Tooted

Autor on koondanud poeetilisse valimikku seni trükis avaldamata luuletusi, laulusõnu ansambli "Mahavok" muusikutele, luuletusi näidenditest "Hiiglane ja printsess" ning "Viie peaga lohe", laulusõnu muusikalist "Tähtede poole" (muusika Urmas Lattikas), rock-ooperi "Hing ja Iha" (muusika Heini Vaikmaa) ning monolooge näidendist "Kloun", lisaks kolm lühijuttu.

Esmakordselt on eesti keeles ühte raamatusse koondatud küsitlemise temaatika – kuidas vestelda sündmust pealt näinud inimesega, et aidata tal meenutada võimalikult palju tõele vastavat infot? Kuidas inimest küsitleda tema õigusi rikkumata? Raamat keskendub psühholoogia ja õigusteaduse kokkupuutepunktidele ning õpetab rakendama teadmisi mälu kohta tunnistajate ja kahtlustatavate ülekuulamisel, avastama valetamiskäitumist ja tutvustab lühidalt ka kohtupsühholoogia ekspertide tööd.

See raamat on sündinud vajadusest teadvustada andunud ja pühendunud muusiku Kuno Arengu elutööd tema ajas. Koorijuhi panust üldisesse kultuurihoovusesse on raske määratleda. Ometi peituvad just koorimuusikas eesti professionaalse helikunsti lätted, aastaid on koorilaul olnud Eesti visiitkaardiks raja taga, samas on kooriliikumine mõjutanud kogu eesti rahvast ja Eestimaa saatustki. Kuno Arengu isiksus on mõjutanud kõiki eesti koorielu ilminguid – kammerkooride liikumist, laulupidusid, nii kutseliste kui ka harrastuskooride tegevust ja taset, kooripedagoogikat ja -loomingut. See on olnud järjekindel ja visa töö.

Mesi on looduse imeline and, mille hõrku maitset ja tervistavat väge on inimesed osanud väärtustada iidsetest aegadest peale. Pole haigust, mille puhul mesi inimorganismile tuge ei pakuks: see tõstab aju ja keha töövõimet, tugevdab immuunsüsteemi ja parandab une kvaliteeti, rahustab närve ja vaigistab valu, avaldab allergia- ja põletikuvastast mõju, korrastab ainevahetust, parandab nägemist jpm. Nooruse eliksiiriks tituleeritud mesi on asendamatu ka koduses iluravis. Selle raamatu kaante vahelt leiad üle 250 meeravi retsepti organismi tugevdamiseks, mitmesuguste terviseprobleemide leevendamiseks, kosmeetilisteks protseduurideks või lihtsalt mõnusa värskendava või soojendava meejoogi nautimiseks.

Kätte on jõudnud antropotseen – inimese ajastu ning kliimamuutusega pole enam vaja ähvardada, sest see on kohal. Gaia Vince uurib oma reisikirjas, kuidas tavalised inimesed kõikjal maailmas muutuva kliima tingimustes toime tulevad ja tõdeb, et inimeste leidlikkusel pole tõepoolest piire. Raamat on jaotatud teemade kaupa peatükkideks: atmosfäär, mäed, jõed, põllumaa, maailmameri, kõrbed, savannid, metsad, kivimid ja linnad ning igas peatükis astuvad ette uued kangelased, kellest mitmed on jäädvustatud ka raamatu pildipoognas. Nepalis kohtub autor mehega, kes tõi mägikülasse interneti ja varustab küla elektriga vesioina abil. 74-aastane külamees Norphel rajab Ladakhi viljatutesse orgudesse tehisliustikke, mis kevadel sulades kastavad maailma vaeseimate põllumeeste maalappe täpselt õigel ajal. Peruus võõpavad Parco ja Geronimo mäekülge valgeks, et seda jahutada ja liustikud tagasi tuua. Maldiivlased loodavad merepõhja uputatud hiiglaslikust teraspuurist päästerõngast hapestuvas vees hävivatele korallidele. Saudi Araabias rajavad insenerid kõrbesse kunstlikku märgala, mis hakkab toimima kaevanduse tööstus- ja sanitaarheitvee biofiltrina. Kariibidel ehitab mees endale prügist kodusaare ja istutab sinna palmid. Medellíni linn teeb läbimõeldud ühistranspordi abil oma slummidest elamisväärsed linnaosad. Need ja paljud teised juhtumid avavad kliimamuutuse olemust jahmatavast küljest, kuid pakuvad ka lahendusi. Valik, nagu tõdeb autor, tuleb teha meil endil. Vabakutselise teadus- ja keskkonnaajakirjaniku Gaia Vince'i "Seiklused antropotseenis" võitis 2015. aastal Londoni Kuningliku Ühingu väljaantava maineka Wintoni auhinna. Vince on olnud ajakirja Nature Climate Change toimetaja, ajakirja Nature uudistetoimetaja ja New Scientisti veebitoimetaja. Ta on teinud kaastööd väljaannetele Guardian, The Times, Science, Scientific American, Australian Geographic ja Australian; ta kirjutab BBC Online'ile veergu Smart Planet ja teeb BBC-le raadiosaateid.

SS-lase Jorma Laitineni päevaraamatud pakuvad sissevaate ühte keerulisse ja vastuolulisse ajalooperioodi üksikisiku vaatepunktist. Soome riik andis Talvesõja järgses pingelises olukorras vaikse õnnistuse soomlastest vabatahtlike minekule Saksamaale sõjalist väljaõpet saama ja pärast Jätkusõja puhkemist nende osalusele idarinde lahinguis Saksa SS-vägede koosseisus. Laitineni päevikuga paralleelselt kulgeb raamatus laiem kirjeldus sõjast ja soomlastest SS-vabatahtlikest. Suursaadik Jari Vilén ja professor Markku Jokisipilä asetavad päevikumärkmeis kirjeldatud üleelamised Soome sõjaaegse välis- ja kaitsepoliitika taustale. Laitineni päevaraamatud on esitatud täielikul kujul, kärbeteta. Märkmed on tehtud hetkeolukorras ja -meeleolus, neid ei ole tagantjärele tsenseeritud ega muudetud ning need pakuvad autentse pildi rivisõduri argipäevast kodust kaugel, võõras mundris. Päevikulehekülgedelt jõuavad meieni nii kirjutaja noorus ja siirus kui ka kasvav kibestumus, tülpimus ja sõjaväsimus. Laitineni kirjeldused sellest, kuidas sakslased kohtlesid nii juute kui ka teisi kohalikke elanikke ja sõjavange, on oma sünguses jahmatavad ning kõnelevad vapustusest, mille nähtu ja kogetu soomlastest vabatahtlikes tekitas. Saatesõna raamatule kirjutas Mart Laar. Jari Vilén on Soome diplomaat ja poliitik. Ta on olnud Soome suursaadik Poolas ja Ungaris ning Euroopa Liidu suursaadik Euroopa Nõukogus. Enne diplomaadikarjääri oli ta parlamendisaadik ning Euroopa asjade ja väliskaubandusminister. Hetkel on ta Euroopa Komisjoni esinaise Ursula von der Leyeni nõunik Arktika küsimustes. Markku Jokisipilä on Soome ajaloolane ja riigiteaduste doktor, Turu ülikooli professor. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid sõja- ja poliitilisest ajaloost.