Tooted

Kui su just üles ehitatud elu kokku kukub, on sul kaks võimalust: teha nägu, et kõik jätkub vanaviisi, või siis muutusega kaasa minna. Elu on muutuste ahel. Kõik meie ümber ja sees muutub, kasvab ja liigub. Vahel võib tunduda, et oleme üksi suures ja kõledas maailmas. Kipume uskuma valesid, mis takistavad meil jõudmast oma potentsiaalini, sest arvame olevat katkised, valed või ebapiisavad. Usume kõiksugu jama, kuidas peaksime ja ei tohiks käituda, ning teiste tarkusi kuulates kaotame tasapisi ühenduse sellega, kes tegelikult oleme. Me peaksime oma elud tagasi võtma. Tundma rõõmu, rahu, näitama keskmist sõrme hirmule olla teiste poolt arvustatud ja julgema olla me ised, ebatäiuslikuna täiuslikud. See raamat aitab sind sel teel. Võib-olla natuke. Võib-olla päris palju. Aga üsna kindlalt aitab, kui sa lubad. Sa ei ole üksi. Oleme sarnasemad, kui arvame. Võid võtta seda raamatut kui uut parimat sõpra, kellega koos üks sügav hingetõmme teha, tundmatusse hüpata ning sealt julgema ja ehedamana välja tulla. Kaidi Laur on praktiseeriv terapeut, aimekirjanik, blogija, turundusjuht, koolitaja, joogaõpetaja, stuudio City Yoga üks omanikest ning unistajast tervemõistuslik hedonist. Ta on raamatu „Hingest rahul“ ja samanimelise üle 18 000 jälgijaga blogi autor ning virtuaalajakirja „Edasi“ üks enimjagatud kirjutajaid. Tema töid ja mõtisklusi inspireerivad inimesed ja suhted enda ning ümbritsevaga. Inimeseks olemisest, suhetest ja väljakutsetest ta kirjutabki, püüdes leida vastuseid ka suurtele küsimustele, näiteks: „Mis on minu tõde?“, „Kes ma olen?“. Hingest ausa raamatu kirjutas ta sellepärast, et vajas ise selle lugemist.

Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh jätkab bibliofiilia põhimõtete ja ajaloo tutvustamist meie ja poolakate vaatevinklist. Käsitletud on Eesti Julgeolekupolitsei salajaste otsimiskirjade muutumist haruldasteks väljaanneteks. Analüüsitakse üht olulist käsikirjalist leidu, eesti XX sajandi alguse raamatulugu, eestikeelseid õpikuid Nõukogude Venemaal jt probleeme.

Romaani peategelane töötab New Yorgis ühe keskpärase ajalehe toimetuses. Tema noorpõlve unistuseks oli saada kuulsaks luuletajaks. Paraku pole tal õnnestunud kuulsust saavutada ning ta peab leppima keskpärase tööga, et tasuda kõikvõimalikke arveid. Lisaks valmistab talle muret emalt tulnud kiri, kus ta palub oma elatisraha suurendamist.