Tooted

Prantsuse kirjanik ja lendur Antoine de Saint-Exupéry (1900-1944) on üks 20. sajandi loetumaid ja armastatumaid kirjanikke nii Eestis kui ka kogu maailmas. Ennekõike on ta tuntud "Väikese printsi" autorina, kuid väga populaarsed on samuti tema lendamisest ja lendurite elust pajatavad autobiograafilised romaanid. Varem eesti keelde tõlkimata, 1929. aastal ilmunud Saint-Exupéry debüütteos "Lõuna postilennuk" räägib Toulouse'i - Lõuna-Ameerika liini lenduritest ja nende tööst. Kaunis ja lüürilises stiilis kaitseb autor läbi peategelase humanistlikke väärtusi ja inimestevahelist siirust ning sõprust. 1939. aastal ilmunud "Inimeste maas" kirjeldab Saint-Exupéry sündmusi oma elust ja seiklustest lendurina. Kirjanik toonitab inimese ausust iseenda ning austust teiste inimeste vastu; vajadust püüelda vaimse rikkuse ja hinge väärikuse poole, mis peab seonduma vastutustundega.

Tuntud USA kirjaniku National Book Awardi saanud raamat. Romaanis kirjeldatakse pealtnäha üliõnnelikku perekonda. Nad elavad kõik koos High Pointi farmis, New Yorki osariigis, kus nad on kohalikus kogukonnas austatud ja armastatud. 1976. aasta valentinipäeval aga juhtub midagi. Pere ilusa kuueteistkümneaastase tütre Mariannega toimunud intsident vaikitakse linnakeses maha ja sellest ei räägita kunagi ka perekonnas. Juhtunu ja eelkõige vaikimise mõju puudutab kõiki pereliikmeid. Aastaid hiljem jutustab perepoeg Judd loo, kuidas nende perekond lagunes ja kuidas nad lõpuks taas mingi ühtekuuluvustunde leidsid.

Tuntud inglise kirjaniku Graham Greene'i 1940. aastal ilmunud romaan vaatleb hea ja kurja, patu ja patukahetsuse teemasid «viskipreestri» saatuse najal 1930ndate aastate Mehhikos. Käimas oli kiriku tagakiusamine, suur osa preestreid oli tapetud või sunnitud maalt lahkuma. Põgenev peategelane kohtab oma hirmust ja viskist mõjutatud teekonnal mitmesuguseid inimesi: banaanikasvatajat, hambaarsti ja kuus aastat varem kohatud külanaist. Ühtlasi paneb see teekond teda mõtlema vagaduse ja armastuse olemusest ning sellest, milles seisneb tema kui preestri kohus. Paljud kriitikud ja Greene ise on pidanud seda üheks kirjanikuparemaks teoseks.