Tooted

Kõrgema tootluse nimel tuleb võtta suurem risk – just nõnda on investoreid õpetatud. Mohnish Pabrai „Dhandho investor“ selgitab lihtsalt, arvukate näidete varal, kuidas madala riskiga kõrget tootlust teenida, laiendades Benjamin Grahami, Warren Buffetti ja Charlie Mungeri aegumatuid põhimõtteid. ¤ Keskendu olemasoleva äri ostmisele. See on palju kindlam kui idufirma. ¤ Osta lihtsaid ärisid valdkondades, kus muutused on ülimalt aeglased. „Me otsime lihtsaid tooteid, mida kõik vajavad,“ lisab Buffett selgituseks. ¤ Osta allasurutud hinnaga ettevõtteid allasurutud sektorites. Kui lähituleviku väljavaated on sünged ning ettevõte on kõikide viha ja põlu all, on parim aeg seda ettevõtet osta. Investoril on sellises olukorras üsnagi head šansid korjata üles fundamentaalväärtuse suhtes sügava allahindlusega vara. ¤ Osta vastupidava konkurentsieelisega ettevõtteid. „Ma ei taha sellist äri, mis on konkurendi jaoks lihtne. Ma tahan äri, mille ümber on vallikraav. Ma tahan keskele väga väärtuslikku lossi ja ma tahan, et hertsog, kes seda lossi juhib, oleks väga aus, töökas ja tubli. Ja siis ma tahan, et selle lossi ümber oleks vallikraav. See võib olla milline tahes: meie autokindlustusäri GEICO vallikraav on näiteks madalad kulud,“ avab Buffett vallikraavi kontseptsiooni tagamaad. ¤ Panusta suurelt, kui šansid on ülekaalukalt sinu kasuks. Munger tõdeb: „Investeerimine ongi panustamine valesti hinnatud objektidele. Ja sul on vaja palju teadmisi, et öelda, kas see on tõepoolest valesti hinnatud.“ ¤ Keskendu arbitraažile. Arbitraaži hinnaerinevused on väikesed ja vältavad vahel vaid mõne üürikese hetke, aga need on sisuliselt riskivabad ja annavad tasuta raha. ¤ Osta ärisid suure allahindlusega sisemiselt fundamentaalväärtuselt. Isegi kui tulevik kujuneb oodatust kehvemaks, on kapitali jäädava kaotuse tõenäosus väike. ¤ Otsi madala riski ja suure määramatusega ettevõtteid. See toob kaasa tugevalt allahinnatud ettevõtteid, eriti totalisaatori süsteemil põhineval aktsiaturul. Madal risk tähendab definitsiooni järgi minimaalset võimalikku kahjumit. ¤ Parem on olla matkija kui novaator. Innovatsioon on täringumäng, idee ülevõtmine ja skaleerimine kätkeb endas palju väiksemat riski ja rohkem võiduvõimalusi.

Ricardo Güiraldes (1886-1927) alustas oma kirjanikuteed poeedina, kuulsuse tõida talle aga romaanid. Sügavast armastusest oma maa ja rahva vastu on kantud kirjaniku silmapaistvam romaan "Don Segundo Sombra", mida võib pidada omamoodi ülistuslauluks Argentiina loodusele, tema lihtsatele inimestele ja nende igapäevastele raskele tööle. Romaani süzee ei ole keeruline: lugu noorukist, kes põgeneb oma kitsarinnaliste tädide ängistavast kodust ning töötab ja rändab viis aastat vana gautśo Segundo Sombraga Argentiina pampas.

Eesti kroonika 1992 sisaldab 21 autori - teadlase ja publitsisti - 18 mahukat artiklit Eesti taasiseseisvumisaasta majanduslikust, poliitilisest ning kultuurilisest arengust.

Elizabeth Burke´i päevi sisustab töö elegantse butiigi omanikuna ja hoolitsemine oma kahe väikese lapse eest. Tema ööd on aga tühjad ja pikad, sest kaks aastat tagasi viis surm temalt abikaasa, ja nüüd täidab ta öid unistustega sellest armastusest, mis neile veel oleks võinud osaks saada. Siis astub tema ellu Thad Randolph -- mees tema kõige salajasematest fantaasiatest. Elizabeth ei usu muinasjutte ja ta teab liigagi hästi, et õnnelikud lõpud kuuluvad ainult raamatutesse. Nüüd püüab ta end veenda, et sõprus on ainus, mida ta Thadilt ootab. Kuid saabub päev, mil ta peab tegema lõpliku valiku -- jääda igavesti truuks oma mälestustele või jätta minevik selja taha ja riskida veelkord armastusega. "Ms. Browni erakordsed kangelased ja kangelannad sunnivad sind uskuma, et on olemas imeline soe ja meeletu maailm" Rendevouz

Vello Agori (kuni 1935 Georg Tõnisson, kunstnikupseudonüüm Gori, 20. veebruar 1894 Pärnu – 7. oktoober 1944 Tallinn) oli eesti karikaturist.

Paljud Gori pildid mõjuvad nii tänastena, nagu joonistaks kunstnik meie keskel, nagu oleks Gori ka meile ja meie probleemide peale mõelnud. Tema loomingusse on joonistatud inimesele ja inimsuhetele igiomast koomikat. Ja poliitikale igiomast teesklust. Kui huvitav, põnev ja lõpuks dramaatiline oli nende kahe aastakümne Eesti poliitiline elu. Ja kui kaugel see oli idüllist, mida mõned poliitikud on Eesti Vabariigi oludest püüdnud luua. Sama vaevaline ja intriigiderikas oli noore riigi kultuurielu jaluletõus.

