Tooted

A ja O taskuteatmike sarjas avaldatav teatmeteos esitab laia valiku tuntud isikute sünnipäevi. Raamat sisaldab kalendripäevade kaupa järjestatult andmeid peaaegu 22 000 isiku kohta (rohkem kui pooled neist on seotud Eestiga). Igal leheküljel on ruumi ka selleks, et iga lugeja saaks sinna üles tähendada oma lemmikute sünnipäevad, maailmas ja Eestis tuntud inimeste kõrvale.

„Tippjuhid 2012 leksikon on autahvel neile, tänu kellele majanduslangus Eestis läbi sai. Autahvel neile, kellest sõltub, millal uus kiirem kasv taas käima läheb.“ Nende sõnadega pöördub Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel Tippjuhid 2012 eessõnas Eesti tippjuhtide poole, kelle eluloolised andmed koondasime 2012. aasta kogumikku.

„Igaüks võib rooliratast hoida, kui meri on vaikne. Tippjuhid peavad aga rooli hoidma igasuguse ilmaga. Leksikoni eesmärk on väärtustada Eesti ettevõtete tippjuhte, kes tänusõnu kuulevad tavaliselt vähe. Kui ettevõttel läheb hästi, on omanik rahulolev või jagab isegi boonuseid, kui ettevõttel läheb halvasti, võib tippjuht olla esimene, kelle tool kõikuma hakkab,“ ütleb Meelis Mandel.

Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus ja rahvagi liitis lõplikult just see sõda. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas eestlastel üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on oluline, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks. Nüüdseks, mil meid lahutab Vabadussõjast juba terve sajand, on meie teadmised oluliselt laienenud. Kõigepealt teame tänapäeval Vabadussõja järellugu. Teiseks on vahepealsete aastakümnete jooksul kirja pandud hulgaliselt mälestusi, avaldatud seni tundmata fakte, leitud uusi arhiivimaterjale või pääsetud ligi neile, mis varem olid kättesaamatud. Pärast Eesti Vabariigi taastamist on Vabadussõjast avaldatud hulk teaduslikke töid, milles sisalduvat infot kildhaaval kokku korjata on jõukohane vaid spetsialistile. Ning loomulikult on ajas muutunud ka lugeja. Nii tekkiski vajadus uue, ajakohastatud, laiale lugejaskonnale suunatud ülevaateteose järele. „Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. Seda osa Vabadussõjast võiks tinglikult nimetada sõjaks Eesti pärast. Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehriga, samuti rahuläbirääkimised Tartus. Seda perioodi Vabadussõjast võib tinglikult nimetada sõjaks rahu nimel. Teos on kirjutatud ajaloolist tõde silmas pidades ja selle poole püüeldes. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi saja kaardiga.

Kolmkümmend aastat (1964‒1993) käisid Eesti tudengid suviti ehitusmalevas. EÜE ametlikuks eesmärgiks oli nõukogude noorte töine ja ideoloogiline kasvatamine. Aga õilis kommunismiüritus pöördus kiiresti tolle ühiskonna alustalade eneste vastu. Eesti NSV-s ei pilgatud kusagil mujal nii avalikult ja hulgakesi kõike nõukogulikku kui malevakokkutulekutel. Nii palju riigivastaseid laule ja nalju ei esitatud ühegi teatri laval ega asutuse peol. Igal aastal astus paar tuhat Eesti noort haritlaskonna liiget justkui reaalsest ühiskonnast välja ja elas oma vaba elu. Nalja sai malevas pööraselt, aga muidugi ei olnud EÜE ainult pullitegemise koht. Siin tehti kõvasti tööd. Siin sai üsna ruttu selgeks, kes on andekas, kes on töökas, kes karjäärihimuline. Siit leiti eluaegseid sõpru ja elukaaslasi. EÜE asus keset tormilist elu, kukesammukese kaugusel EÜE-st olid ka näiteks Hiiu õllekas ja EKP Keskkomitee. Millise sammu keegi EÜE-st edasi astus ja kuhu oma jälje jättis, on omaette põnev teema

Meresõnastik sisaldab termineid ja terminiühendeid laevajuhtimise, navigatsiooni, laevaehituse, laevaseadmete, merepraktika, okeanograafia, meresõiduastronoomia jpm. aladelt. Sõnastikus on ka teatud hulk üldtehnilisi termineid, mis esinevad mereteaduslikus kirjanduses.

