Kultuur ja ühiskond
5.-2. sajandil eKr kirja pandud „Yogasūtra“ on India ja maailma kirjanduspärandi üks kuulsamaid tekste. Teos loodi murrangulisel ajal, mil Indias sündisid arvukad mõttevoolud ja erinevad usundid (näiteks brahmanism, budism, džainism). „Yogasūtra“, Patañjali poolt kirja pandud yoga filosoofia ja jooga praktika baastekst, on kohustuslik kirjandus igale joogahuvilisele. Sellega pandi alus uuele askeetlikule maailmavaatele, mis levis sajandite jooksul Indiast üle kogu maailma ning mõjutab inimeste vaateid oma ihule ja hingele tänaseni. „Yogasūtra“ on muistne tekst, mis sisaldab mineviku tarkusi, mis aktuaalsed ka tänapäeval. Tõlke põhjalik sissejuhatus avab lugejale Vana-India aja-, kultuuri- ja mõtteloo olulisimad aspektid, jutustades samas ka yoga filosoofia ja jooga fenomeni arenguloost minevikust kuni tänaseni. Sissejuhatuses tuleb juttu kõigest, mis „Yogasūtra“ puhul relevantne: veda’de kirjandusest ja upaniṣad’ide filosoofiast, Buddha õpetusest ja omaaegsest mõttemaailmast. Läbi käiakse kõik jooga ajaloo olulisimad etapid. „Yogasūtra“ tõlge on varustatud originaaliga ning põhjalikult kommenteeritud. Kommentaarid ja sissejuhatus Inga Põldma ja Martti Kalda
20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm” IV osa jätkab ülevaadet möödunud sajandil Eestis ja kogu maailmas toimunust, hõlmates ajavahemikku 21. jaanuar 1981 – 31. detsember 2000. Eelmise osa viimasteks tähtsündmusteks jäid Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani ametisse vannutamine ning Teherani pantvangikriisi lahenemine. Selle köite, ühtlasi ka sajandi ja aastatuhande lõpetab Vatikani ajalehe esikaas, kus paavst Johannes Paulus II pöördub kõigi kristlaste poole, juhatades inimkonna uude aastatuhandesse. Teose koostamises on osalenud 64 oma ala asjatundjat. Raamatus on rohkem kui 1300 artiklit ja üle 1200 illustratsiooni, mis käsitlevad kahe aastakümne poliitika-, kultuuri- ja spordielu. Erilisel kohal on Eesti vabanemisega ja iseseisva riigina maailmaareenile astumisega seostuvad sündmused. Eesti taasiseseisvumise kohta puuduvad veel süvauurimused. Kroonik on suutnud üksnes riivamisi puudutada tollaseid sündmusi, mille mosaiikne kogum on seni ajaloolaste poolt läbi töötamata ja analüüsimata ning põhjaliku akadeemilise käsitlusena ilmumata.
Ülevaade 20. sajandi olulisematest heliloojatest, nende elust ja loomingust
Õpik hõlmab maailma ajalugu alates Teise maailmasõja algusest kuni 20. sajandi lõpuni ning on jaotatud neljaks osaks: ¤ Aastad 1939-1945. Teine maailmasõda ¤ Aastad 1945-1955. Sõjajärgne aastakümme ¤ Aastad 1955-1985. Kahepooluseline maailm ¤ Maailm kolmanda aastatuhande lävel.
Prantsuse filosoof, kirjanik ja psühhoanalüütik Julia Kristeva käsitleb oma essees "Võõrad iseendale" (1988) nüüdismaailmas üha olulisemaks muutuvat küsimust: kuidas suhtuda mujalt tulnutesse, võõrastesse. Kristeva käsitleb ksenofoobia küsimust nii ajaloolisest kui ka tänapäevasest vaatenurgast: vaatluse all on võõrad antiigis ja keskajal, valgustusajal, Prantsuse revolutsiooni päevil ja nüüdisaja Euroopas (eelkõige Prantsusmaal). Ta võtab vaatluse alla suurkujud, kes on mõtisklenud võõruse üle (nt Rabelais, Montaigne, Erasmus, Montesquieu, Diderot, Kant, Herder, Camus ja Nabokov). Kristeva käsitlus on kokkuvõttes psühhoanalüütiline ja tugineb Freudi seisukohale "ebaõdusust tekitavast võõristusest", nentides tervikliku identiteedi võimatust ja indiviidi sisemist mitmetiolekut ning jõudes järeldusele, et võõraviha tuleks kanaliseerida arusaamisesse, et me kõik oleme võõrad ka iseendale.