Vanusele 10-12

Ulmelugu, mille sündmustik hakkab arenema tänu Kuradimerelt leitud inimtühjale paadile, kätkeb endas pisut ebatavalisi seiklusi nii maa all kui ka maa peal. Peategelasteks on kaks hakkajat kuuenda klassi poissi, universaalne teadlane professor Paul Lillepool ja tiitlitega kellassepp Nathanael Hironimus Kell.

Floriani isa on murdvaras. Florian teab, et see on ohtlik amet ja isa võib vangi sattuda, kui ta vahele jääb. 12-aastase Floriani jaoks on elu seni olnud nagu päti ja võmmi mäng. Ühel päeval saab ta aga sõbraks Juliaga, kelle eest perekonna saladusi varjata on juba võimatu

Järgnev lugu on täiskasvanutele ja lastele. Sissejuhatus on täiskasvanutele, sealt edasi lastele.

Härra Pidulik oli äkki otse pea kohal silmanud koletist. Paanikas hüppas ta vankrist välja ja langes sügavikku. Nüüd lamas ta seal ega julgenud liigutada. Siis toksas teda midagi märga. Nina? Koletise lõuad? Alles siis sai härra Pidulik täpsemal vaatlusel aru, et koletu elukas oli kõigest lammas, kes puhkas tema kõrval rahupesas. "Nagu sein, millest võib kinni hoida ja end päästa," mõtles härra Pidulik. "Peatada nagu sõidukit? Jah!" Ja juba haaraski ta mõlema käega lamba villast ning sikutas end ülespoole.

Eesti rahva eepos „Kalevipoeg” on eesti kirjanduse suurteos. Selle on koostanud andekas poeet, folklorist, arst ja ühiskonnategelane Fr. R. Kreutzwald eesti rahva lauludest ja muistendeist, mis kajastavad sajandeiks allasurutud rahva igatsusi parema elu järele ja kõnelevad lakkamatuist püüdlustest vabaneda feodaalide majanduslikust ja rahvuslikust ikkest.

Kuidas me käivitasime kooli autot Kuidas ma rikkusin keelekabineti magnetofoni Miks ma hommikuti hilinen Kuidas me dresseerisime meremadu Kuidas ma sain rühmapäevikusse kiituse Kuidas ma rikkusin aukülalise ülikonna Kuidas ma sain geomeetrias puuduliku Kuidas me rikkusime internaadi öörahu Kuidas me täitsime sotsioloogilist ankeeti Kuidas me soodustasime ebola viiruse levikut Kuidas ma ajasin nurja aastapäeva kontserdi Miks ma jätsin käimata tornis Kikk ja Kökk Kuidas ma sain loodusteaduses puuduliku Sport ja kollektiivsus Kuidas me dresseerisime mesilasi Kuidas me korraldasime öise häire Kuidas minust sai oktoobrilaste raua röövija

Pärast seda kriminaalset lugu, kui Riho oli jätnud väikese Madise lihtsalt tänavale ja ise nurjatul kombel jalga lasknud, elas Peeter võrdlemisi ühetoonilist elu. Äikesepilved, mis algul ta pea kohale ähvardasid koguneda, hajusid võrdlemisi kiiresti. Hädavale, et Madisele haiglas süstimise asemel hoopis mingi nakkusevastane tablett sisse anti, läks üsna hõlpsasti läbi ja ema ei hakanudki lapse kehalt süstlajälge otsime ega võimaliku palaviku pärast muret tundma. Ning kui paar päeva hiljem jõudsid Peetri majja kuuldused kummalisest juhtumist tüdrukuks ümberriietatud poisslapsega, siis ei taibanud keegi seda sündmust kuidagiviisi Madisega seosesse viia. Nii et mingid otsesed ohud Peetrit enam ei varitsenud, selle eest aga hakkas talle tasapisi kallale kippuma igavus. Polnud õieti kellegagi mängida. Meelik, Jürnas ja Kaur, need küll kõndisid selle linnatüdrukuga alatihti ringi, kuid teadagi...

Koit ärkas vara, ta oli hästi välja puhanud ja talle näis, nagu oleks täna mingi suur püha. Onn oli heledasti valgustatud, väljast paistis sisse ere päike. Poiss kuulis pirinat, nägi - täissöönud sääsk punetas aknaruudul nagu roosa helmes. Koit tappis pisikese vereimeja vähimagi süümepiinata ning ruttas välja, kissitades silmi harjumatust eredast valgusest, mis paiskus alla taevast, peegeldus välgutaoliste sähvatustena jõelt. Oli haruldaselt vaikne ja soe. Kaselehed lõhnasid. "Tsüit, tsüit, tsürr..." vidistas kõrge rookõrre otsas saba võngutades väike, pruun, musta peaga rootsiitsitaja. Ruugete tiivaotstega valge koiduliblikas hõljus kergelt üle värske rohu. Koit hingas täie rinnaga karget ja puhast õhku. "Kena hommik, mis?" küsis Rookull, katkestades võrguparandamise. "Tore!" "Jaa, ilm võttis viimaks teise tuuri..."

