Tooted

Käejoonte tähendused: iseloomu, elukäigu ja saatuse määramine nende abil.

Kolmas Koduraamat lõpetab selle sarja, mis on loodud inimestele, kes kodu loomisel soovivad näha kaugemale ja sügavamale, kui "omapärane" või "trendikas" kujundus inimesele elukeskkonna näol pakkuda suudab. Koduraamatud ei pretendeeri küll absoluutsele tõele, kuid kuna siin saavad sõna ainult absoluutsed asjatundjad, siis väärib pea iga rida kõigis kolmes raamatus lugemist. Kuigi uued paremad materjalid ja seadmed üllatavad meid iga aastaga üha enam, on Koduraamatute sari disainitud kauamängivana. Need põhimõtted, mida siin pakuvad välja arhitektid, sisearhitektid, insenerid ja materjalide asjatundjad, ei aegu.

Casey Õunpuu räägib Marvinile, et kui poisid oma küünarnukile musi annavad, muutuvad nad tüdrukuteks. Marvin teda ei usu. Kui ta aga kogemata oma küünarnukile musi teeb, muutub asi kahtlaseks. Ta unistab punutud patsidest ja hakkab vihikusse südameid joonistama. Kas Caseyl võis olla õigus?

Louis Sachar on Ameerika Ühendriikide lastekirjanik, kelle sulest on eesti keeles ilmunud populaarne Pahupidikooli sari ja Paabeli Torni auhinnaga tunnustatud "Augud". "Kas ta on tüdruk?" on Marvin Punaposti sarja kolmas raamat.

Ühel mitte eriti ilusal päeval tunneb Surm, et ta on Kurbus, see tähendab, et ta tunneb mõtlikku kahetsust selle pärast, et asjad on nii, nagu nad ilmselt on. Seetõttu jätab ta oma kohustused õpipoiss Morti hooleks ning püüab ise end kuidagi lõbustada. Mort on aga surelik ja miski inimlik pole talle võõras, seepärast ei jäta teda külmaks ka printsess Keli ilusad silmad. Ta päästab Keli surmast ning tekitab sellega loomulikult Kettamaailma asjades kohutava segaduse, sest Universum on printsessi surma juba teadmiseks võtnud. Ja Universumit ümber veenda pole sugugi lihtne.

Pahupidikool pidi olema ühekorruseline hoone, kus oleks kõrvuti kolmkümmend klassiruumi. Kuid selle asemel ehitati kolmekümnekorruseline hoone, igal korrusel üks klassiruum. (Ehitajad mõistagi vabandasid.) See on kindlasti üks põhjus, miks selles koolis juhtub kummalisi ja koomilisi asju, eriti kolmekümnendal korrusel. Seal kohtate proua Mürki, kooli kõige kurjemat õpetajat, kes vihkab lapsi, kuid armastab õunu, ja proua Pärlit, kelle puhul kaks pluss kaks võib mõnikord olla lausa nelikümmend kolm. Selles koolis käivad lapsed, kes vahetavad nimesid, loevad tagurpidi, üritavad oma varbaid õpetajale maha müüa või teesklevad surnud rotte. See on üks lõbus, veider pahupidimaailm.

Pahupidikool pidi olema ühekorruseline hoone, kus oleks kõrvuti kolmkümmend klassiruumi. Kuid selle asemel ehitati kolmekümnekorruseline hoone, igal korrusel üks klassiruum. (Ehitajad mõistagi vabandasid). See on kindlasti üks põhjus, miks selles koolis juhtub kummalisi ja koomilisi asju, eriti kolmekümnendal korrusel.

Raamatu eesmärgiks on selgitada, mis on bioenergia, kuidas seda kasutada inimese ravimisel ja kuidas igaüks võib omandada bioenergia alused. Kui ka otseselt ravimisest huvitatud ei olda, kõneleb raamat paljudest asjadest, mida kõigil on kasulik teada, et paremini tunda omaenda nähtamatut, kuid ääretult tõelist olemustahku. Mõtted ja tunded ümbritsevad inimest energiavälja ehk aurana, mis on pidevas liikumises, vahetades värvi meeleolu ja tervisliku seisundi muutuste kohaselt.