Raamat põhineb autori Eesti Kunstiakadeemias 2004. aastal kaitstud magistritööl ja annab rohke fotomaterjaliga illustreeritud ülevaate Eesti klaasitööstuse ja -kujunduse arengust.

Vendlus, vaprus, vabadus - need kolm tähendusrikast sõna olid meie rinnasildil, kui Izjumi lahingu 50. aastapäeva tähistamiseks 1993. aastal Elvas taas kokku saime. Seal otsustati, et peame oma sõjameheteekonna ajalooraamatus jäädvustama. Raamat sai teoks ja oli sümboolne, et ta ilmus Eesti Vabariigi aastapäevaks. Taas Elva mändide all kokku saades leiti, et "Narva" on veel väärt teist raamatut. Sinna koondame meeste isiklikke mälestusi. Paljunäinud sõduritel neist puudust ei ole. Selle raamatu kirjutamise ajaks on saanud pool sajandit, kui toimus sünge draama viimane vaatus: 20. novembril 1945. a. algas kaunis Baierimaa linnas Nürnbergis kohtuprotsess natsliku Saksamaa sõjaroimarite üle.

"Valitsuse maja" ei sarnane ühegi teise Vene revolutsioonist ja nõukogude võimueksperimendist varem ilmunud raamatuga. Yuri Slezkine'i teos, mille kohta võib öelda, et see on kirjutatud Tolstoi "Sõja ja rahu", Grossmani "Elu ja saatuse" või Solženitsõni "Gulagi arhipelaagi" traditsioone järgides, annab haaravas vormis täpse ja igakülgse pildi elust Moskva hiigelsuures kortermajas, kus nõukogude tipptegelased ja nende pered elasid enne, kui nad ise langesid stalinlike repressioonide ohvriks. Vankumatutest bolševikest ja uue maailma ehitajatest, kes on karastunud vanglates ja asumisel, saavad nüüd kõrged ametimehed, neil on perekond ja neilgi on oma olmemured, nad osalevad repressioonides, hukkavad rahvavaenlasi ja lõpuks hukatakse rahvavaenlastena ka nemad ise. Uus maailm jääb nende lastele … Aastal 1931 valminud nn valitsuse maja, mis hiljem sai tuntuks kui maja kaldapealsel, asub teisel pool Moskva jõge Kremli vastas. Selles Euroopa suurimas kortermajas oli lisaks 505 möbleeritud korterile ka kõik muu vajalik alates kinost ja raamatukogust ning lõpetades tenniseväljaku ja lasketiiruga. Autor kirjeldab, kuidas maja asukad oma korterites elasid ja juhtisid Nõukogude riiki, kuni umbkaudu 800 nendest sattus viimaks vanglasse ja kaotas enamasti ka elu. Kirjadele, dokumentidele, päevikutele, arvukatele intervjuudele ja sadadele haruldastele fotodele toetudes annab "Valitsuse maja" mitmekülgse ja unustamatu koondpildi peaaegu kõikidest toonase elu tahkudest kirjanduskriitikast kuni uute revolutsiooniteooriate, tulevikuennustuste ja punase terrorini. Yuri Slezkine on California ülikooli ajalooprofessor, Ameerika teaduste ja kunstide akadeemia liige ning mitme auhinnatud ajalooraamatu autor.

See on sõjamälestuste raamat ühest võitlusrohkest ja raskest ajast, aastast 1944 - kui võideldi kodupinna eest. Harald Riipalu teos annab avara tervikpildi sellest traagilisest aastast, mis on lõiganud sügavalt meie kõikide ja kogu eesti rahva ellu, kui jätame kõrvale eelmised lootusrikkamad võitlusaastad. Rindevõitlejate taotlusi, püüdlusi ja elamusi, mõtteid ja tegusid on elavalt ja tõetruult edasi antud, seejuures neid ilustamata või suurendamata. Viimasele vaatamata kerkib eriti traagilise 1944. aasta taustal eesti lahingumees ridade vahelt nagu elavalt esile heroilise võitlejana, kes sõnu tegemata endastmõistetavusega ka meeleheitlikul aastal võitleb oma rahva eest viimse hetkeni. See raamat on kirjutatud mitte ainult sõdurilt sõdurile, vaid esijoones kaasmaalaselt kaasmaalasele. Ta ei ole mitte üksi traagilise 1944. aasta meenutajaks ja taas meie silmade ees hoidjaks, vaid palju rohkem - eestluse ideaalide ja võitlussuundade elustajaks ja kinnitajaks. Ta näitab selgesõnaliselt, miks ja kuidas võideldi ning lahkuti kodumaalt. A. Rebane Sisu: Kuskil idarindel; Seal, kus muiste sortse löödi; Lääne ja ida piiripostil; Punase laviini vastu; Lisa: vastupanuliikumise kaksikpale

1978. aastal Läände põgenenud Nõukoguse Liidu luureohvitseri esimene raamat, mis levis kiiresti kogu maailmas. Valdavalt avalikult kättesaadavate materjalide põhjal analüüsib autor Stalini plaane ja tegevust Teise maailmasõja eel ja selle alguses, näidates, kuidas Stalin tõukas osava diplomaatia abil Hitleri sõtta lääneriikidega, lootes niiviisi mõlemaid sõdivaid pooli nõrgestada, et seejärel ise ootamatult Saksamaa vastu sõtta astudes vallutada suur osa Euroopast. Jäälõhkujaks nimetas Stalin Hitlerit, kes pidi oma sõjategevusega Läänes talle vallutusretkeks tee lahti tegema. "Jäälõhkuja" järjena on autorilt ilmunud veel "M-päev" ja "Viimane vabariik", kus ta analüüsis samu probleeme pisut teistsuguse vaatenurga alt. Kaks viimatinimetatud raamatut on eesti keeles kirjastuses "Olion" juba varem ilmunud.

