogumik.

Raamat tutvustab Gershwini elu ja tema muusikalist arengut alates noorusest kuni suurte saavutusteni jazz- ja klassikalise muusika maailmas. Schwinger annab lugejale sissevaate Gershwini ainulaadsesse võimesse sulandada omavahel erinevaid muusikalisi žanre, luues teoseid, mis kõlavad värskelt ja uuenduslikult. Üks tema tuntumaid teoseid, Rhapsody in Blue, toob esile tema unikaalse võime väljendada „Ameerika unistust" läbi muusika. Raamat uurib ka Gershwini elu keerulisi aspekte, sh tema suhet loominguga. Raamat on lugu loojast, kelle helid, meloodiad ja harmooniad said kultuuriliseks sümboliks, ühendades Ameerika erinevaid muusikalisi traditsioone ja luues ajatu pärandi.

Ott Rauni artiklitekogumik sisaldab valdavalt 90ndatel aastatel ajakirjanduses avaldatud tekste, jaotudes kaheks, vastavalt kirjanduslikke ja ühiskondlik-poliitilisi teemasid koondavaks tsükliks. Autori maailmanägemise aluseks on traditsioonilised konservatiivsed ja rahvuslikud väärtused, mis määravad nii Rauni kirjanduskriitika kui laiemate sotsiaalsete ja kultuuriliste üldistuste polaarsuse – nii gei-romaani premeerimine kui juudi filantroobi toetus eesti kultuurile lõpevad kord paratamatult lahutuste, suitsiidide ja aidsi võimuga meie pere ja natsiooni üle.