Tooted
Vananedes kipume enda võimete piiridele ette heitma oma vanust. Kas teadsid, et paljud meie piirangud on seotud hoopis kultuuriruumiga, mis toetab ja julgustab noori? Ka noored tahavad väärikalt vananeda.
Kas keegi mainib pidevalt, et sa oled liiga vana, et ...
• ise oma rahaasju otsustada;
• meelepärast tööd teha;
• elukohta valida;
• midagi õppida?
Kui see keegi oled sa ise, siis palun lõpeta kohe.
Kui see keegi on ühiskond, siis palun anna aega.
Kui see keegi on nime ja näoga inimene, siis palun anna teada.
Raamatust „Ise oled vana!” leiad vastuse järgmistele küsimustele.
1. Töö. Kuidas püsida sadulas?
2. Pension. Kuidas korraldada rahaasju targemini?
3. Tervis. Kuidas võimalikult hästi toime tulla?
4. Puue. Kuidas võimalikult hästi toime tulla?
5. Meeleolu. Kuidas kohaneda elumuutustega?
6. Selg sirgu! Kuidas jõudumööda trenni teha?
7. Iseolemine. Kuidas enda ja teiste vastu aus olla?
8. Vägivald. Kuidas ära tunda ja ennetada?
9. Raal. Internetiohutuse põhitõed
10. Vara. Kuidas vara hoida ja pärandada?
11. Oma kodu. Kuidas turvaliselt asju ajada?
Eesti inimarengu aruande 2019/2020 põhiteema on Eesti ruumiline areng ja selle mõju Eesti inimeste heaolule ja ühiskondlikele protsessidele. Olukorras, kus 40% Eesti maaressursist on riigiomandis, 1% kuulub omavalitsusele ja 59% on eraomandis, on aktuaalne küsida: kuidas taasluua ja kasvatada Eesti ruumilist rikkust ja kvaliteeti demokraatlikult ja kogu ühiskonna huvides.
Aruanne käsitleb ruumi laialt, analüüsides Eesti asustusstruktuuri, loodusalasid, linnaruumi, sealhulgas linnadisaini ja meid ühendavat aruteluruumi. Ruum selle aruande katusterminina tähistab ühist ruumi, mis pälvib avalikku huvi ja pakub ühiskondlikku hüve. Aruande peatoimetaja on Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse professor ja kultuurigeograafia vanemteadur, prorektor Helen Sooväli-Sepping. Aruande koostamisesse on panustanud 39 teadlast Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Helsingi Ülikoolist ja Manchesteri Arhitektuuriülikoolist.
Eesti inimarengu aruanne on iga kahe aasta tagant ilmuv raport, mis koondab Eesti tunnustatud teadlaste poolt koostatud andmestiku ja kirjeldused Eesti Vabariigi sotsiaal-majanduslikust arengust. Eesti inimarengu aruanne on teadmuspõhine peegeldus Eesti tegelikkusest ja arenguvalikutest, mida saavad oma tegevuses aluseks võtta otsustajad nii poliitikas, majanduses kui ka muudes valdkondades.
Aruande metoodika põhineb rahvusvahelisel standardil – inimarengu aruannetel (Human Development Reports), mida alates 1990. aastast annab välja ÜRO Arenguprogramm (UNDP). Võttes arvesse paljusid näitajaid, reastatakse igal aastal maailma riigid inimarengu indeksi alusel, mis aitab võrrelda inimeste reaalset elukvaliteeti erinevates riikides.