Silvia Rannamaa suure südamesoojusega kirjutatud Kadri-lood ei vaja enam tutvustamist – need on niigi võitnud, eriti tüdrukute hulgas, suure populaarsuse. "Kadri" on kirjutatud päeviku vormis, nagu ka "Kasuema", mis on järg jutustusele "Kadri".

Tuntud ukraina lastekirjaniku jutustus 4b klassi õpilastest, koolielust täis rõõme ja muresid.

Rootsi tuntud kaasaegse kirjaniku kolmes jutustuses jälgib autor peategelase Martini kohanemist uues koolis, keerulisi suhteid kaasõpilastega, sõbra leidmist, lahkhelisid vanematega ja leppimist.

Muinasjutt räägib planeedist Amacem ja selle elanikest, kes elavad rippuvate puude okste vahel, puud liiguvad aga tuulega ringi. Amatšemlased oskavad lennata ning peas on neil juuste asemel punane udupilv - kujutlusvõime. Ühel päeval sünnib aga Seme, kelle punane pilv on suurem kui kõik seninähtud.

Noorte seiklusjutu tegevus toimub Suure Isamaasõja ajal Venemaal, kus tegutseb salapärane Timur oma sõpradega. Timuri meeskond aitab salaja perekondi, kust keegi on läinud Punaarmeesse.

Juhan Jaik meenutab mitmes mõttes Hans Christian Anderseni – mõlemad pärit vaesest perest, haridustee jäi kõigile püüdmistele vaatamata lünklikuks, mõlemad innuka, entusiastliku, kõrgelennulise, reeglitest ohjeldamata loomingulaadiga, mis tegi nad avatuks kirjandusmaailma halastamatu konkurentsivõitluse pilkavatele rünnakutele. Ja lõpuks – nii Andersen kui Jaik püüdsid kogu elu teostada end täiskasvanutele kirjutatuga, aga said tunnustust hoopiski lastele jutustatud muinasjuttude eest. Pombi raamatute sarja kolmas raamat. Sarja kuuluvad veel “Pombi ja Üdsimärdi nõiad” ning “Pombi ja esivanemate kuld”

Kaasaegse Saksa LV kirjaniku Peter Härtlingi (1933) neli noorsoojutustust: "Vanaema", "Ben armastab Annat", "Vana John" ja "Theo laseb jalga, kus kirjanik kujutab teismeliste tõsiseid probleeme, suhteid täiskasvanutega, seiklusi, esimest armastust. Keskmisele koolieale

Bõliinade ümberjutustused lastele

Imants Lasmanise ümberjutustus lastele Andrejs Pumpursi Läti rahvaeeposest "Lacplesis".

Katkendid on valitud väljaandest: Victor Hugo "Hüljatud" I köide, Tallinn 1954

Sisukord: SÕDA Jõulud Lennukid Sakslased Kuhu te olete peitnud oma juudid PÄRAST SÕDA Kala Oli kevad Rahvaste pall Miks nii kurvad on su mustad silmad AIVAR Kui päike on kuuse kõrval Lilled õpetajale Pahandus Suusapäev Järgmine tund on reedel Mida kinkida õpetajale Niikuinii tuleb välja Agulimäng Ei istuta kodus ega peeta pühi KAHEKSASADA MEETRIT Kontrollitud andmetel Sooja mere äärde Kaheksasada meetrit Sealpool pilliroogu ja kõrkjaid Pisikest punast võtab paremini Sõpruskohtumine Elu parim sõit

Lõbus juturaamat pajatab hakkajast koolipoisist, kellel alailma igasugu viperusi juhtub, kuid kes oma avala oleku ja rõõmsa meelega ka kõige keerulisemates olukordades lahenduse leiab.

Esimese jutu tegevus toimub koolis, kooli poolt antud ühiskondlikku ülesannet täites väljaspool kooli ja ka Silja ning Indreku ühises kodumajas. "Sünnipäevade" tegevuskohaks on haiglapalat, mis on poistele nii magamistoaks, eluruumiks kui ka kooliklassiks. Mõlemas jutus õpivad peategelased mõtlema mitte üksnes enesele, vaid ka oma kaaslastele, õpivad tundma sõpruse väärtust, enesest jagu saama, orienteeruma oma ea kohaselt inimsuhete keerulises labürindis.

