Tooted

Reisipäevik, mille pani 1935. aastal kirja noor viljandlanna Berta Teder. Bussireis viis Itaaliasse, kuid teel vaadati ka teisi maid ning nendegi muljed talletas Berta oma päevikusse. Nüüd on need juba ajalugu: muutunud on riikide piirid, paljude linnade nimed ja kuuluvus, II maailmasõjas hävinud arhitektuurimälestised. Praegust olukorda samal marsruudil valgustavad tekstile lisatud kommentaarid ning reisipiltidele ja -postkaartidele lisatud tänapäevased vaated samadest paikadest. Raamatu lõpus on ka ülevaade kahe reisiselli, Berta ja Ursula, elukäigust.

15. ja 16. sajandil leidis aset enneolematu õitseaeg Euroopa kunstis. Nendel sajanditel taasavastati antiikkunsti väärtused ja antiikfilosoofide mõttetarkused üheaegselt uute saavutustega tehnikamaailmas, õlimaalis, arhitektuuris ja skulptuuris. Renessansiajastul kerkisid esile sellised kunstigeeniused nagu Masaccio, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael, Jan van Eyck, Dürer ja Tizian. Koos selle raamatuga reisite läbi kogu renessansiajastu Euroopa, viibite Itaalia säravates õukondades, Madalmaade piltvaibatöökodades, Saksamaa trükikodades, Inglise ülikoolides, Prantsusmaa lossides ja Hispaania sadamates.

Tsatsiki elab koos mampsi ja Göraniga suures korteris. Göran on nende üürnik ja Tsatsiki arvates on ta lausa super, sest ta on sõjaväelane ja hiigla tugev. Tsatsiki pole kunagi kohanud oma isa, kes elab kaugel Kreekas ja on seal tindikalamees. Kuid tal on ju mamps. Ja teist sellist ema, nagu on Tsatsiki mamps, pole tervel maamunal. Mamps oskab käte peal käies varbaid liigutada ja mängib rokkansamblis. Ja pealegi on Tsatsikil vanaisa ja vanaema, surnud vanavanaema, mampsi sõbrad ja tema enda sõbrad - ja sellest on rohkem kui küll, arvab Tsatsiki.

Lõpuks ometi on Tsatsiki jälle Kreekas, kuid Ágios Ámmoses ei ole miski enam nii, nagu varem. Tindikalamees isa on pangale võlgu palju raha ning ta kavatseb nii oliivisalu kui ka hotelli maha müüa. Seda ei tohi lasta juhuda! Mis siis Tsatsikist saaks? Koos oma uue sõbra Alvaga satub ta põnevatesse seiklustesse. Kui aga viimaks saabub Per Hammar, algavad mured. Kas parimaid sõpru võib olla rohkem kui üks? Tsatsikil on vaja oma südamesõbrad lepitada ja oliivisalu päästa. Ent aega napib …

Lõpuks ometi kohtub Tsatsiki oma tindikalamees isaga. On Tsatsiki esimene suvevaheaeg ning ta sõidab koos mampsiga Kreekasse. Tsatsiki tunneb kõhus hirmsat kõdi: mis siis kui tindikalamees isa polegi selline, nagu pärisisa peaks olema? Tempokalt, humoorikalt ja soojalt jätkub see jutustus Tsatsikist. Tsatsiki avastab, et tüdrukut saab suudelda nii, et seda on tunda varbaotsteni välja ja et päris kindlasti ei tohi kedagi usaldada. Isegi mitte oma parimat sõpra.

Väikevenna perekond on äsja kolinud uude kohta, ema käib tööl, isa sõidab töö asjus ringi ja suur vend Phillip on päev läbi koolis. Õnneks leiab Väikevend aga väikese mehikese kujulise männioksa, mille ta nimetab Pulksoniks. Temast saab Väikevenna parim sõber.Selle ja teiste Pulksoni raamatute autoriks on tuntud Norra lastekirjanik A.-C. Vestly (1920–2008), kelle raamatutest on eesti keeles on ilmund ka lood emast, isast, kaheksast lapsest, vanaemast, veoautost ja vaprast taksikoerast Suitsutorust. Pulksoni lugudest on tehtud ja ka eesti keelde tõlgitud filmid "Pulkson", "Pulkson seob sõlme" ja "Pulkson on hädas"