Tooted

Konkurentsivõime on majandussubjekti oskus, huvide vastuoludest hoolimata, teistega võimalikult edukalt koos eksisteerida. Konkurentsivõime kolm astet on ellujäämisvõime, arenguvõime ja edukus. Riigi konkurentsivõime tagab kahel esimesel tasandil kohanemisvõime paratamatult muutuvates majandustingimustes. Edukuse seisukohalt saab konkurentsivõimet hinnata maailmaturul läbilöögivõimega ja liikuvate tootmistegurite ligitõmbamisega atraktiivsuse kaudu. Riigi konkurentsivõime üldnäitajaks on arenguedu, mida võib mõista kui võimet tagada ühiskonnaliikmete maksimaalne heaolu. Käesolev kollektiivne monograafia on Eesti konkurentsivõime esimene kompleksne teoreetiline ja empiiriline analüüs. Konkurentsivõime probleemid jäävad igale riigile alati aktuaalseks, selle tõstmise nimel peavad töötama järjekindlalt ettevõtjad, teadlased, ametnikud ja poliitikud.

Theodore Zeldin (sünd. 1933) on mitmeid auhindu pävinud inglise ajaloolane, Oxfordi ülikooli St. Antony’s College’i õppejõud, kelle põhiline uurimisala on Prantsuse ajaloo kõrval olnud säärane uudne ja raskesti ligipääsetav valdkond nagu inimsuhted ja nende ajalugu. 1980. aastatel valis prantsuse kirjandusajakiri Magazine littéraire Theodore Zeldini saja tähtsama tänapäeva intellektuaali hulka.

Käesolev, algselt 1995 ilmunud raamat on vahest kõige tuntum Zeldini teos. See on mõtterohke ja südamlik käsitlus inimese eraelust, tunnetest ja nende ajaloost. Teose peatükid lähtuvad autori vestlustest lihtsate prantsuse naistega, kuid arenevad sealt kaugeid ajastuid ja maid haaravateks faktitihedateks esseedeks inimloomuse kohta. Kõne all on teemad nagu sugudevahelised suhted, vestluskunst, kokandus, emotsioonide areng jne. Raamatut iseloomustab humaanne ja soe stiil.

Mihkel Kunnus soovitab: “Leidsin selle raamatu ajaloosektsioonist, aga see võiks olla ka eneseabiraamatute või ilukirjanduse riiulis. Leebe ja erudeeritud humanist lepitab inimest iseenda ja maailmaga, süstib optimismigi ja toob hulgaliselt inspireerivaid näiteid. Suureks väärtuseks on ka soovituslik kirjandus vastaval teemal iga peatüki lõpus.”