Tooted

Sisukord: Välispoliitilisi vaatlusi 1935 - Saksa relvastumise hädaoht ja üldise julgeoleku kindlustamine - Itaalia-Abessiinia sõda - Kaug-Ida ja Lõuna-Ameerika - Balti riigid ja Eesti Eesti sisepoliitiline elu 1935 - Valitsuse poliitiline programm - Seltskonna organiseerimise ja rahvustunde süvendamise aktsioon - Valitsuse kohanemine ülemjuhataja nõuetega - Algatusi põhiseaduse muutmiseks - Võitlus vapsidega Eesti majanduselu 1935 - Põllumajandus - Tööstus - Väliskaubandus - Hindade liikumine - Rahandus - Majanduspoliitika ja riigimajandus - Täienduseks Sotsiaalolud 1935 - Eesti rahvastiku ühiskondlik koostus - Töös- ja töötaolu - Teenistusolud - Elumaksumus - Korteriolud - Sotsiaalkindlustus - Sotsiaalseadusandlus Kehakultuur 1935 Kool ja rahvaharidus 1935 - Kool - Vabaharidustöö Vaimne kultuur 1935 - Kirjandus - Näitekunst - Helikunst - Eesti välismaal - Ideoloogiline ja usundiline elu Eesti kunstielu 1935 Tähtsamaid sündmusi 1935

Raamat annab ülevaate aastatel 1996-1998 Eestis läbi viidud CORINE Land Cover projektist, mille käigus koostati ühtse Euroopa metoodika alusel kogu Eestit hõlmav digitaalne maakatte andmebaas. CORINE Land Cover projekt on osa Euroopa Liidu CORINE programmist, mida teostati Euroopa Liidu liikmesriikides aastatel 1985-1990. Jättes kõrvale topograafilise kaardistuse, on projekti tulemusena esmakordselt loodud kogu riiki kattev, ühtsel metoodilisel alusel ja digitaalselt teostatud andmekogu Eesti looduslike, pool-looduslike ja inimtekkeliste alade esinemisest ja levikust.

Käesolev raamat räägib inimese ja looduse suhteist Eestis, leides paljudel puhkudel siiski ka üldisemaid aspekte ja seoseid ülemaailmsete tendentsidega. Nüüdisaja probleemide kõrval vaadeldakse ka arengulugu. Eriti pannakse rõhku tänapäevase looduskaitse ökosüsteemse aluse tutvustamisele ning seda süvenenumalt, kui see eestikeelses kirjanduses varem tavaks on olnud. Sellelt pinnalt tulenevad ka praktikuid huvitavad rakendusökoloogilised järeldused. Töö teine ulatuslikum ainering hõlmab looduse ja kultuuri seoseid, kusjuures siin on leitud mõndagi uudset. Lõpuks antakse põgus ülevaade nn. klassikalise looduskaitse tulemustest koduvabariigis, eelkõige napi andmestiku näol kaitstavate maa-alade kohta.

NSV Liidu ühe väljapaistvama keeleteadlase, filoloogiadoktor Mihhail Steblin-Kamenski skandinavistika-alased uurimused on leidnud laialdast tunnustust nii kodumaal kui ka raja taga – seda tõendavad Stokholmi Kuningliku Ülikooli ja Reikjaviki Ülikooli audoktori tiitlid. Teadusliku ja pedagoogilise töö kõrval on Leningradi Riikliku Ülikooli skandinaavia keelte kateedri juhataja prof.

Steblin-Kamenski kirjutanud ka mitmeid populaarsema sisuga teoseid. Üks neist on käesolev raamat.

Autor on raamatusse kogunud kümne aasta jooksul siin-seal ilmunud novellid ja kirjutajast mitteolenevatel põhjustel lavastamata jäänud näidendi. Kirjatükid on enesepihtimuslikult autobiograafilised, andes piltlikult kõige muu kõrval edasi kahele viimasele kümnendile eriomast õhustikku.

Taimede tähtsamad organid
Mullad
Toalillede paljundamine
Toalillede istutamine
Kastmine ja piserdamine
Valguse ja soojuse reguleerimine
Toalillede väetamine
Toalillede lõikamine ja sidumine
Haiguste ja kahjurite tõrje
Toalilled väljas
Igihaljad toalilled
Suvehaljad toalilled
Ajatamislilled
Ampli- ja ronitaimed
Kaktused ja teised sukulendid
Toalillede valik
Lillede paigutamine toas

Käesolevat eestikeelset väljaannet on täiendanud selle tõlkija ja on lisanud juurde Eesti NSV-s seni vähe tuntud toalillede kirjeldusi (griseliiniad, vrieesiad, kurkuuligo jt.). Sellega on püütud lillesõprade tähelepanu juhtida toas kasvatavate taimede mitmekesisusele, sortimendi laiendamise võimalustele ja kaasa aidata toalillede tundmaõppimisele.
Seoses sellega on käesolevat tõlketeost täiendatud ka joonistega.

Aastal 2000 tähistab Ungari rahvas oma riigi loomise 1000. aastapäeva. Käesoleva raamatuga püüame eesti lugejale anda sissevaate Ungari geograafiasse, kultuuri ja ajalukku. Raamat on sündinud vajadusest pakkuda eestikeelset teavet Ungari maatundmise kohta. Ungari kirjandus ja majanduselu jäävad ootama omaette teost.