Tooted

Tõlkeallikad: Official Journal of the European Communities, C 340, 10.11.1997 ; European Union. Consolidated versions of the treaty on European Union and the treaty establishing the European Community. Sisukord: Amsterdami leping Euroopa Liidu leping Euroopa Ühenduse asutamisleping Protokollid

Raamatu lugemiseks piisab keskkooli algebra tundmisest. Füüsikaalaseid teadmisi pole vaja -- ta võib olla lugejale esimeseks raamatuks füüsikast. Ent teos võib pakkuda huvi ka neile, kes on valinud füüsika oma elukutseks.

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik tekkis sadakond aastat tagasi koos iseseisva Eestiga, kuid selle eellugu on palju pikem. Tänapäeval kipume juba unustama, milline oli usu ja kiriku roll rahva elus ja kultuuriloos saja või kahesaja aasta eest, ning et eesti koguduste ja eesti soost pastorite püüdlused ja võitlus endi ja oma tõenägemuse koha eest päikese all moodustasid väga olulise osa eestlaste rahvuslikust liikumisest, enda kehtestamisest oma kodumaal. See raamat käsitleb eesti rahvusest pastorkonna kujunemist ja meie luteri kiriku arengut sakste kontrolli all olnud härraskirikust vabaks rahvakirikuks. Teos on oluline panus Eesti kirikuajaloo uurimisse ning aitab ühtlasi paremini mõista tsaariaja lõpukümnendite olusid ja vaimset atmosfääri. Teoloogiadoktor Riho Saard (1961) on EELK Usuteaduse Instituudi kirikuajaloo professor ning Helsingi ülikooli ja Ida-Soome ülikooli kirikuajaloo dotsent, mitme Euroopa, Eesti ja globaalkristluse ajaloost kõneleva monograafia autor.

Raamat koosneb neljast osast: Esimeses osas tutvustatakse mineraalide omadusi, saatust, päritolu, kasutamist nii igapäevases elus kui ka tööstuslikel eesmärkidel. Teine osa on ülevaatlik kokkuvõte, mis annab lugejale ettekujutuse mineraalide kuningriigist. Kolmas osa on mõeldud põhiliselt praktiliseks otstarbeks aitamaks mitmesuguseid mineraale ja kivimeid ära tunda. Neljas osa tutvustab lugejale raamatus kasutatud enimlevinud termineid ja mõisteid ning annab üldise ettekujutuse maakoorest.

2014. aastal Man Bookeri auhinna võitnud romaan "Kitsas tee sisemaale" räägib sõja julmusest, elu haprusest ja armastuse võimatusest. Lugu Austraalia kirurgist Dorrigo Evansist, keda painab armulugu oma onu naisega, viib meid 20. sajandi alguse Tasmaania trapperite koobastest lagunevasse sõjaeelsesse rannahotelli, Tai džunglivanglast Jaapani lumefestivalile ja mujalegi. Kesksel kohal on selles 17. sajandi haikuluuletaja Bashō reisipäevikult pealkirja saanud raamatus üks augustipäev Jaapani orjatöölaagris 1943. aastal. Dorrigo Evans püüab asjatult kaitsta oma alluvaid nälja, koolera ja peksmise eest, ent päeva õudne lõpp aina läheneb. See on lugu paljudest vormidest, mille võivad võtta surm ja armastus, sõda ja rahu sel ajal, kui mees saab täiskasvanuks, et viimaks avastada, mille ta oma elus kaotanud on. Richard Flanagan (snd 1961) on Tasmaaniast pärit Austraalia kirjanik, ajaloolane ja filmitegija. Kõik tema kuus romaani on pälvinud ohtralt tunnustustust, romaani "Kitsas tee sisemaale" eest ta Man Bookeri auhinna. "Mõnel aastal võidavad Man Bookeri auhinna väga head raamatud, sel aastal võitis selle meistriteos," ütles 2014. a auhinnažürii esimees A. C. Crayling.

