Tooted

Balletikriitik Ago Herkül: "Meie teatriloos on Juta Lehiste ammu olemas olnud – 1960/61. a teatrihooajast. Kes siis on Juta Lehiste? Andehunnik. Omas žanris ületamatu. Balletis teda kellegagi võrrelda ei ole võimalik. Kõik Juta Lehiste laval loodu on kordumatu ja jäljendamatu. Kui tohin öelda ainult ühe isikliku elamuse Eesti balletiteatrist, siis on see Eino Tambergi / Mai Murdmaa / Juta Lehiste / Tiit Härmi "Joanna tentata" aastal 1971. Selle lavastusega toodi rahvuslikku kultuuri uus suurus, uus mõõde. See oli kõrgkultuur." Ballettmeister Mai Murdmaa: "Juta valdas oma keha ja närvikava, tal oli võrratu situatsioonidesse sisse elamise võime, uskumine nendesse olukordadesse. Tema näitlejalik sisseelamise kunst, see tegi temast Suure Artisti." Balletipedagoog, ballettmeister ja Tallinna Balletikooli esimene direktor Anna Ekston: "Ma arvan, et ei eksi, kui ütlen, et Juta Lehiste on meie kultuuris tähelepanuväärne nähtus. Harva võib kohata tantsukunstis (aga mõiste "tantsukunst" on palju laiem kui "ballett") nii orgaanilist liikumise ja näitlejameisterlikkuse sünteesi kui Lehistel. Isegi siis, kui ta rollist sõltuvalt on pidanud oma välimust grimmi abil tundmatuseni muutma, end moondama, on ta oma väljendusrikkuse, musikaalsuse ja osasse sisseelamisvõimega jäänud eredaks individuaalsuseks." Raamat on ilmunud tänu Angela Arraste ja Tallinna Ülikooli endise koreograafiaosakonna kolleegide initsiatiivile. Raamatuga on kaasas DVD eredamate hetkedega Lehiste tantsuloost.

Lavapildi minevikust. Dekoratsioonimaali tehnikad

Peamiselt intervjuude vormis koostatud raamat annab ülevaate näitleja Linda Rummo haridusteest ja lavarollidest. Illustreeritud rohkete fotodega.

"Oli kord noor, teatrist unistav tütarlaps, kes palus armast Jumalat, et talle lubataks kas või üksainuski kord astuda üle uhke "Vanemuise" lava, enne kui tol ajal ennustatud "sabaga täht" selle patuse maailma hukutab. See tütarlaps olin mina ja mulle lubati palju rohkem kui vaid üks kord astuda ihaldatud kunstitempli lavale. Ja mitte üksnes "Vanemuise", vaid ka "Endla", "Estonia" ja "Draamateatri" lavadele. Ning hiljem veel veidi kaugemalgi, siinpool Soome lahte vennasrahva maal samuti. Tervelt nelikümmend aastat anti mulle. See oli küll pikk aeg, kuid kunas saab inimlaps küllalt Veel ja veel igatses ta lisa. Ta unistas isegi tollest "ümmargusest arvust", viiekümnest aastast, poolest sajandist. Kuid Kõigevägevam määras teisiti."

Richard Schechner on etenduskunsti valdkonna teerajaja. Ta on teadlane, lavastaja, toimetaja ja näitekirjanik ning etendusuuringute professor New Yorgi Tischi kunstikoolis ja ajakirja The Journal of Performance Studies toimetaja. Tema raamatuid on tõlgitud hispaania, korea, hiina, jaapani, prantsuse, poola, portugali, saksa, itaalia, ungari, hollandi, pärsia jt keeltesse. Schechner on lavastanud ja viinud läbi meistrikursusi Aasias, Aafrikas, Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ta on kirjastuse Seagull Books raamatusarja toimetaja.

Richard Schechneri raamatu ilmumine oli teatriõppe jaoks tähtsündmus. Teedrajav õpik annab ilmeka ja ja sujuva ülevaate kõigist etendusliikidest. Siin käsitletakse etenduskunste, meelelahutust, rituaale, mängimist, mänge ja argielu etendusi. Täiendavaid näiteid tuuakse sotsiaalteaduste, poststrukturalismi, rituaaliteooria, etoloogia, filosoofia ja esteetika valdkondadest.

"See on rahvusvahelise haritlase tabav, ajalool põhinev viis mõista inimloomust üllatavalt praktilisel moel, mida saab kasutada loendamatutes valdkondades erinevatel tasanditel." – Sun Huizu (Shanghai teatriakadeemia teatrikunsti professor)

"Teatrikoolide" sarja 6. vihikuna ilmunud raamatu ""Tallinnfilmi" filminäitlejate õppestuudio" sisaldab ülevaadet stuudiost ja õppetööst, meenutusi juba praeguseks lahkunud õpilastest ning intervjuusid veel meenutajatega. Raamat sisaldab lisadena eluloolisi andmeid ja rollide loetelu ning nimeregistrit. Tallinfilmi filminäitlejate õppestuudio loodi 1960. aastal. See oli ainus filmistuudio juurde loodud näitlejate õppestuudio kogu tollases Nõukogude Liidus.

Tallinfilmi õppestuudio on muuhulgas lõpetanud Sirje Arbi (Tennosaar), Arvi Hallik, Toomas Kalmet, Peeter Kard (Šmakov), Enn Kose, Tiia Kriisa, Verner Loo, Aime Piirsalu, Ivalo Randalu, Eili Sild (Torga), Mall Sillandi, Peeter Tedre, Ülle Ulla. Stuudiolasi õpetasid Leo Kalmet, Leo Soonpää, Reet Kasesalu-Martinson, Karl Ader, Meeli Sööt, Vello Rummo, Olev Piirsalu, Jüri Müür, Kaljo Kiisk, Leida Laius, Valeria Anderson, Veljo Käsper jt.

Faksiimiletrükk 1913. aasta väljaandest. Esitrüki tiitellehel: toimetanud Bernhard Linde ja Gustav Suits.

• 
  Sisukord:
  Näitekunst / B. Linde
• Draama kui müsteerium / J. Barbarus
• Lürismus näitelaval / J. Semper
• Teatri-arvustus / B. Linde
• Teatrikunst ja Moskva Kunstiteater / J. Kärner
• "Estonia" ja "Vanemuine" / A. H. Tammsaare
• Meie teater / B. Linde
• Muljed "Endla" teatrist / R. Kask
• Teatri-muljed / J. Barbarus
• Oleviku Eesti draama / B. Linde
• Elust, kunstist, näitekunstist / G. Suits