Raamatus püütakse heita valgust neile rahvastele (ja nende mereretkedele ja kroonikates pyratica'teks kutsutud sõjalaevadele), kes elasid Läänemere lõunakaldal ja kujutasid endast tuhande aasta kestel, aastatel 300–1300 skandinaavia viikingite ajaloolisi vaenlasi. Skandinaavia viikingite saagade, tegude ja neist kõnelevate ürikute kohta on juba pikka aega avaldatud palju kirjandust ja neid tuntakse väga hästi, kuid nende vaenlased on enamasti kadunud aegade hämarusse. Skandinaavlased ristiusustati kolmsada aastat varem kui Läänemere lõunakaldal elanud rahvad ja umbes samal ajal hakkas nende seas levima ka kirjaoskus. Sellele vaatamata pakuvad asjakohased, olgugi napid skandinaavia kirjalikud allikad koos üpriski arvukate viidetega Lääne-Euroopa kroonikatest ja Eestist endast eesti viikingitest kõnelemiseks piisavalt alusmaterjali. Raamatu autor EDGAR VALTER SAKS sündis 1910. aastal Tartus töösturi perekonnas. Pärast Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist 1934. aastal töötas ta mitmetel juhtivatel ametikohtadel Eesti firmades ja Kaubanduskojas. 1944. aastal, Saksa okupatsiooni viimasel aastal põgenes ta salaja Eestist Soome ja hiljem sealt edasi Rootsi. 1948. aastal kolis ta elama Kanadasse Montreali ja töötas Kanadas, Peruus ning Mehhikos mitmetel juhtivatel ametikohtadel. 1971. aastal sai temast Eesti eksiilvalitsuse haridusminister. Edgar Valter Saks on avaldanud Eestis enne sõda neli romaani ja hiljem paguluses, aastatel 1960–1979 neli ajalooalast uurimust. 1981. aastal lisandus neile käesolev raamat. Teine trükk.

¤ Minevikku meenutades ¤ Relvavendade mälestusi ¤ Mälestuskilde minevikust ¤ Klubi "Wiking-Narva" ¤ Pataljon "Narva" Eestimaa meeste täiendatud nimekiri ¤ Nimeregister

"Turu ülikooli ajalooprofessori põhjalik ülevaade Tallinna restorani- ja kohvikukultuurist kahe maailmasõja vahelises Eestis. Autor on kasutanud laialdast allikmaterjali: arhiividokumente, ajakirjandust, kaasaegsete sageli värvikaid detaile sisaldavaid mälestusi. Nii annab uurimus esimest korda sedavõrd põhjaliku pildi meie joomis- ja söömiskultuurist ning olulisematest restoranidest, kabareedest ja kohvikutest enne Teist maailmasõda. Raamat laseb mõista Eesti toonase restoranikultuuri kõrget taset ja kirevust, mis tegi Tallinnast soomlaste ja mitte ainult soomlaste paradiisi juba 1920. aastatel. Teose eestikeelne väljaanne on kaunilt kujundatud ja rikkalikult illustreeritud omaaegsete fotodega."

Kristlus on kriisis, märgib kirjanik ja psühhoterapeut Mark Vernon (snd 1966). Õpetused, mis aastasadu inimesi vaimselt toitsid, ei ole juba ammu suutnud seda teha nii nagu varasematel aegadel.

Pühendatud aatelistele kaitseliitlastele Tartu linna esimese Kaitseliidu allüksuse loomisest ja järjepidevusest. Annab hea ülevaate, kuidas malevkond üldrahvalikus riigikaitses osales ning järjekindlalt kaitseliitlusse panustas.

Viktor Amani (1912–2009) ülevaade eestirootslaste lahkumisest Rootsi avaldati esmakordselt 1961. aastal koguteose "En bok om Estlands svenskar" I köites. Ülevaates kirjeldatakse ümberasumise tagamaid, erinevaid ümberasumise viise ja eestirootslaste sulandumist Rootsi ühiskonda

Üle poole miljoni võõrrahvusest vabatahtliku seisid Teise maailmasõja ajal sadade tuhandete saksa vabatahtlike kõrval Saksa sõjaväe, mereväe, lennuväe ja relva-SS ridades ning jagasid oma saksa kamraadidega ränga sõja vaevu ja ohtusid. Skeemide ja fotodega illustreeritud raamat ei ole vabatahtlike üksuste sõjaajalugu. Siin kirjeldab autor vabatahtlikke võitluses. Ta piirdub vaid mõningate markantsete, sõjaliste operatsioonide jaoks otsustava tähtsusega tegudega või esileküündivate tõestustega vabatahtlike võitlusvaimust. Suurte võõrrahvusest väeosade juhatajana oli autoril kõige rohkem võimalusi heita pilk oma sõdurite ellu. Seetõttu on tal ka esimesena kohustus kaasaegsete ees nende heaks välja astuda ning anda nende kohta tunnistusi. Võõrrahvusest vabatahtlike suur hulk, nende lahinguüksuste vaieldamatult vaprad saavutused ning nende meelekindlus sõja viimase tunnini on nii ebatavaline fenomen, et tasub uurida vabatahtlike liikumise vaimset aluspõhja ning näidata nende sõjalisi saavutusi.

