Tooted

"Börsihaide vandenõu" on üks neist haruldastest kriminaalromaanidest, mis peale närvikõdi ka äratundmisrõõmu ja mõtlemisainet pakuvad. Põnevusjuttude vanameister Edgar Wallace on sedapuhku ainet ammutanud finantsmaailmast. Nagu tema teostes ikka, on siingi rohkesti saladusi ja üllatusi, mõistatuslikke mõrvu ja koguni sissemurdmine Scotland Yardi, kõige selle taga on aga rahatuusade sulitembud, mis lausa ahhetamapanevalt meenutavad meie praegusi päevasündmusi. "Börsihaide vandenõu" lugeja tutvub majanduselu telgitagustega. Ta näeb, kuidas suurte tegijate salakokkulepped kõigutavad rahakursse ja aktsiahindu. Paratamatult taaselustuvad mälus samalaadsed sündmused Eesti panganduses - meie üleöö tekkinud ja üleöö hävinud kommertspankade pankrotimeistrid ja petetud hoiustajate jõuetu raev... Romaanis võidab hea viimaks kurja – aga elus?

«Mürina ja kärinaga vuhises seikluste metsik ajujaht pika Löveni järve ümber. Selle kõminat kuuldus kaugele. Mets vajus looka ja langes, kõik laastavad jõud pääsesid valla.» Nii iseloomustab autor, rootsi kirjanik, Nobeli laureaat Selma Lagerlöf ise oma kauni kodukoha Värmlandi aadliseltskonna ohjeldamatut elu, mis on tema värviküllase esikromaani «Gösta Berlingi saaga» (1891) aineks. Sellel saagalikult sümboolsel taustal kerkivad raamatu lehekülgedelt kaksteist Ekeby kavaleri, saja seikluse rüütlit, kes loevad endale häbiks teha midagi tarka või mõistlikku. Gõsta Berling, parim nende hulgast, kavaleride kavaler ja poeet, kes on läbi elanud rohkem poeeme, kui teised neid kirjutada on jõudnud; Marianne Sinclaire, Anna Stjärnhök, krahvinna Elisabet Dohna ja teised säravad naised, kes on nii kaunid ja hellad nagu ema silmad, kui ta vaatab alla oma lapsele; julm mõisaomanik Sintram, see muretu rõõmu kuri südametunnistus – kogu see hääbunud ühiskonna ilmekate esindajate kirev galerii.Vähe on maailmakirjanduses teoseid, kus muistendimaailm nii tihedalt põimub tõsieluga. Realistlikud pisiepisoodid ja saagalik müstika liituvad harmooniliseks tervikuks üldise romantilise põhitooniga. Südamlik, siiralt elamuslik lähenemine kujutatavale olustikule, mis annab teosele mõnevõrra eleegilise varjundi, muudab raamatu tõeliseks luigelauluks mineviku rüppe vajunud ühiskonnale.

Romaanis avab autor lugejate meeled ka tänapäeva keerulises maailmas leiduvale headusele ja ilule. Ta osutab meie kasutamata võimalustele ning näitab, mida kõike suudavad meie mõttejõud ja kujutlusvõime.

Ühel 1740. a pakaselisel talvepäeval otsustas Vene keisrinna Anna Ivanovna püstitada Neevale jääst palee, kus saaks korraldada tema õuenarri uhke pulmapeo. Jääpalee rajamine tehti ülesandeks Ministrite Kabineti liikmele Volõnskile. Samal ajal jõuab haripunkti vastuolu Volõnski, tulihingelise vene patrioodi, ja Kuramaa hertsogi, sakslase Bironi vahel. Keisrinna armuke, alatu Biron toob vastase mahasurumiseks päevavalgele ka abielus oleva Volõnski armuloo imekauni mustlanna Mariorizaga. Ei aita Volõnski sõprade püüdlused ega ülla Marioriza eneseohverdus, Biron esitab keisrinnale ultimaatumi: "Kas mina või tema?" Erakordselt haarav sündmustik, reaalsed ajaloolised tegelased, lisaks romantiline armastusliin – see kõik on kindlustanud püsiva huvi raamatu vastu läbi paljude aastakümnete.

