Tooted

Aleksander II (valitses aastail 1855-1881) oli keiser, kes viis Venemaal läbi rea äärmiselt olulisi reforme ning kaotas 1861. aastal Venemaal pärisorjuse. Keiser plaanis kehtestada riigis konstitutsioonilise monarhia, mis oleks kahtlemata Venemaa ajaloo hoopis teistsuguseks kujundanud, kuid langes revolutsionääridest narodnikute pommirünnaku ohvriks ning hukkus 1881. aasta 1. märtsi hommikul.

Raamat XVIII sajandi inglise sõja- ja riigimehe Oliver Cromwelli elust. Selle mehe nimi seostub Euroopas esimese, inglise kodanliku revolutsiooniga. Tema loos on mõndagi õpetlikku meie nüüdisajaloo seisukohalt.

"S. Vititski varjunime kasutava Boriss Strugatski romaani tegevus ei toimu kauges tulevikus, nagu see Arkadi ja Boriss Strugatski loomingus sagedasti on olnud, vaid "siin ja praegu". Intriigi teljeks on teatavate kriminaalsete ringkondade katse kasutada ära ühe tegelase võimet tulevikku ette aimata. Meie ajale omaseid tunnuseid (maffia, korrumpeerunud valimised, "uusvenelased") on romaanis küllaga, kuid nagu ikka, on selles peamine just ideede sõlmumine ja "neetud" küsimused: kas meil on õigust sekkuda teiste asjadesse, olgu kas või kõrgeima eesmärgi nimel, kus on piir ausate püüdluste ja omakasu vahel, samuti küsimus: milles seisneb isiksuse jõud ja jõuetus läbi ajaloo."

Tuntud näitekirjaniku ja biograafi Edvard Radzinski raamat püüab heita valgust kahekümnenda sajandi ühele kurikuulsamale diktaatorile, Jossif Stalinile. Tema raamat on ühtaegu tõsine ajalooline uurimus, põnevusromaan ja psühholoogiline analüüs. Radzinski ise on öelnud, et ta on mõelnud sellest raamatust terve oma elu ning tema isa unistas sellest surmatunnini. Oma isale, haritud ja demokraatiat hindavale inimesele, ongi ta pühendanud raamatu, mis püüab valgustada demokraatiast väga kaugel seisva verise türanni mõttemaailma.

Raamat on omalaadne NSV Liidu ja Venemaa poliitikaelu entsüklopeedia. Unikaalsete dokumentide alusel loob autor kõigi 1917. aastast ametis olnud välisministrite ilmekad portreed, valgustab riigi poliitika paljusid seni maha vaikitud tahkusid. Kõigi nende meeste elus on loendamatuid mõistatusi. Miks Andrei Gromõko suutis olla minister tervelt kakskümmend kaheksa aastat, Boriss Pankin aga vaid alla kolme kuu? Mis haigus murdis Lev Trotski maha just poliitilise võimuvõitluse kõige otsustavamatel hetkedel? Kas väited Georgi Tšitšerini ebatraditsioonilisest seksuaalsest suundumusest olid vaid kuulujutt? Jevgeni Primakovi saatus kujunes juba praeguse põlvkonna silme all. Kuid miks ta ei saanud Venemaa presidendiks? Kõik need mehed avaldasid märgatavat mõju nii Venemaa välispoliitikale kui ka sisepoliitikale. Mletšini raamat pole mitte ainult huvitav ülevaade kõrgemate poliitikategelaste tegemistest, millest enamik lugejaid teab üsna vähe. See on omamoodi põnev Venemaa ajaloo ülevaade 1917. aastast kuni 21. sajandi alguseni, mis näitab, et riigi poliitikat pole mitte alati määranud vaid riigijuht üksinda. Leonid Mletšin on tänapäeva üks populaarsemaid vene ajaloolasi, kelle sulest pärineb mitmeid menukaid uurimusi Venemaa lähiajaloost.