Tooted

Kreeka kirjanduse vanima säilinud suurteose, eepilise poeemi "Ilias" tegevus toimub Trooja sõja kümnendal aastal. Sõja põhjustajaks oli Trooja kuninga Priamose poeg Paris, kes röövis Sparta kuningalt Menelaoselt tema kauni naise Helena. "Iliase" peategelaseks on suure sõdalase ja kangelasena tuntud ahhaialane Achilleus.

“Kalevipoeg” on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud eesti rahvuseepos eesti rahvaluule ainetel. Eepos koosneb kahest sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse 19 023. Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kellelt ostab mõõga, seejärel tõmbab mõtlematusega enda peale veresüü ja needuse. Koju naastes saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistluse võitmisega maa kuningaks. Ta künnab maad, toob Pihkvast laudu, ehitab koos kaaslastega linnu ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Sõdade vahel on rahval õnneaeg. Kangelane ehitab laeva ning teeb kaaslatega avastusreisi maailma otsa. Vägimees võtab ette ka kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarvik-taadi ja tema põrgulistega, teisel retkel põrgusse aheldab ta Sarviku. Pidevatest sõdadest väsinuna ja peale sõprade Alevipoja ja Sulevipoja surma annab ta valitsuse üle Olevipojale. Vanast needusest märgitud saatus viib ta Kääpa jõe äärde, kus kunagi sortsi varastatud ning vette pillatud mõõk tal Soome sepa sajatuse tõttu jalad alt lõikab. Kalevipoeg sureb, tema vaim tõuseb taevasse ning Vanaisa otsustab anda talle tööks põrgu väravate valvamise. Hiid lööb rusika kaljusse: “Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta – küll siis Kalev jõuab koju oma lastel’ õnne tooma, Eesti põlve uueks looma.”

Eestlaste vabadusvõitlus, mis algas Jüriööl aastal 1343. Nii jutustab Bartholomäus Hoeneke kirjutatud riimkroonika, mis on edasi antud Johann Renneri kroonika järgi Tõlkinud Hans Kruus. Teksti kirjutanud ja illustreerinud Paul Luhtein Jaroslavis 1943

Legendaarse Homerose teine eepos "Odüsseia" erineb esimesest, "Iliasest", paljuski. Sündmustiku keskpunktiks ei ole enam Trooja sõjakäik ise, vaid üks selle järellugudest — aruka sangari Odysseuse seiklus- ja kannatusrikas kodutee Trooja rannikult Ithaka saarele. Seetõttu on ka "Odüsseia" kirev elumaaling erinev "Iliase" omast, mis muistse ühiskonna inimesi kujutas ennekõike seoses sõjatraagikaga.

Eesti kirjandusklassiku Juhan Liivi (1864-1913) mahukaim luulevalimik, sisaldab ka seni avaldamata värsse. Luuletuste järjestamisel on arvestatud nende trükki jõudmise kronoloogiat. Kasutatud on käsikirjalisi materjale, lisatud koostamispõhimõtted, kommentaarid ning pealkirjade ja esivärsside alfabeetiline register.