Eesti lugejatele suunatud koguteos eesti sõjalisest ja julgeolekupoliitilisest ajaloost möödunud sajandi keskel. Teose koostaja ja väljaandja on okupeeritud eesti lähiajaloo uurimiseks loodud mittetulundusühing S-Keskus, koguteose idee esitasid S-Keskusele ajaloolased Mart Laar ja Eerik Niiles-Kross.

Sisukord:

Seletuseks
Saatesõna I köitele

I peatükk. Diplomaatiline taust
Põhijooni Euroopa suurriikide välispoliitikast Kirde-Euroopas 1930. aastate teisel poolel
Eesti välispoliitika 1930. aastatel
Poliitilised sündmused Euroopas 1939
Viited
Pildid

II peatükk. Eesti kaitsedoktriinid ja sõjajõud
Eesti kaitsedoktriin, sõjaline planeerimine ja mobilisatsiooniplaan
Eesti kaitsejõudude areng kuni 1939. aastani
Eesti kaitsejõudude areng 1939-1940
Eesti sõjaväe varustus, sõjatööstus ja relvastuspoliitika
Viited
Pildid

III peatükk. Okupatsiooni ettevalmistamine
Nõukogude Liidu ettevalmistused sõjaks
Nõukogude Liidu laienemine 1939-1940
Baaside leping ja selle ellurakendamine
Viited
Pildid

Lisad
Dokumendid
Summary
Lühendid
Isikunimede register

Raamat on välja antud Mihkel Martna 75. sünnipäeva puhul Martna sõprade otsesel soovil. Raamat annab ülevaate poliitiku, ajakirjaniku, "Eesti sotsiaaldemokraatia isa" Mihkel Martna elust ja tegevusest.

Olles Eesti Vabariigi Sõjavägede ülemjuhatajaks Vabadussõjas, mille käigus Eesti armee tagas riigi püsimajäämise, saavutas endine Vene armee kindralstaabi alampolkovnik Johan Laidoner sellega laialdase tuntuse ning populaarsuse. Raamat keskendub kindral Laidoneri kui Eesti sõjalis-välispoliitilise strateegia kujundaja ning kõrgema operatiivjuhi tegevusele Vabadussõja ajal. Autor on läbi töötanud ülisuure allikalise baasi, sealhulgas on kasutatud Eesti ja Suurbritannia arhiivimaterjale, ning andnud laiahaardelise ja huvitava pildi Laidoneri tegevusest ja operatiivjuhtimisest Vabadussõjas. Lisaks sellele, et raamat kujutab endast peatükki Laidoneri biograafiast, on ühtlasi tegu pikema sammuga tänapäevase ajalooteaduse standarditele vastava Eesti Vabadussõja käsitluse poole. Raamatus leidub arvukalt seniavaldamata fakte, millest nii mõnestki II maailmasõja-eelne Eesti ajalookirjutus pidas paremaks vaikida. Samuti lükatakse ümber rida seni käibetõeks peetud seisukohti. Üksikasjalikult käsitletakse Eesti sõjalis-poliitilise juhtkonna strateegilisi plaane ja sõjaliste operatsioonide läbiviimist ülemjuhatuse poolt. Samuti on antud pilt juhtimisest väekoondiste tasemel, Eesti väekoondiste ning väeosade formeerimisest, jõudude vahekorrast rinnetel, liitlasvägede ärakasutamisest, samuti ülevaade sõjategevusest. Raamat on varustatud sõjategevuse käiku kajastavate kaart-skeemidega ning ulatuslike lisadega, milles muuhulgas antakse esmakordselt põhjalik ning süstemaatiline ülevaade Eesti sõjavägede operatiivkoosseisust Vabadussõja ajal. Milles seisnes briti laevastiku, soome vabatahtlike ja Vene valgekaartlaste toetuse tähtsus Vabadussõja ajal? Kas Eesti ülemjuhatus eesotsas Laidoneriga provotseeris teadlikult Landeswehri sõja puhkemise? Kelle võitu soovis Laidoner Vene kodusõjas ning miks toetas ta Loodearmeed 1919. a sügisel, hoolimata vabariigi poliitilise juhtkonna vastuseisust? Miks ja kuidas sekkusid Eesti sõjaväelased Loodearmee-sisesesse võimuvõitlusesse? Miks 2. diviisi juhatus näitas Vabadussõja ajal korduvalt üles allumatust ülemjuhataja käskudele? Tartu Ülikooli ajaloodoktorandi Reigo Rosenthali raamatust leiab vastuse neile ja veel paljudele teistelegi küsimustele. Raamat on rikkalikult illustreeritud vanade fotode ja lahinguskeemidega. Reigo Rosenthal on Tartu Ülikooli ajaloodoktorant.