Dante Alighieri (1265-1321) „Jumalikku komöödiat” peetakse luulekunsti üheks tähtsamaks saavutuseks. Teost on tõlgitud ja tõlgendatud juba 700 aastat ning sellest on kujunenud ka rahvuslike keele- ja kirjandustraditsioonide elujõulisuse oluline proovikivi. Nüüd on eesti keeles ilmunud Dante suurteose kõik kolm osa: „Põrgu”, „Purgatoorium” ja „Paradiis”.

„Jumaliku komöödia” eestikeelne teekond algas 1910. aastal, kui Villem Grünthal-Ridala tõlkes ilmus poeemi avalaul. „Jumaliku komöödia” teine raamat „Purgatoorium” esitab hingede puhastumise tüpoloogia ning jutustab Dante ja Vergiliuse kohtumisest tähelepanuväärsete isikutega tõusul purgatooriumi mäele, kus Dante valmistub oma noorpõlvearmastuse Beatrice suunamisel teekonnaks paradiisi.

Raamatu üldosas käsitletakse köögiviljade keemilist koostist ja tähtsust toiduainena, köögiviljataimede kasvunõudeid välistingimuste ja mullla suhtes ning nende kasvatamise üldisi aluseid. Üldosa materjal on mõeldud peamiselt koduaiapidajatele.
Järgnevad osad käsitlevad köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamist avamaal, kile all, lavades ja kasvuhoonetes. On antud taimede iseloomustus ning agrotehnika väikeaedadele ja suurmajanditele.

Sisukord:
Üldosas
Köögiviljade kasvatamine avamaal
Köögiviljade kasvatamine lavades ja kasvuhoonetes
Köögiviljade seemnekasvatus
Taimekaitse
Köögiviljade varumine ja kaubastamine
Köögiviljade värskelt säilitamine
Tööde kalender
Teatmik

Fitz on kõigi teada surnud ja mahamaetud. Ennast kuningaks kuulutanud prints Regal on Hirvelossi paljaks riisunud ja sisemaale tõmbunud, jättes ranniku rüüstajate meelevalda. Burrichil ja Chade´il olid aga oma plaanid, kuidas Fitz päästa ja tema abil Kuue Hertsgkonna lagunemist takistada.

Nüüd on Fitz uuesti toibunud, kuid leiab, et ta on jäänud üksi ning peab ise otsustama, mida edasi teha. Ta saab taidudes korraks ühenduse Verityga ning teab, et peab oma õiget kuningat otsima minema ning aitama tal kutsuda legendaarsed elderlingid Kuut Hertsogkonda hädas päästma. Abiks on Fitzil esialgu üksnes Öösilm...

Saja tuhande aasta eest elas maakeral vähemalt kuus liiki inimolendeid. Praegu on neid kõigest üks – Homo sapiens. Kuidas on neist kunagistest lihtsatest ahvidest saanud maailmavalitsejad? Miks kadusid teised liigid? Kas sama saatus võib ühel päeval tabada ka meid? Dr Yuval Noah Harari "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu" saab alguse ligi 70 000 aasta tagusest ajast, mil hakkas välja kujunema inimteadvus, ning uurib esmalt, missugust rolli mängis Homo sapiens globaalsete ökosüsteemide kujunemises ja mil moel pandi alus tänapäevase maailma tekkele. Seejärel vaadeldakse võimsaimate impeeriumide tärkamist ja arenemist ning seostatakse ammuseid suundumusi tänapäevaste teadussaavutustega, uurides üksiksündmusi laiemate ideede kontekstis. Dr Harari kutsub lugejat ka tulevikku vaatama. Mõne viimase aastakümne jooksul on inimene asunud oma tahtele allutama loodusliku valiku seadusi, mis on nelja miljardi aasta vältel kujundanud elu maakeral. Meil on tekkimas võime kujundada mitte üksnes endi ümber olevat maailma, vaid ka iseennast. Kuhu see meid välja viib? Kelleks me õigupoolest saada soovime? Kaartide, fotode ja skeemidega ilmestatud köitev jutustus ei jäta ükskõikseks kedagi, kellele lähevad korda meie minevik ja tulevik. Ma soovitan seda raamatut kõigile, keda võib paeluda maailma varase ajaloo lihtne ja kaasahaarav käsitlus… Seda on raske käest panna. Bill Gates

Eesti luule antoloogia