Tooted

August Roosileht on kunstnik, kellest eesti kunstiajaloos seni suhteliselt vähe räägitud. Ent omapärase graafiku, tarbekunstniku ja pedagoogina, kelle tegevusrohke elu möödus peamiselt provintsilinna vaikses eemaldatuses, on ta jätnud üsna märgatava vao eesti varasemasse kunsti.

Sisukord: Sissejuhatuseks Kasutatud lühendid Eesti koorimuusika arengust enne esimest üldlaulupidu Eeskujud Eesti üldlaulupeole Eesti üldlaulupeo mõtte areng Loasaamise keerdkäigud Kas mees- või segakoorid? Majanduslikud raskused Mitmesugused eeltööd Muusikalised ettevalmistused Kohalikud ettevalmistused C. R. Jakobsoni rinne ja laulupidu "Priiusepäeva" pühitsemine 26. märtsil 1869 Rahvas koguneb Tartusse Pidurahvas Tartus Kooride "tuleproov" 17. juunil Pärispeo algus Laulupeo avamine Toomeorus Vaimulik kontsert esimesel pidupäeval Ilmalik kontsert teisel pidupäeval Pidusöök teise päeva õhtul Kolmas pidupäev Väliskülalised laulupeol Meeleolusid ja hinnanguid pärast laulupidu Tüli laulupeo puhastulu ümber Vaidlused pärast laulupidu Laulupeo mõju eesti muusikakultuurile Tagasivaateks Isikunimede register Kohanimede registerS

Päevikulehti aastaist 1922-1926. 1922. a. sai Oskar Kallas Eesti Vabariigi suursaadikuks Inglismaal ning Aino ja Oskar Kallas asusid Londonisse. Intelligentne ja šarmantne Aino Kallas oli väärikas suursaadikuproua, oma mehe saatja vastuvõttudel, mida ta päevikus ka kirjeldab. Hetkekski ei unustanud Kallas loomingulist tegevust, neil aastail valmisid "Barbara von Tisenhusen" (1923) ja "Reigi õpetaja" (1926), mis märgivad kirjanduslikku teisenemist ja uut kvaliteeti. Rabava löögina tuli Aino Kallasele 1926. a. algul Eino Leino surmateade.

"Viina katk" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi esimene eestikeelne teos, mis kujutab eesti külaelu ja -inimesi 19. sajandi esimesel poolel. Kesksel kohal on joomise kahjuliku mõju näitamine. See on mugandus šveitsi autori Johann Heinrich Daniel Zschokke raamatu "Branntweinpest" (eesti keeles "Viina katk") põhjal. "Wina-katk" valmis Õpetatud Eesti Seltsi tellimusel, sest seltsi eesmärgiks oli teadusliku uurimistöö kõrval ka hariva lugemisvara soetamine maarahvale.