Tooted

Hispaania klassiku Miguel De Cervantes Saavedra (1547-1616) maailmakuulus rüütliromaani paroodia annab laiahaardelise pildi 16.-17. sajandi Hispaania elust.

Tuntud pastori teine jutlustekogu. Selles kogumikus on ka ühe teema jutlusi, mida ta pidas mitmel pühapäeval järjest, käsitledes sama teemat erinevatest aspektidest. Loodan, et ka lugejale annab see võimaluse süüvida teemasse ja saada palju häid mõtteid ning kindlasti vastuseid vastamata küsimustele. Juba aastaid puhkab Harri Haameri maine põrm Tarvastu kalmistu mullas, aga tema jutlused muutuvad aina aktuaalsemateks, nagu hüüaks ta hääl ikka veel: "Parandage meelt, muidu hukkume!" Tema süda valutas oma rahva saatuse pärast ja tema soov oli inimesi aidata ning kas või kedagigi õnnelikuks teha juhtides neid elava Jumala juurde.

Kuigi meid lahutavad viikingitest pikad sajandid, on need Põhjala "rokkarid" endiselt meie ümber – seriaalides, reklaamides, popkultuuris jm. Meil kõigil on arusaam, milline oli üks õige viiking, ent sageli ei vasta see tegelikkusele või on liiga ühekülgne. Kas viikingid kandsid sarvilist kiivrit, olid riietatud musta nahka ning võitlesid suurte kirvestega? Kas viikingite elu oli üks meeletu orgia täis vägivalda ja joominguid? Kas viikingid lasid end põletada koos oma väärtuslike alustega? Kas olid olemas naissoost viikingisõdalased? Üllatuslikult näeme, et viikingeid paelusid mitte üksnes lõuatäis mõdu ja sõjasaak, vaid ka teemad, mis pakuvad huvi tänapäeva inimeselegi: identiteet, kuuluvustunne, migratsioon ja religioon. Raamat aitab täita teadmiste lünki viikingiseriaali kirglikul jälgijal ning ühtlasi pakub värsket ja detailirohket sissevaadet viikingikultuuri tõsisemale huvilisele. Autoritest Jörn Staecker oli keskaja arheoloogiaprofessor Saksamaal Tübingeni ülikoolis. Ta oli üks juhtivaid viikingiajastu asjatundjaid maailmas. Matthias Toplak õppis skandinavistikat ja Skandinaavia kultuuri Kölnis ja Stockholmis. Doktorikraadi sai ta Tübingeni ülikoolist, kus töötab viikingite ajalugu uuriva arheoloogina.