Raamatus vaadeldakse esimese nõukogude okupatsiooni jooksul (1941. a.) Eesti majandus- ja kultuurielule tekitatud kahjusid.

Sisu:

• Metsavennad
• NKVD hävituspataljonid ja nende hirmuteod Eestis
• Rongkäikude ja miitingute lõõg eesti rahva kaelas
• Eesti kool bolševikkude võimu all
• Teater punasel aastal
• Eesti kunst punase hulluse kammitsas
• Bolševikkude laastamistöö eesti muusikapõllul
• Bolševistlik aasta Eesti põllumajanduses

Illustreeritud fotodega.

Seda, mis jääb Skandinaavia põhjatipu ja Itaalia lõunatipu ning Portugali ranniku ja Venemaa avaruste vahele, on läbi aegade peetud ja peetakse ka tänapäeval Euroopaks. ¤ Põhjalik ülevaade Euroopa kultuurilisest, majanduslikust ja poliitilisest ajaloost – Vanast Kreekast kuni Euroopa Liiduni. ¤ Portreed Euroopa ajaloo suurkujudest nagu Sokrates, Leonardo da Vinci, Martin Luther, Napoleon I, Churchill jpt. ¤ Põhjalik ja ladus raamat, mille on kirjutanud suur ja mainekas Briti ajaloolaste kollektiiv. ¤ Värvitrükis teos on rikkalikult illustreeritud arhiivifotode ja kaartidega.

Raamat on pühendatud 90 aasta möödumisele Eesti Vabadussõjast. Temaatiliselt ja ka õppeasutuse eesmärkidega seonduvalt on väljaanne keskendatud juhtide (ohvitseride) ja juhtimise küsimustele Eesti Vabadussõjas. Siia koondatud tekstid jagunevad koostamise aja ja temaatika poolest kahte ossa. Väljaande sissejuhatav osa koosneb kahest artiklist, mis pärinevad kaasaja autoritelt ja on mõeldud osaliselt täiendama teises osas avaldatud Teise maailmasõja-eelsest perioodist pärinevaid, kuid varem avaldamata tekste nende mõningates aspektides. Raamatu eesmärgiks on Vabadussõja uurimise ja sõjalise mõtte pärandi laiem tutvustamine ning ühtlasi mõnede oluliste allikmaterjalide kättesaadavaks muutmine tulevaste uurijate ja käsitluste tarbeks.

Kas aimas Peeter Suur 1703. aasta maikuus uue linna rajamise käsku andes, kui võimsaks Venemaa ajaloo saatuslike protsesside peegliks saab tema raiutud "aken Euroopasse"? 300 aastat Peterburi–Petrogradi–Leningradi–Peterburi poliitilist ja kultuurilist ajalugu annab lugejale ülevaate selle linna kultuuriloojate sisemise vabaduse kangelaslikkusest, mis suutis välise vabadusetuse tingimuses vastu seista ka kõige rängematele katsumustele. Kronoloogiliselt on vene kultuuri põhiosa eksisteerinud despootliku riigi süsteemis, mis on alati märgistanud – sageli vägagi traagiliselt – kunstnike ja võimu suhteid. Tõsise uurija sekkumise korral kasvab probleem aga juba mõõtmeteni: kunstnik ja maailm. Sellise uurijana on esile kerkinud raamatu autor Solomon Volkov – Leningradis õppinud ja hiljem Läände siirdunud muusik. Esitledes unikaalset ilmingut, mida ta määratles kui "Peterburi müüti", juhib ta lugeja läbi aegruumi, milles tegutsevad isikud mõjutavad oluliselt nii üksteist kui ka müüdi transformeerumist ning laienemist kogu maailma kultuurikontekstis. Olmetasandil ei kohtu Volkovil Puškin Gumiljovi, Ahmatova, Brodski või Balanchine´iga, Gogol aga Andrei Belõi, Šostakovitši või Zoštšenkoga. Kuid kõik Volkovi 116 erineva elukutse ja vanusega vestluskaaslast, kõige erinevamate ajastute tunnistajad, kes ilmuvad elavate ja tegutsevatena raamatu lugeja ette, aitavad seda unikaalset müüti ehitada, arendada ja säilitada.

Raamat annab ülevaate ristiusu ja kristliku kiriku tekkest ja muutumisest Kristuse aegadest tänapäevani. Paralleelselt Euroopa kirikulooga tehakse pikemaid ekskursse Eesti kirikulukku. Raamat on mõeldud nii huviliste laiale ringile kui kõrgkooliõpikuks.

Kordustrükk 1939. a. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslikust väljaandest. Kaheköiteline koguteos "Eesti Vabadussõda 1918-1920" on eesti sõjaajaloolise uurimistöö tähtteos, millel on jääv historiograafiline väärtus. II köide käsitleb sõjalisi ja poliitilisi sündmusi alates meie pealetungioperatsioonidest mais 1919 ja lõpetades rahulepingu sõlmimisega Tartus 1920.

Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus ja rahvagi liitis lõplikult just see sõda. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas eestlastel üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on oluline, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks. Nüüdseks, mil meid lahutab Vabadussõjast juba terve sajand, on meie teadmised oluliselt laienenud. Kõigepealt teame tänapäeval Vabadussõja järellugu. Teiseks on vahepealsete aastakümnete jooksul kirja pandud hulgaliselt mälestusi, avaldatud seni tundmata fakte, leitud uusi arhiivimaterjale või pääsetud ligi neile, mis varem olid kättesaamatud. Pärast Eesti Vabariigi taastamist on Vabadussõjast avaldatud hulk teaduslikke töid, milles sisalduvat infot kildhaaval kokku korjata on jõukohane vaid spetsialistile. Ning loomulikult on ajas muutunud ka lugeja. Nii tekkiski vajadus uue, ajakohastatud, laiale lugejaskonnale suunatud ülevaateteose järele. „Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. Seda osa Vabadussõjast võiks tinglikult nimetada sõjaks Eesti pärast. Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehriga, samuti rahuläbirääkimised Tartus. Seda perioodi Vabadussõjast võib tinglikult nimetada sõjaks rahu nimel. Teos on kirjutatud ajaloolist tõde silmas pidades ja selle poole püüeldes. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi saja kaardiga.

1978. aastal Inglismaale põgenenud Nõukogude Liidu luureohvitseri raamat analüüsib dokumentaalse materjali põhjal 1941. aastal puhkenud Saksamaa Nõukogude Liidu sõjaga seonduvat. See on raamat sõja ettevalmistamisest, algusest ja käigust suure analüüsivõimega luureohvitseri pilgu läbi, kes alustas sõda ja kes valmistus alustama? Järg raamatule "Jäälõhkuja".

Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus ja rahvagi liitis lõplikult just see sõda. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas eestlastel üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on oluline, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks. Nüüdseks, mil meid lahutab Vabadussõjast juba terve sajand, on meie teadmised oluliselt laienenud. Kõigepealt teame tänapäeval Vabadussõja järellugu. Teiseks on vahepealsete aastakümnete jooksul kirja pandud hulgaliselt mälestusi, avaldatud seni tundmata fakte, leitud uusi arhiivimaterjale või pääsetud ligi neile, mis varem olid kättesaamatud. Pärast Eesti Vabariigi taastamist on Vabadussõjast avaldatud hulk teaduslikke töid, milles sisalduvat infot kildhaaval kokku korjata on jõukohane vaid spetsialistile. Ning loomulikult on ajas muutunud ka lugeja. Nii tekkiski vajadus uue, ajakohastatud, laiale lugejaskonnale suunatud ülevaateteose järele. „Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. Seda osa Vabadussõjast võiks tinglikult nimetada sõjaks Eesti pärast. Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehriga, samuti rahuläbirääkimised Tartus. Seda perioodi Vabadussõjast võib tinglikult nimetada sõjaks rahu nimel. Teos on kirjutatud ajaloolist tõde silmas pidades ja selle poole püüeldes. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi saja kaardiga.

840-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites dokumentide kogumik (eesti ja vene keeles) 1. osa

Uus uurimus raamatu "Armeenia probleem" autorilt. Selle raamatu eesmärgiks on tutvustada lugejatele põhjalikumalt uuemaid andmeid ja seisukohti ühe Euroopa valusama probleemi - Teise maailmasõjaga seonduvate küsimuste kohta.

Mis õieti oli see viikingite Rafala, maakeeli Rävala, millest Skandinaavia saagades nii iseenesestmõistetavalt jutustatakse? Maakond, küla või linnus? Iru linnamägi või kaubitsemiskoht hilisema, keskaegse Tallinna kohal? Eks kanna keskused vanades lugudes ju tihtipeale samu nimesid kui piirkonnad nende ümber. Eesti osa muistses idakaubanduses on tihtipeale kujutatud äärmuslikult – kas pea olematuna või üliolulisena ja romantilises võtmes. Selles raamatus käsitletakse Tallinna tekke ja viikingite Idatee küsimusi teiste Läänemereäärsete maade ajaloo taustal. Laiem kontekst ja uued paralleelid naabermaadega toovad kaasa uusi tõlgendusi. Muuhulgas selgitatakse, miks pole muinaslinna jäänuseid leitud Toompea ja Tallinna vanalinna alalt, ning kust seda otsida tuleks.

Kordustrükk 1937. a. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslikust väljaandest. Kaheköiteline koguteos "Eesti Vabadussõda 1918-1920" on eesti sõjaajaloolise uurimistöö tähtteos, millel on jääv historiograafiline väärtus. Koguteose I köide algab ülevaatega Vabadussõja eelloost, hõlmates lühiülevaate eesti rahva ajaloolistest vabaduspüüetest ja I maailmasõja sündmustikust Läänemere piirkonnas.

