Tooted

"Insight Guides" provide the complete picture through expert and informative text and remarkable photography. Each book is an inspiring background read, serving as an invaluable, on-the-spot companion. They can also be kept as a superb, visual souvenir of a visit. Expert local writers bring to life a destination's history, culture, arts and people. The guides contain detailed, cross-reference maps which means that areas and sites mentioned can be quickly pin pointed. They also incorporate all the travel details and contact numbers visitors will need.

Ernst Jaakson on üks kõige kummalisema saatusega riigiametnikke Eesti ajaloos. Tema lahkumine Eestist Ameerikasse 1929. aastal on tagantjärele omandanud müütilise värvingu. Jaakson sõitis San Franciscosse diplomaatilise õpipoisina, kuid jäigi USA-sse ja temast sai Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse kandja Nõukogude okupatsiooni ajal. Legendaarne oli ka ta kojutulek 1992. aastal, kui taasiseseisvunud kodumaal tähistati esimest korda Eesti Vabariigi sünnipäeva. Alates 1965. aastast kehastas Jaakson oma isikus Eesti Vabariigi niitpeeneks kulunud juriidilist eksistentsi, mis alatasa ähvardas katkeda. Isegi Jaaksoni pikaealisus mõjus mütoloogilise seigana: tema ei tohtinud ju enne Eesti taasiseseisvumist surra, sest ta oli viimane elusolev Eesti Vabariigi ametlik diplomaatiline esindaja välismaal – järelikult ka Eesti Vabariigi diplomaatilise esindatuse ja üleüldse tema rahvusvahelise olemasolu tagatis. Niikaua kui Jaakson oli elus, oli olemas juriidiline Eesti Vabariik.

Maalikunstnik Thomas Pedley satub ühel päeval äärepealt mõrva tunnistajaks. Ohver leitakse metsast, kus Pedley maalimas käib, ning kunstniku terav silm peab politseile juurdluses appi tulema. Sünge vahejuhtum aga ei eksita Pedleyt tema rahulikus elus ja töös pooltki nii palju kui tema tüütuvõitu uus naaber Jacobi tänavalt. Ent tõeliselt keeruliseks muudab elu alles veidravõitu naabri ootamatu kadumine ning uute seletamatute roimade ilmsikstulek.

Jennifer Moss on läbipõlemise temaatikaga tegelenud aastaid; eriti laiaks paisus selle kõlapind aga 2020. aastal, kui tuli ilmsiks, et lisaks COVID-19le on ka vaimse tervise probleemid rahvusvahelise epideemia mõõtmed võtnud. Selgus, et väga suur osa elanikkonnast on kurnatud, tööst vaimselt eemaldunud ning nende tööjõudlus on vähenenud. Mure ei puuduta mitte üht-kaht eluala, vaid on valdkondadeülene. Kõik saab küll alguse töölt, aga kandub kiiresti edasi ka elu teistesse sfääridesse. Käes on aeg läbipõlemine ümber mõtestada ja sellele üdini organisatsioonilisele probleemile lahendusi otsida. Moss selgitab raamatus lähemalt, mis on läbipõlemise juurpõhjused, päästikud ja tagajärjed ning kuidas sellele tõhusalt vastu astuda. Üllataval kombel on kõik tingitud välistest teguritest ‒ kehvad kokkulepped ja süstemaatilised sotsiaalsed probleemid töökohal jne ‒ ja näiteks palju kiidetud enesehool ei ole õige tee läbipõlemise vältimiseks, vaid lisab töötaja nimekirja veel ühe soovimatu lisakohustuse. Samamoodi ei pruugi töötajal olla võimalik öelda rohkem „ei“, nagu sageli soovitatakse. Üksikisikule vastutuse panemise asemel on abiks hoopis töötajate heaollu panustamine: ettevõtlushügieeni korrastamine, motivaatorite leidmine, kommunikatsiooni parandamine, turvatunde leidmine ja empaatiline juhtimine. Autor pakub nii töötajatele kui ka nende juhtidele välja tehnikaid ja praktilisi harjutusi, kuidas ületöötamist ära tunda ja ennetada, eluterve ja toetava töökeskkonnani jõuda ning seeläbi iseend ja oma tööd paremini mõtestada ja väärtustada.

Peaaegu kogu tänapäeva majandusalane kirjandus baseerub mikro- ja makroökonoomikal. Mikroökonoomika tegeleb üksikettevõtete, -isikute ja turgude uurimisega, makroökonoomika vaatleb majandust tervikuna, tegeledes majanduse üldnäitajatega. Antud õpiku kirjutamisel on arvestatud, et lugeja pole varem makroökonoomika kursusega kokku puutunud ja käsitlust on alustatud nüüdisaja majandusteaduse meetodite pikemast tutvustamisest.