Lustakas lugu Taani provintsilinna elust kahe maailmasõja vahelisel ajal, vaadelduna tolla aja lapse terase ja kriitilise pilguga. Raamatu keskne tegelane Volmer Marius Olsen, oma ema silmatera ja paljude hirm, on kaaslaste silmis kangelane. Linna kitsarinnalise ja ennasttäis seltskonna omavahelised suhted ja ranged kasvatuspõhimõtted, läbisegi silmakirjalikkusega, on mõnikord üsnagi koomilised ning pakuvad naljakat lugemist nii täiskasvanutele kui ka noortele.

Sisukord: -Doomino. Hõberebase elulugu; -Telder mustang; -Liivamäe hirve jälil; -Bingo. Lugu minu koerast; -Lobo. Currumpaw´ kuningas; -Wully. Lugu kollakast krantsist; -Hõbetäpp. Lugu mustast varesest; -Punakrae. Lugu Doni oru kaeluspüüst; -Monarh. Tallaci karuhiiglane; -Winnipegi hunt; -Agulikass; -Poiss ja ilves; -Snap. Lugu bullterjerist; -Väike sõjaratsu. Lugu rohtlajänesest; -Arnaux. Kirjatuvi elu kroonika; -Tänavalaulik. Isavarblase seiklused; -Tito. Lugu koiotist, kes õppis elu tundma; -Miks tihased kord aastas aru kaotavad; -Karupoeg Johnny; -Chink; -Järelsõna; -Nimede ligikaudne hääldamine.

Retk imeolevuste vabastamiseks. Avantia kuningriiki on tabanud suur õnnetus – kuri võlur Malvel on ära nõidunud seni kuningriiki kaitsnud Imeolevused ja ainult tõeline kangelane suudab nad nõidusest vabastada. Kas võlur Aduro valitud noor Tom tuleb eluohtliku ülesandega toime? Esimesena päästis ta nõiduse kütkest tulelohe Ferno, nüüd on kord hirmsa meremao Seproni käes.

Ühe väikese metsa serval kasvas igivana Tamm, nii vana, et keegi õieti ei teadnud, kui vana ta on. Oma sünnipäeva ei mäletanud ka Tamm ise. Mühisedes jutustas ta vahel uudishimulikele, et tolle aasta suvel olevat kasvanud temast suuremad lilled, teinekord aga unustas oma jutu ja kinnitas, et tolle aasta sügisel olevat põldudel kõik naerid ära mädanenud. Tõeline vanaätt oli see Tamm, ehk küll kõik nagu ühest suust teda metsade valitsejaks kutsusid. Juba ammu ei õitsenud ta enam ega kasvatanud tammetõrusid. Tamm oli isegi selle unustanud, kui palju tal lapsi on…

Eesti lugejale juba hästi tuntud zooloogi ja kirjaniku järjekordne raamat kõneleb loomaaia asutamisest Jersey´ saarel ning loomaaedade osast haruldaste loomaliikide kaitsel. See mõnusa huumoriga kirjutatud ladus ja sisutihe raamat pakub huvitavat lugemist kõigile loodusehuvilistele.

Sisukord: Porgandikott, Väike Teater, Pärast etendust, Memme juures, Haiglas, Ei enam doominoid, ei enam kukerpalle, Neli koolilast…

Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, missugused nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. Hartford, 1876 Autor

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Muinasjuturaamat sisaldab järgmisi muinasjutte: Kolm lambakest Rebane hanekarjas (viisiga) Rebane öömajal Kukk, kass ja kana (viisiga) Utekene ja hunt Jutt kitsest paari pojakesega Härja maja Vana koer Karu ja kolm õde Üheksa venda ja üks õde Söepuder Marjakobar (viisidega) Kosilased sauna juures Hiir abimeheks Karu koduväiks (viisiga) Kuningatütre pastlad (viisiga) Kuu kukrus, päev otsa ees Kuningapoeg ja hall hunt Üle nurme pulmas Imelised pealuud Kullased oinakesed Mida ütleb, see saab Päkaotsa-pikkune poisikene (viisiga) Kass, leivalabidas ja niinekera Rikas vend ja vaene vend Oakene Tõrvane härg Jutt taadist, eidest ja vahakarva kanast

Armastatud eesti lastekirjaniku 80. sünnipäevaks ilmuv proosaraamat lastele, mille sisuks on üks pikem, muinasjutulaadne metsalugu, kus peategelasteks Suvelaul, Väike Nali, metsa pagenud koolipoiss Paul ja paha poole esindajana Käärimees Naksti. Vaimukas, tihti sõnamängulise teksti sees tuleb sageli ette ka värsse.