Selleks et olla õnnelik ja terve, peab inimene õigesti mõtlema, õigesti hingama, õigesti toituma ja küllaldaselt liikuma, on öelnud Gunnar Aarma. Seda, et tervis sõltub meie oma valikutest, kinnitavad ka tüviraku-uuringud ja epigeneetika. Aastakümneid ilma teinud geneetiline determinism vajub järjest sügavamale ajaloo unustusehõlma. Samas on ravimikeskne meditsiin külvanud paljudesse usu, et terviseprobleeme on võimalik seljatada ka elustiilis muudatusi tegemata. Sul on palavik – võta palavikualandajat, kolesterool on kõrge – haara kolesterooliravim, kannatad kõrvetiste ja refluksi käes – viska põske maohappe pärssija … ja elu on jälle ilus! On tõsi, et toit on vaid osa ÕNNE ja TERVISE grandioossest puslest, samas on see aga üks kiiremaid ja kergemini kontrollitavaid võimalusi põhjaliku restardi tegemiseks kehas. Kui võrdleme haigust sõjaga, on immuunsüsteem meie armee, toit aga relvad ja laskemoon. Vangistatud armee, roostes relvade ja olematu laskemoonaga on sõda pea võimatu võita … Tervel on tuhat unistust, haigel ainult üks, ütleb rahvatarkus. Haiguse lävel seistes on lihtsam tagasi pöörduda, kui hiljem konarlikku rada pidi, tõvest laastatuna valguse poole rühkida. Usalda oma keha ja austa tema sõnumeid! Toida oma tervist! Toidu ravivõime ning energeetilise tähtsuse teadvustamiseni jõudis raamatu autor Liis Orav läbi isikliku valusa kogemuse. Ta usub, et loodusliku toidu, informeeritud valikute, hea energia ning positiivse suhtumisega on võimalik mägesid liigutada. Liis Orav on lõpetanud Annely Sootsi Tervisekooli ning täiendanud end kodu- ja välismaal loodusravi, nutrigenoomika ja biomeditsiini vallas.

Stefano Massini loo keskmes on kolm venda – Hajum, Mendel ja Maier Lehmann, kes 19. sajandi keskel üksteise järel Saksamaalt Ameerikasse rändavad ning seal äri ajama hakkavad. Uuel kodumaal saavad nende nimedeks Henry, Emanuel ja Mayer Lehman. 1850. aastal asutavad nad ettevõtte Lehman Brothers. Eepiline teos jälgib vendade Lehmanite karjääri, juudi traditsioone austavat pereelu ning panga käekäiku läbi pooleteise sajandi, taustal Ameerika kapitalistliku majanduse ülesehitus ja õitseng. Lehman Brothers Holdings Inc. kujunes ülemaailmse haardega finantsettevõtteks, suuruselt neljandaks pangaks Ameerikas. 2008. aastal läks Lehman Brothers pankrotti. Seda peetakse järgnenud ülemaailmse majanduskriisi üheks peamiseks vallandajaks. Teatrilavale jõudis teos esmakordselt 2013. aastal prantsuskeelses tõlkes Prantsusmaal, seejärel Itaalias Milanos. 2018. aastal järgnes esietendus Londonis ja 2020. aastal jõudis näidend ka Broadwayle. 9. septembril 2020 esietendus „Lehman Brothers“ Eesti Draamateatris, kus sellest lavastusest on saanud nii publiku kui ka kriitikute lemmik. „Lehman Brothersi“ tõlkija Margus Alver pälvis selle tõlke eest 2021. aastal Eesti Teatriliidult Aleksander Kurtna nimelise tõlkeauhinna.

"Tulevik on ajalugu" räägib Venemaast viimase kolmekümne aasta jooksul, ühendades isikliku ja akadeemilise vaatenurga. Isiklikku vaadet pakuvad seitsme inimese elulood, nii et autor on raamatut nimetanud ka romaaniks tõsielust. Ühiskonnauurijate abiga otsib Gessen vastuseid küsimustele, miks demokraatiapüüdlused nurjusid, kuidas siis õigupoolest nimetada praegu valitsevat režiimi ja miks homo soveticus kõigest hoolimata surematuks osutus. "Populaarsed raamatud Venemaast või ka teistest riikidest jagunevad kahte põhilisse kategooriasse: lood võimuinimestest (tsaarid, Stalin, Putin ja nende ringkonnad), mis püüavad selgitada, kuidas riiki on juhitud ja juhitakse, ja lood tavalistest inimestest, mis püüavad näidata, kuidas nendes riikides elada tundub. Olen kirjutanud mõlemat sorti raamatuid ja lugenud kõvasti rohkem. Aga isegi parimad neist – õigupoolest just eriti parimad neist – pakuvad vaid ühe aspekti riigi loost. Kui mõista ajakirjanikutööd, nagu mina tavaliselt mõistan, India mõistujutuna kuuest pimedast mehest ja elevandist, pakub enamik raamatuid Venemaast vaid elevandi pea või jalgade kirjeldust. Ja isegi kui mõned raamatud kirjeldavad ka looma saba, lonti või keret, üritavad vaid vähesed selgitada, kuidas see loom kokkuvõttes välja näeb, või seda, mis loom see üldse on. Minu plaan oli sel korral looma nii kirjeldada kui ka määratleda." – Masha Gessen Masha Gessen (snd 1967)on Moskvas sündinud ja praegu USA-s tegutsev ajakirjanik ja inimõiguslane. Ta on avaldanud üheksa raamatut, sealhulgas Vladimir Putini biograafia "Näota mees" (Tänapäev, 2012). "Tulevik on ajalugu" kuulutati 2017. aastal USA riikliku raamatuauhinna võitjaks, samuti valisid The New York Times, Los Angeles Times ja Boston Globe selle aasta parimate raamatute hulka.

