Tooted

August Jakobson on kokku kogunud ja muhedalt ümber jutustanud eesti rahva muinasjutte ja muistendeid, mis annavad ilmeka pildi esivanemate elust-olust ja vaimuilmast. Käesolevasse sarja on valitud jutud "Suur vale", lugu kuningast, kes aina valetas; "Hea eit ja õel eit", pajatus seenemaja elanikest ning inimese ahnusest; "Kuidas tekkisid hiired ja kassid", lugu kurja vanduvast peremehest; "Lolle otsimas", jutt jõuka peremehe ainsa poja rumalast naisest; "Varastaja tont ja aus tont", näide sulase nutikusest ning "Suur onu ja väike vennapoeg lähevad rändama", lugu sellest, kuidas kiisk Võrtsjärve elama sattus.

Valimik 1920ndate lõpul eesti kirjandusse "Vaeste-patuste aleviga" üllatusmehena jõuliselt sisse murdnud August Jakobsoni (1904–1963) mitmeid elualasid haaravast, olustikult ja karakteritelt rikkast lühiproosast. 

Kümmekonnas novellis aastaist 1931–1940 leiavad autorile omases kriitiliselt realistlikus, romantiliste ja naturalistlike sugemetega põimunud loomelaadis kajastamist kahe maailmasõja vahelise Eesti elu, inimesed ja probleemid. 

Romaanitsükli "Andruksonide suguvõsa" teise köite peategelaseks on "Miika Valtsbergi roima" kesksete tegelaste Eeva Andruksoni ja Miika Valtsbergi poeg Toomas Andrukson, kes peab talu rajamisel rasket võitlust loodusega. Romaani läbib tööpaatos, usk rahva loovasse jõusse. Triloogia kolmas raamat on "Vallutajad".

Romaani taustaks on Esimese maailmasõja eelsed päevad, selle hiigla-tulekahju raske hingus inimeste elule, üha süvenevad vastuolud ühiskonnas, nende vastuolude üleminek revolutsiooniks, mis murdis lahti ukse uude, tänasesse maailma. Kõike koos hoidvaks selgrooks teostes on aga verevermetena sajandite jooksul meie väikese rahva elust läbi ulatuv hell-valus probleem armastusest oma rahva vastu, oma rahvuse salgamisest ning häbenemisest, oma keele halvakspidamisest ning unustamisest. Autori järelsõna 1959. a. "Oktoobrituule" kordusväljaandele. Romaanitsükli järgnevad osad on "Oktoobrituul" ja "Lumi sulab".