Stockholmi kõrghoones lahvatanud tulekahju põhjustab kriisiolukorra. Mitmed seigad viitavad paljude ohvritega terrorirünnakule. Tekla Berg, Stockholmi Nobelsjukhuseti erakorralise meditsiini arst, on ühena esimestest sündmuskohal ja päästab raskeid põletushaavu saanud mehe elu. Aga kes too mees on? Terrorist? Süütu ohver? Või keegi Teklale väga lähedane inimene, keegi, kelle eest Tekla võiks anda oma elu? Tulekahju tekitab doominoefekti ja puudutab peagi nii haigla juhtkonda ja politseid kui ka kuritegelikke võrgustikke. Eriti seda, mida juhib patriarh Victor Umarov, kes näeb, et tema pereimpeerium on ohus. Tekla põnevussarja esimese raamatu tegevus toimub fiktiivses haiglas Nobelsjukhuset, kus poliitiliste intriigide ja vägivaldsete allmaailma arveteõienduste saatel diagnoosib elu ja surma karismaatiline doktor Tekla Berg.

Miks on beebidel viltused naeratused? Miks nii paljudel inimestel vaatavad silmad kõõrdi? Vastuste otsimisest sellele nähtusele kasvas välja kahe aasta pikkune uurimistöö, mis tõi ilmsiks varjatud seosed viltuste nägude ja mitmete tänapäeva kummaliste haiguste vahel. Autor analüüsib nii uusimaid teadusuuringuid kui ka metalle sisaldavate ravimite kasutuselevõtu tagajärgi 19. sajandi Inglismaal, keskendudes tänapäeva neuroloogilistele ja autoimmuunhaigustele alates autismist ja kroonilise väsimuse sündroomist kuni Alzheimeri ja Crohni tõveni.Kui selles raamatus esitatud teooriad vastavad tõele, võib 200 aastat tagasi alguse saanud metallide, mikroobide ja meditsiini ajastu olla põhjustanud kannatuste raja, mille kõrval kahvatuvad ka ajaloo kõige hullemad epideemiad. Kuid miljonite inimeste õnneks, kes pole leidnud oma kannatuste põhjust, võivad needsamad teooriad olla teejuhiks tervenemisel ja taastumisel.Raamat käsitleb järgmisi haigusi:• Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH)• Allergia• Alzheimeri tõbi• Aneemia• Astma• Autism• Crohni tõbi• Ekseem• Esimest tüüpi diabeet• Fibromüalgia• Haavandiline jämesoolepõletik• Krooniline Lyme’i tõbi• Krooniline traumaatiline entsefalopaatia• Kroonilise väsimuse sündroom• Kuulmishäired• Luupus• PANDAS/PANS• Parkinsoni tõbi• Polüskleroos• POTS• Reumatoidartriit• Sarkoidoos• Sensoorse töötluse häire• Söömishäired• Südamehaigused• Tikid• Tourette’i sündroom• Tuberoosne skleroos• Zika

"Õnn saabub homme" on kõmulise bestselleri "Casual" (eesti k "Uusvenelaste naised") autori Oksana Robski teine raamat Vene kodanluse tagasihoidlikust võlust. See on avameelne ja provokatsiooniline romaan üksildusest, sellest inimlikust hingeseisundist, mis ei sõltu jõukusest ega elukohast. Tulevik ei ole kunagi selline, nagu sa oled oodanud, ent alati on šanss, et just homme juhtub see, mida sa igatsed.

Oma eelmisesse, 1985. aastal ilmunud raamatusse "Uusvasakpoolsed mõtlejad" kogusin ma kokku The Salisbury Review’s ilmunud artiklid. Ma olen need nüüd üle vaadanud, jätnud välja sellised subjektid nagu R. D. Laing ja Rudolf Bahro, kes meile praegu enam midagi ei ütle, ja võtnud juurde järjest olulisemaid arenguid kajastavat uut materjali – nagu näiteks Lacani, Deleuze’i ja Guattari leiutatud jalustrabava „mõttetusemasina”, Edward Saidi meie „koloniaalsele” pärandile sooritatud hävitava rünnaku ja Badiou ning Žižekiga seostatava „kommunistliku hüpoteesi” hiljutise taassünni.