Raha ja inimühiskond on ühevanused. Nad sündisid üheskoos ürgkogukonnas tekkinud esmase tööjaotuse ja omandisuhete kujunemise protsessis. Raha tekkis vajadusest vahetada omavahel saadusi. Inimeste kohastumine looduse ja üksteisega kulges esialgu nähtavasti osapoolte vastastikuse kasulikuse ehk sümbioosi põhimõttel. Raha ajaloo tervikprotsessi on põhjalikult uurinud ja analüüsinud inglise teadlane Glyn Davies. Monograafias "Raha ajalugu iidsetest aegadest tänapäevani" esitatud faktianalüüs, mis lähtub ulatuslikust ajaloolisest, eriti arheloogilisest allikmaterjalist, lubab raha tekkimise kohta järeldada sedasama. Võime tõdeda, et muutused rahaasjade arengus, sealhulgas tõrked, on tulenenud inimeste endi tegevusest või tegematajätmisest.

Kas Eestis üldse oli rahvuskommuniste? Muu hulgas sellele küsimusele otsib vastust käesolev raamat, mis tõukunud omaaegse NLKP keskkomitee töötaja, põgusalt koguni NLKP poliitbüroosse kuulunud Enn-Arno Sillari märkmetest. Raamat heidab valgust nii mõnelegi teostunud või ka pelgalt ürituseks jäänud paleepöördele nii meil kui Moskvas, samuti sellele, kuidas Eesti vabanemine ikkagi võimalikuks sai. Kuidas kulgesid avalikkuse pilgu eest varjatud protsessid ja muutusid jõuvahekorrad kulisside taga ning miks oli Eesti valitud tee mõistlikum kui nõndanimetatud Leedu tee? Saame teada, et kuni augustiputšini kuulus tegelik võim Nõukogude Liidus endiselt NLKP keskkomiteele, millised õigupoolest olid Mihhail Gorbatšovi ees seisnud valikud ja võimalused Nõukogude impeeriumi reformimisel, ning miks EKPst välja kasvanud Eesti Demokraatlik Tööpartei läbi kukkus – erinevalt Leedu sõsarparteist.

Raamat sisaldab viit tulevikust kõnelevat lühijuttu.

Lugudes käsitletakse erinevaid teemasid: pandeemiajärgne USA, kus eliit ootab evakueerimist; teadlase avastus igavese elu võtmest; kahe sõbra seiklused Pamplona pullijooksul; isa-poja suhted maofarmi taustal; ning psühholoogi töö palgamõrvarina kartellide maailmas. 

"Salambo" käsitleb tähtsat episoodi Kartaago ajaloost. Võimas kaubitsejate ja mereröövlite vabariik on kurnatud pärast esimest äpardunud jõuproovi tõusva Roomaga. Palgasõdurite ülestõus ähvardab hävitada vabariigi türannilise ülemkihi võimu. Viimase all on pidanud kannatama ka Hamilkar Barka, vabariigi väljapaistvaim väejuht ja riigimees, kes ise kuulub sellesse kihti. Kuigi ta sellega kaitseb selle kihi huvisid, peab ta end kohustatuks Kartaago eest võitlema, sest kihihuvid põimuvad tema arusaamises tihedalt ühte isamaa huvidega. Organiseeritud riikliku võimu esindajana saavutab ta võidu palgasõdurite üle, kelle võitlus oma õiguste eest on õiglane, kuid paratamatult stiihiline. Põhjalikud uurimused võimaldasid kirjanikul pakkuda haaravaid ja üksikasjalisi pilte antiikaegsest ühiskonnast. Ülestõusnute juhi, kangelasliku Matho saatuslik kirg Hamilkari tütre Salambo vastu aitab kaasa ka süvenemisele antiikaja inimeste hingeellu.

"Vancouver 2010" järgib olümpiaraamatute tavasid, tuues lugejani emotsioone ja kommentaare. Raamatus annavad Eesti sporidajakirjanikud ülevaate Vancouveri olümpiast koos tulemuste statistikaga. "Vancouver 2010" ilmus koostöös Eesti Olümpiakomiteega.

Torino olümpiavõistlusi peeti 15 spordialal (78 võistlusala) kaheksas erinevas linnas: - Bardonecchia (lumelauasõit, mäesuusatamine) - Cesana-San Sicario (laske- ja mäesuusatamine) - Cesana-Pariol (bobisõit, kelgutamine, skeleton) - Pinerolo (jääkeegel) - Pragelato (2-võistlus, murdmaasuusatamine, hüpped) - Sauze d´Oulx (vigursuusatamine) - Sestriere (mäesuusatamine) - Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine) Olümpiakülad rajati Torinosse, Bardonecchiasse Sestrieresse. Mängudel osales umbes 2550 sportlast 80 riigist, kohtunikke tegi kaasa 650, ajakirjanikke ja meediatöötajaid 9600.