Autori sissejuhatus: Oleksin väga ebaviisakas vanaisa, kui ma ei avaldaks siinkohal tänu oma pojapojale Mihklile, kes valgustas mind selle rotipereloo kirjapanekul õige mitmes valdkonnas, milles olen võhik. See puudutab eriti nätsu- ja jäätisesorte ning palju muudki, milles minu teadmised tänaseks juba kolm klassi läbi teinud poisi asjatundlikkusele lootusetult alla jäävad. Sain Mihklilt abi ka sündmustiku kujundamisel, eriti põnevamate kohtade väljamõtlemisel - ta on leidlik poiss ja andis mulle tihtipeale head nõu, mida keegi tegelasist parajasti just teha võiks. Ka neis asjus, mis koolielu puudutavad, on tema minust targem. Eks see ju loomulik. Olin nõus ka kärbetega. Neid soovitati mul algul veel rohkemgi teha, kuid lõpuks arvas elukogenud poisterahvas armulikult: kui ma just temasugustele kirjutamisega päriselt toime ei tule, pole seda ehk nii väga vajagi. "Sellest võiks tulla sihuke... koguperejutt," leidis ta.

Silvia Rannamaa suure südamesoojusega kirjutatud Kadri-lood ei vaja enam tutvustamist – need on niigi võitnud, eriti tüdrukute hulgas, suure populaarsuse. "Kadri" on kirjutatud päeviku vormis, nagu ka "Kasuema", mis on järg jutustusele "Kadri".

Kaasahaarav ja mõtlemapanev juturaamat põhikooli õpilasele ja lapsevanemale. Kaante vahelt võib leida vastused neile küsimustele: Kuidas õng ise püüab? Mis mäng see tüdrukute ja poiste vahel käib? Mida arvab vihmauss? Kus ei ole kala, aga on? Mis juhtub, kui kallid naised undavad? Mis on paadi ja kalda vahel? Millal kala võtma hakkab? Kuidas püüdmata püüda? Mida kingib kalamees? Kui väike on tegelikult suur?

Lugu veskitondist Niglasest viib meid Võrumaale, Kütiorgu, ühte igivanasse veskisse. Selgub, et veskis elutseb ka päris ehtne veskitont -- poisike Niglas, 112 aastat vana. Tuleb välja, et veskitondil on päris tavaline inimeste haigus astma, mis tänapäeval kimbutab ka paljusid lapsi. Raamat ongi pühendatud lastele, kes põevad astmat ja kõigile neile, kes hoiavad pöialt, et lapsed terveks saaks.

Oliver Graham-Jones on loomaarst, kelle hoole all olid 1951. aastast alates Londoni loomaaia loomad. Ta asus kiiresti loomade ravimist reformima, oli üks esimese loomahaigla asutajatest ning oli alati kohal, kui mõni ohtlik loom lahti pääses või keegi loomaaia asukatest kiiret abi vajas. "Loomaaia jutujuppides" pajatab Oliver Graham-Jones mõnest erakordsest loomast, kelle eest ta hoolitses, jutustab muuhulgas sellest, kuidas teda ajas taga gorilla, kuidas ta püüdis tihedas udus kinni vihase jääkaru ja pani Londoni Toweri rongale puujala. Südamlikule ja toredale raamatule on kirjutanud eessõna kuulus zooloog Desmond Morris.

Tuntud lastekirjaniku uude kogumikku on koondatud hulk proosapalu Kihnu saarest, selle ajaloost, loodusest ja inimestest. Kuigi sealset elu on näidatud rohkem laste kaudu, on raamatut tema detailirikkuse, täpsuse, etnograafilise hoiaku tõttu huvitav lugeda ka täiskasvanuil.

Mõeldud eeskätt keskmisele ja vanemale koolieale

Jaan Rannapi Koolilood on kogumik tema varem ilmunud keskmisele koolieale kirjutatud teostest, nagu "Musta lamba matused", "Salu Juhan ja ta sõbrad", "Agu Sihvka annab aru". Mõned lood on autoril juurde kirjutatud. Agu Sihvka juttudele on lisandunud neli koomiksitena antud pala. Sisukord : Salu Juhan ja ta sõbrad ; Pagunid ; Kukepoks ; Väike vana aurumasin ; Agu Sihvka annab aru.

Pildirikas lasteraamat kahe sõbra, kõrvahark Riksi ja lepatriinu Säde avastusretkest aias ja põllul ning taimedest ja putukatest, keda nad seal kohtavad. Putukate seiklused vahelduvad lehekülgedega, kus tutvustatakse aiatööriistu, maheaiandust, ravijõuga taimi jm. Sekka ka asjalikke aiatarkusi, näpunäited herbaariumi tegemiseks ning juhatused, kuidas linnalapski saaks idutada herneid, kasvatada aknalaual lilli, sibulaid või isegi rõdul kartulit.