Raamatu autorid püüavad jutustada kõige tähtsamatest ja huvitavamatest keemia probleemidest. Te saate teada, missugune on keemiliste elementide perioodilisuse süsteem ja mispärast ta on just niisugune; külastate omapärast keemiamuuseumi ja tutvute selle huvitavate eksponaatidega; loete sellest, kuidas keemikud sünteesivad ülikeerukaid aineid ja on õppinud töötama keemiliste elementide üksikute aatomitega; tutvute mitmesuguste keemiaalaste elukutsetega ja veendute, et keemia tungib tänapäeval kõigisse inimtegevuse harudesse.

Irmel jätab oma peigmehega paariks nädalaks hüvasti, et sõita koos sõbrannaga turismireisile Süüriasse. Seal võlub teda imepärane idamaa kultuur, islam ja araablaste salapärane elu. Ent siis satub Irmel ootamatult ja tahtmatult saatuse sepistatud sündmuste keerisesse, mis kõik ta senise elu otsekui kummuli keerab. Ja mis ka raamatu lugejat kaasa haarab.

Kogumikus on luulet aastatest 1935-1966. ÕHTU Pilv üle taeva laotas end ja kaste sajab maha, ja öise linnu vaikne lend kaob kauge metsa taha. Viib hämarusse valge tee ja järvelt kostab naeru. Ja paadi viivad üle vee kaks õnnelikku aeru. Sa küsid: "Miks?" ja sinu hing on ikka mitmekihtne. Öö vajub üle metsa ning kõik on nii hea ja lihtne.

Romaani peategelaseks on ajalooline isik Hermann Karnau, kes oli Hitleri Berliini punkri valvur ning lääneliitlaste jaoks füüreri surma esimene tunnistaja. Selle umbes kolmekümneaastase mehe jumalaks on hääl. 1940. aasta septembris koostab Hermann Karnau plaani, kuidas süstemaatiliselt uurida inimhääle fenomeni. Ta muutub fanaatiliseks kogujaks, salvestades rindel surevate sõdurite viimseid hääli. Lõpuks saab Karnaust natsionaalsotsialistide teenistuses julmi eksperimente teostav inimhääle manipulaator. Raamatu tegevus hüppab 1945. aastast 1992. aasta suvesse, mil salvestatud hääled elustavad taas mineviku.

Kogumik sisaldab dokumente, mälestusi ja muid materjale Molotovi-Ribbentropi paktina tuntud lepingu saamisloost ning NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel vastastikuse abistamise lepingu sõlmimisega seotud asjaoludest. Paljud materjalid jõuavad lugejani esmakordselt.

Raamatus käsitletakse avamaa- ja katmikköögiviljade olulisemaid kahjureid, haigusi ja füsioloogilisi kasvuhäireid ning nende tõrjet. Tuuakse ära kahjustuspilt, selle ligikaudne ilmumise aeg, levikut soodustavad tegurid ning võimalik saagikadu tõrje puudumisel. Antakse soovitusi kasvumajade desotöödeks, köögivilja säilitushaiguste profülaktiliseks tõrjeks, taimsete pritsimisvedelike valmistamiseks ning keemiliseks umbrohutõrjeks.

Maailmas kirjanikuna, maadeuurijana, filmimehena ja antropoloogina tuntud Briti sõjaväelane Laurens van der Post kirjutab raamatus "Teekond sisemaale" põnevalt oma seiklusrikkast uurimisretkest Njassamaale (praegu Malawi), kuhu Suurbritannia valitsus ta 1949. aastal riigi huvides läkitas. Tema ülesandeks oli täpsemaks kaardistamiseks uurida Njassamaa lõunaosas paiknevat metsikut Mlanje massiivi ja põhjaosas Nyika lava. Samas toob autor vahele oma mälestusi sõjakäikudest Aafrikas ja Aasias ning pisut pikemalt oma vanemate, vanavanemate ja iseenda elust Lõuna-Aafrikas.

"Mulle näib, et tänapäeva suurim ajadus on laiahaardelisem nägemus Jeesusest Kristusest. Peame nägema teda kui isikut, kelles üksinda elab kogu Jumala täius. Ainult tema läbi võime kogeda täiuslikku elu. Piibel on otsekui prisma, kus Jeesuse Kristuse valgus muutub paljudeks kauniteks värvideks. Piibel on portree Jeesusest Kristusest." Käesolev raamat aitab meil seda portreed selgemalt näha. John Stott vaatleb Piibli kultuurilist, sotsiaalset, geograafilist ja ajaloolist tausta. Ta esitab kokkuvõtlikult Piibli loo ja selgitab selle sõnumit. Tema eesmärk on, et me mõistaksime Piiblit paremini, rakendaksime selle õpetust täiuslikumalt ellu ja kasvaksime niisugusteks inimesteks nagu Jumal meid näha tahab.

Käesolevas «Vana Tallinna» köites avaldatakse rahvusvahelise konverentsi «Modus vivendi: linlaste igapäevaelu, mentaliteet, kultuur» ettekannete tekstid, Konverents toimus 14.-16. juunil 2002. a. Tallinna Pedagoogikaülikooli aulas, korraldaja oli pedagoogikaülikooli linnakultuuri õppetool Tallinna kultuuriväärtuste ameti ja haridusameti toel.