Tooted

«Ja õnne ei too see maja kellelegi, kes ta ostab!» nähvas vanamoor. «Kuula, kena neiuke, sest sa oled ju päris kena, õnne see ei too, ükskõik kes selle ostab. Sellel maal lasub needus - needus, mis pandi sellele peale juba ammu, paljude aastate eest. Hoia sellest eemale. Ära tee Mustlasväljaga tegemist. Surma toob see sulle, ja ohtusid. Mine koju mere taha ja ära tule Mustlasväljale tagasi. Ära ütle, et ma sind ei hoiatanud.» «Me ei tee midagi halba.» «Jätke, Mrs. Lee!» sekkusin mina. «Ärge hirmutage seda noort daami.»

«Minotaurus» on lugu salaagendist, kes silmab bussis kaunist tütarlast... ja hakkab teda kummitama. Thea ei kohtugi kunagi oma salapärase austajaga muul viisil kui tolle kirjade kaudu, kuid tundmatust ja tabamatust mehest saab tema elus sellegipoolest kõige reaalsem tegelane. Nii on ka lugejega -- «Minotaurus» on nagu labürint, milles luusib kõhedusttekitav müütiline elukas. Ei ole teada, kes või missugune ta on, kunas võib välja ilmuda ning kas ta on pigem hea või kuri. Nii pakub «Minotaurus» pidevat ootusärevust ja peaaegu-taipamise tunnet. Minotaurused ongi mõistatamiseks.

35. tänaval pööras ta jällegi lääne poole.Siis ma hakkasingi kahtlustama. Loomulikult. Ta läks edasi, otsejoones nagu püssikuul. Kui ta ka 9. avenüüst möödudes ikka läände suundus, ei olnud enam mingit kahtlust. Ma lähenesin talle. Ta hakkas majade numbreid vaatama, jõudis välistrepi juurde ja hakks üles minema. Ma ütlen sulle, vennas, minu käest nad ei pääse. Mina saan oma mehe ikka kätte. Seda meest olin ma jälitanud läbi terve New Yorgi, rippudes tal sabas nagu buldog, otse Nero Wolfe'i ukseni.

2007. aasta 12. juulil maandub Ameerikas üks nn. lendav taldrik. Maandub - ja kaob! Otseselt presidendile alluva Komitee superagendid lähevad asja uurima. Tundmatu lendobjekt on naljaks pööratud, kuid millegipärast käituvad inimesed maandumispaiga lähedal üsna kummaliselt. Maa on langenud ilgete tulnukparasiitide invansiooni ohvriks. Kõikvõimalikel küsitlustel on Ameerika ulmelugejad autori alati valinud kõigi aegade parimaks ulmekirjanikuks. "Nukkude isandad" on maailmakuulsa kirjaniku esimene raamat, mis eesti keeles ilmub.

Maas, laibast eemal oli indiaani sõjanui - raske ümmargune kivi hikkoripuu oksast varrega. Carew'd oli sellega kaks korda löödud. Teise löögiga purustati koljuluu. Samas kõrval oli veel üks ese - kõvera teraga jahinuga. Seda oli kasutatud eraldamaks Carew' pealaelt ringikujulist, umbes kolmetollise läbimõõduga, juustega nahatükki. Teiste sõnadega, teda oli skalpeeritud. Skalp on leitud.

Leitnant Ted Saxon on üllatunud, kui peakorteriga võttis Esimene raadio teel ühendust. "Me oleme kuuekümnendal marsruudil, viis miili Rigby'st eemal. Ülem ja leitnant Burns on haavatud. Ma torman praegu Rigby Memorial haiglasse. Kahtlusaluse auto tundemärgid: uus kaheukseline hall Chevi sedaan sinise katusega, autol on New Yorgi registreerimismärk IUL-053. Isikukirjeldust ei ole, sest ülem ja Burns said pimedas enne pihta, kui nad küllalt lähedale jõudsid, ning auto kihutas kohe minema. Viimast korda märgati seda masinat pool minti tagasi Kuuekümnendal lõuna suunas Rigby'sse. Ma tulistasin autole järele ja usun, et sain mitmel korral pihta, ma ei saanud järgi tormata, sest haavatud oleksid maha jäänud." Alles nüüd sai ta aru, et pihta oli saanud tema isa ja üks tema parimatest sõpradest.

Ta keeras ühe kirjutuslaua küljel olevatest sahtlitest lukust lahti ning võttis välja kaks eraldi paberilehte. Need olid süütut kahvatusinist värvi, sõnad olid trükitud väikeste pepside tähtedega. "Loe seda," ütles George. Iris põrnitses paberilehte. Seal seisis, täiesti selgelt ja keerutamata: "TE ARVATE, ET TEIE NAINE SOORITAS ENESETAPU. TA EI TEINUD SEDA. TA TAPETI." Teises kirjas oli: "TEIE NAINE ROSEMARY EI TAPNUD ENNAST. TA MÕRVATI."