Raamat mõtestab ümber Vene riigi tekkeloo ja korrigeerib mitmeid meie vanema ajalooga seotud küsimusi. Vene riik tekkis sisuliselt slaavlaste osaluseta, laienedes alles hiljem slaavi aladele, alistades ja maksustades sealsed rahvad. Nimetus ‘venelased' tähistas eri ajal erineva etnilise dominandiga kooslust: algselt olid selles valdavaks friisid, seejärel skandinaavlased, siis mitmed läänemeresoome rahvad ja merjalased ning alles nende järel slaavlased. Slaavistumine hoogustus pärast seda, kui 988-989 võeti vastu slaavi vormis ristiusk, misjärel seni riigiloomes kaasa löönud muinaseestlased Venest lahku lõid. Novgorodimaal püsis tänu Vana-Vene riigi algusaegadest kohalikele rahvastele jäänud privileegidele siiski veel kaua teistsugune, tugeva vürstivõimuta riiklus.

"Pariislased" algab Prantsuse revolutsiooni koidikul ja lõpeb tänapäevaga, mõnikord põigatakse aga ka keskaega ja eelajaloolisse minevikku. Graham Robb jälgib linna laienemist ühelt Seine'i saarelt, mis oli koduks pariiside hõimule, praeguste eeslinnadeni, mis ajavad tänapäeval suurema hirmu nahka kui noil aegadel, mil seal luusisid ringi maanteeröövlid ja hundid. Autor on loonud omamoodi miniatuurse "Inimliku komöödia" Pariisist, milles linna ajaloole heidavad valgust tema elanike tegelikud kogemused. Kõik lood on tõesti sündinud ja igaüks neist moodustab omaette terviku, ent leidub ka vastavusi ja ristumisi – nii otseseid kui müstilisi –, mis täidavad ajaliste ja ruumiliste maamärkide rolli

Võrumaalt pärit Artur Adson oli kaasaegsetele sõjakas ja raske sõnaga mees, järeltulijatele veidrik, kelle suur armastus tegi armastatust Suure Luuletaja. Marie Underile pühendumisega paralleelselt kujunes Artur Adsonist iseseisev ja kandva mõjujõuga kirjanik, kelle sulest on ilmunud 33 algupärast raamatut ja kes on tõlkinud 61 teost, neist 54 teatrile. Lisaks loomingule oli ta veel tarmukas organisaator ja kaasosaline paljudes omaaja ühiskondlikkultuurilistes üritustes ning sündmustes. Eesti kirjanduslikus traditsioonis omab suurt püsiväärtust Artur Adsoni valdavalt võrukeelne värsiloome. Tema isikut avada ja mõista aitab just käesolev kogutud luuletustele lähenev luuleraamat. Raamatut ilmestavad Artur Adsoni enda joonistused.

20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm” IV osa jätkab ülevaadet möödunud sajandil Eestis ja kogu maailmas toimunust, hõlmates ajavahemikku 21. jaanuar 1981 – 31. detsember 2000. Eelmise osa viimasteks tähtsündmusteks jäid Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani ametisse vannutamine ning Teherani pantvangikriisi lahenemine. Selle köite, ühtlasi ka sajandi ja aastatuhande lõpetab Vatikani ajalehe esikaas, kus paavst Johannes Paulus II pöördub kõigi kristlaste poole, juhatades inimkonna uude aastatuhandesse. Teose koostamises on osalenud 64 oma ala asjatundjat. Raamatus on rohkem kui 1300 artiklit ja üle 1200 illustratsiooni, mis käsitlevad kahe aastakümne poliitika-, kultuuri- ja spordielu. Erilisel kohal on Eesti vabanemisega ja iseseisva riigina maailmaareenile astumisega seostuvad sündmused. Eesti taasiseseisvumise kohta puuduvad veel süvauurimused. Kroonik on suutnud üksnes riivamisi puudutada tollaseid sündmusi, mille mosaiikne kogum on seni ajaloolaste poolt läbi töötamata ja analüüsimata ning põhjaliku akadeemilise käsitlusena ilmumata.

Kas Koraan nõuab džihaadi? Mida tähendas sünagoog juudi rahva ellujäämise jaoks? Kust võime leida nirvaana? Kuidas õhutavad religioossed veendumused tänapäeva konflikte Lähis-Idas? "Uskumused, mis muutsid maailma" vastab nendele ja teistele põhiküsimustele selles põhjalikus sissejuhatuses suurtesse religioonidesse. Juutide väljarändest ligi 3000 aastat tagasi kuni shinto tähtsuseni tänapäeva Jaapanis tuuakse päevavalgele maailma olulisemate religioonide ajalood ning paljastatakse igaühe taga peituvad tõekspidamised. Tegu pole mitte üksnes valgustava uurimusega sellest, kuidas usud on läbi ajaloo arenenud, vaid ajalise mõtisklusega teemal, kuidas religioossed uskumused endiselt meie maailma kujundavad. Käsitletud religioonide hulka kuuluvad judaism, kristlus, islam, hinduism, džainism, zoroastrism, sikhism, budism, konfutsianism, taoism ja sintoism.

