Tooted

See raamat räägib sellest, kuidas 10–15 aasta eest sama hästi kui nullist alustanud Eesti kommertspangad nii kaugele on jõudnud. Milliseid takistusi on tulnud ületada, millistele karidele on satutud, millistest mööda laveeritud, milliseidvigu on tehtud, mida võib pidadada õnnestumiseks.

Raamat tutvustab rahvuslikke hõbeehteid, mis on talletatud Eesti Rahva Muuseumi kogudesse. Need enamasti talupoegadele kuulunud rinnarahad, sõled, preesid ja krõllid polnud pelgalt rõivakaunistused või maagia ja uskumustega seotud esemed, vaid ka varapaigutus pangahoiuste ja väärtpaberite eelsel ajal.

Raha ja inimühiskond on ühevanused. Nad sündisid üheskoos ürgkogukonnas tekkinud esmase tööjaotuse ja omandisuhete kujunemise protsessis. Raha tekkis vajadusest vahetada omavahel saadusi. Inimeste kohastumine looduse ja üksteisega kulges esialgu nähtavasti osapoolte vastastikuse kasulikuse ehk sümbioosi põhimõttel. Raha ajaloo tervikprotsessi on põhjalikult uurinud ja analüüsinud inglise teadlane Glyn Davies. Monograafias "Raha ajalugu iidsetest aegadest tänapäevani" esitatud faktianalüüs, mis lähtub ulatuslikust ajaloolisest, eriti arheloogilisest allikmaterjalist, lubab raha tekkimise kohta järeldada sedasama. Võime tõdeda, et muutused rahaasjade arengus, sealhulgas tõrked, on tulenenud inimeste endi tegevusest või tegematajätmisest.

Eesti Rahva Muuseumi kogudes leidub umbes 3000 õllekannu, millest valdav enamus pärineb 19. sajandist, üksikud ka 18. sajandi keskpaigast. Kõige vanem dateeritud õllekann kannab aastaarvu 1728. Kõik 18. sajandist pärinevad kannud on mahult väikesemõõtmelised, lameda kaane ja lihtsa käepidemega.