"Kadunud miljoni" arvukal ja mitmekesisel tegelaskonnal tuleb läbi elada lausa uskumatuid seiklusi: peigmehe salapärane kadumine pulmapäeval, miljonilise varanduse mõistatuslikud rännud ühest peidupaigast teise, armutu rahajaht, raskesti tabatava, hästiorganiseeritud väljapressijatejõugu jälitamine... Kriminaalromaanide kuningaks hüütud Edgar Wallace'i teosed köidavad ikka ja jälle kõiki, keda huvitab põnev lugemisvara.

Nägusat, andekat ja ettevõtlikku Victoriat pole elu hellitanud – tema teel on olnud tõuse ja langusi, rahuldust ja nurjunud suhteid. Me tutvume temaga hetkel, mil tema teine abielu on kriisis ja ainuke laps kodunt lahkunud. Sündmusrohke suve lõpus, kui õhus juba aimub sügist, tunneb Victoria, et on viimane aeg uusi radu ja usaldusväärset kaaslast otsida. Ootamatult kohtubki ta mehega, kes on talle esimesest pilgust tavatult sümpaatne. Visalt üritab ta salapärase, oma minevikust tõrksalt vaikiva mehe kaitsekihist läbi murda, tema südame võtit leida. Kas naeratab sellele keerulise elukäiguga naisele viimaks õnn, mida ta nii kaua on oodanud?

Aarne Biin eelistab kirjutada tugeva iseloomu, sisuka mõttemaailma ja intensiivse hingeeluga inimestest, kes ei vannu elumuredele alla. Tema teoste tegelastega on kerge samastuda, neis hingesugulasi leida. Küllap selles peitubki tema romaanide menu saladus.

Elukaaslase valimine oli hõlpus ainult Eedeni aias: Aadamale oli ette nähtud üks ja ainus Eeva. Ent paradiisiski ei läinud kõik nii, nagu pidanuks... Meie ajal teeb partneri valimise raskeks just võimaluste lõputu rohkus. Pakkumine ületab nõudlust paljukordselt ja sedavõrd suurem on ka eksimisvõimalus. Igaühe jaoks on kuskil keegi, lauldakse, aga kuidas küll rahvarohkelt ballilt oma Tuhkatriinukest üles leida? Aarne Biini uue romaani sarmikas peategelane Sulo peab tegema arvukaid sobivuskatseid, enne kui leiab selle õige.

Imeline on elada maailmas, mis ainsa inimea kestel muutus kiiremini kui tervel eelnenud aastatuhandel. Elan justkui mitmendat korda! Imeline on üle elada viis riigipööret, surmalaager ja Siber. Imeline on, et sain näha, kuidas impeeriumid, mis üritasid vallutada kogu maailma, kokku varisesid. Neis tormilistes sündmustes tahes-tahtmata osalenul oleks patt neist jutustamata jätta! Mis sellest, et ajaloolased ja memuaristid mõndagi juba kirjeldanud on. Minu silmadega pole keegi teine noid aegu näinud.

Siit leiate nii enda kui ka teid huvitavate inimeste Päikese ja Veenuse seisu. Selleks kasutage raamatu lõpus asuvat tabelit, kust võite sünniaasta järgi leida Päikese ja Veenuse asendi. Seejärel saate tekstist teada, kui suurel määral te juba elate oma armastusvõime kohaselt ning kus peitub mõni lahendust ootav lahkheli.

"Robur Vallutaja" vaprad ja leidlikud tegelased otsivad ületamatuina näivate raskustega võideldes ning elu kaalule pannes teed inimkonna iidse unistuse teostamiseks. Nad ihkavad lennata nagu linnud! Mitte õhupalli gondlis tuulte võimuses hõljudes, vaid hõlpsasti juhitavas lennuaparaadis. Ja veel enne kui maailmakuulus kirjanik 1905. aastal suri, nägi ta oma sellegi ennustuse täitumist: 1903. aastal ehitasid vennad Wrightid esimese sisepõlemismootoriga lennumasina, mis varsti edukalt õhku tõusis. 1961. aastal lavastas William Witney USAs romaani aineil haarava ulmefilmi "Maailma valitseja".

1939- Stalin ja Hitler leppisid kokku. Molotovi-Ribbentropi pakt saab tegelikkuseks. Molotovi-Selteri läbirääkimised Kremlis