1918. aasta veebruaris välja kuulutatud Eesti Vabariik sai omariiklust üles ehitama asuda alles pärast Saksamaa sõjalist kokkuvarisemist sama aasta novembris, kui seaduslik võim Ajutise Valitsuse näol hakkas sisuliselt tegutsema, seistes silmitsi ohuga, et bolševistlik Venemaa võib iga hetk noore riigi vastu sõjategevust alustada. See oht saigi reaalsuseks 28. novembril Punaarmee sissetungiga Eesti territooriumile. Algas sõda, mida saame õigusega nimetada Vabadussõjaks, kuna selle võitmine tagas meie omariikluse püsimajäämise. Omariikluse sünniperiood ja Vabadussõda on senises ajalookirjanduses üsna palju tähelepanu leidnud. Kuid see ajastu väärib endiselt värsket uurijapilku, mistõttu ongi siinne kogumik pühendatud tollaste, saja aasta taguste sündmuste ja arengute käsitlemisele. Kogumiku artiklid ei keskendu üksnes Vabadussõja sõjalisele küljele, vaid neis analüüsitakse teemat laiemas raamistikus, võetakse vaatluse alla riigikaitse korraldamine sõja eel, välisabi diplomaatilised ja sõjalised aspektid, koolinoorte osalus sõjas, sõjaaegse ühiskonna sisepoliitilised arengud jne. Kogumiku kaante vahele on tee leidnud väga erinevatele ja uudsetele teemadele pühendatud artiklid, autoriteks nii kogenud kui ka alles oma uurijatee alguses olevad teadlased — eelöeldut tasub lugejal silmas pidada. Kogumik tervikuna on oluline panus selle sõja uurimise historiograafiasse.

Alustades tohutute lootustega, mida uue sajandi alguses kehastas 1900. aasta Pariisi maailmanäitus oma sära ja hiilgusega ning lõpetades Habsburgide ertshertsogi laineid löönud mõrvamisega Sarajevos 1914. aastal, toob ajaloolane Philipp Blom meie ette kõnealuse erakordse ajastu kroonika üksikute aastate kaupa. Alanud uue sajandi näitelaval astuvad vaheldumisi üles peaministrid ja talumehed, anarhistid ja näitlejad, teadlased ja psühhopaadid, kujundades kokku katastroofi äärel balansseeriva ebakindla ajastu koondportree. Euroopat aastail 1900–1914 iseloomustavad kõikvõimalikud vastuolud ja olemuselt loovad uuendused. Peamised päevakorda tõusnud teemad olid terrorism, üleilmastumine, väljaränne, tarbijamentaliteet, moraaliväärtuste kadumine ja suurriikide rivaliteet. Kahekümnes sajand ei sündinud mitte Esimese maailmasõja ajal kaevikutes, vaid ikkagi sõjale eelnenud viieteistkümne peapöörituserohke aasta jooksul. Selle lühikese aja jooksul mõjutasid kogu maailma tööstusrevolutsiooniga kaasnevad kõikvõimalikud poliitilised ja isiklikku laadi vapustused. Linnad hakkasid kasvama kiiremini kui kunagi varem, üha rohkem inimesi põgenes maalt ja kaotas oma traditsioonilise identiteedi; teadus pakkus inimestele nii uusi võimalusi kui ka tekitas hämmingut; haridus muutis miljonite inimeste vaateid maailmale; massiliselt toodetud asjad tõid muutusi igapäevaellu; tööstustöölised hakkasid nõudma enesele osalust poliitilises võimus ja naised asusid üha energilisemalt nõudma enesele olulisemat rolli ühiskonnas, aga ka suuremat sõnaõigust seksuaalsuhete vallas. Philipp Blom sündis Hamburgis, ajaloolase hariduse omandas ta Viinis ning Oxfordis. Ta on kirjutanud raamatud To Have and To Hold ja Enlightening the World. Tema artikleid on avaldanud paljud juhtivad inglise- ja saksakeelsed ajalehed ning ajakirjad. Samuti teeb ta kultuurisaateid Austria rahvusringhäälingu raadios.

Ray Bradbury 1950. aastal ilmunud „Marsi kroonikad“ pole siiani kaotanud oma väärtust ja erilist kohta maailma ulmekirjanduses. On öeldud, et just see teos murdis barjääri, mis eraldas toonast teadusulmet peavoolukirjandusest, leidis hulgaliselt lugejaid väljaspool žanrifännide kogukonda ning tõi ühele ulmeautorile esmakordselt nn kõrgkirjanduslike ringkondade tunnustuse.

„Marsi kroonikate“ sisu võiks lühidalt kokku võtta kahe sõnaga – Marsi koloniseerimine. Ehkki teos käsitleb näiliselt Marsi tulevast asustamist maalaste poolt, on Bradbury jutud pigem lääts, läbi mille uurida minevikku. Teda ei huvita kosmoselendude mehaanika ega punase planeedi geograafiline maastik; need lood ei ole vähimalgi määral realistlikud, vaid justkui metafoorid, mis avavad inimloomuse eri tahke. Marsi surnud mered ja tühjad kõrbed muudavad Maalt tulnud sisserändajaid ning ajapikku saavad neist uued marslased.