Romaan ja novell

Vaikis relvatärin Esimese maailmasõja rinnetel ja Ameerika sõdurid pöördusid Euroopast tagasi koju. Tagasisaabunute hulgas oli ka Walter Disney, lihtne, mitte millegi poolest silma paistev noormees, üks neist paljudest, keda oli rindele värvatud otse koolipingist. Nooruse tõttu polnud teda kohe kaevikusse aetud, vaid oli esialgu sanitaarauto rooli taha pandud. Tapatalgutele Disney sel kombel ei jõudnudki sattuda. Nüüd aga oli ta nagu enamik teisigi temasuguseid mures tuleviku pärast. Oli vaja leida tööd, määrata kindlaks oma elutee...

Rüütel olla ei ole Eestis kerge olnud, ei aastasadu ega -kümneid tagasi. Mõnigi tahtnuks Rüütli kõrvaldada – vähemasti võimult. Selle õnnestumisel oli aga pettunuid kordades rohkem. Eesti rahvas hindas Arnold Rüütlit teistest poliitikutest enam nii ülemnõukogu esimehe kui vabariigi presidendina. Tema elu hõlmab ja peegeldab peaaegu tervet sajandit Eesti ajaloost kõigi selle tumedate ja helgete aegadega. Rüütel on elanud truu ja töökana mitte ainult koos oma rahvaga, vaid ka oma teadlasest abikaasaga.

Võrumaalt pärit Artur Adson oli kaasaegsetele sõjakas ja raske sõnaga mees, järeltulijatele veidrik, kelle suur armastus tegi armastatust Suure Luuletaja. Marie Underile pühendumisega paralleelselt kujunes Artur Adsonist iseseisev ja kandva mõjujõuga kirjanik, kelle sulest on ilmunud 33 algupärast raamatut ja kes on tõlkinud 61 teost, neist 54 teatrile. Lisaks loomingule oli ta veel tarmukas organisaator ja kaasosaline paljudes omaaja ühiskondlikkultuurilistes üritustes ning sündmustes. Eesti kirjanduslikus traditsioonis omab suurt püsiväärtust Artur Adsoni valdavalt võrukeelne värsiloome. Tema isikut avada ja mõista aitab just käesolev kogutud luuletustele lähenev luuleraamat. Raamatut ilmestavad Artur Adsoni enda joonistused.

Selle seiklusrikka ja põneva raamatu peategelasteks on kartmatu kumalane Keesi, südi kuklane Saida ja auväärne ämblik Pfõhh, aga ennekõike rohutirts maestro Pianooni oma võrratu viiuliga.

”Vaprad meremehed” on inglise kirjanduse klassiku, “Mowgli” autori ning Nobeli laureaadi Rudyard Kiplingi lastele ja noortele mõeldud seiklusromaan.

Kotkasulg lendas edasi. Indigaa hüppas üle kuuest ojast, ronis üle kuuest sopkast, läks üle kuuest jõest. Ta jõudis soo äärde. Sulg lendas otsesihis edasi. Mis pidi tegema Indigaa? Ta hakkas neid puuoksi soopinnale loopima. Sammus mööda neid oksi edasi. Oksad vajusid vee alla. Soo mulises. Selle kohal tantsisid sinised tulukesed. Indigaa jõudis juba soo keskele. Seisis ta teel väike küürakas mees. Sellel mehel oli üks jalg, ka üksainus käsi oli tal. Indigaa kohkus: ta süda hakkas põksuma, käed-jalad värisema. Indigaa tundis selle mehe ära, kuigi ta teda seni kordagi ei olnud näinud. Selle mehe nimi oli Bokoo. Ta tegi inimestele ainult kurja. Vedas neid mööda sood niikaua, kuni soolaukad neid neelasid. Bokoo lausub: "Kuhu lähed, noormees?" "Sind otsin!" kostab Indigaa. (Mis tal enam kaotada oligi!) "Olen siin," ütleb Bokoo. "Milleks on sul mind tarvis?" Sisukord: Vapper Azmuun Suur häda Kõige tugevam Tšorill ja Tšoltšinai Aiogaa Seitse hirmu Poeg kase otsas Kuidas metsloomad jalgu vahetasid Kaks nõrka ja üks tugev Halb Laado Tühi pea Väike Elga Rumal rikas Ahne Kantšuga Poiss Tšoktšo Vaeslaps Mambu Kuldvõru Kaksikud Kile Bamba ja Lotše-vägilane

Mõeldud eeskätt keskmisele ja vanemale koolieale

Humoorikas muinasjutt džinnist, kes satub kaasaega (Nõukogude Venemaale), kus ta tekitab palju segadust.

Muinasjutt džinnist, kes satub Nõukogude Venemaale, kus ta tekitab palju segadust.

Kaasaegse Saksa LV kirjaniku Peter Härtlingi (1933) neli noorsoojutustust: "Vanaema", "Ben armastab Annat", "Vana John" ja "Theo laseb jalga, kus kirjanik kujutab teismeliste tõsiseid probleeme, suhteid täiskasvanutega, seiklusi, esimest armastust. Keskmisele koolieale

Lapsed ja vanaema jäid keset platsi seisma ja muudkui vahtisid. Kõrgel õhus keerlesid inimesed aina ratasringi suure karusselli peal. "Oih sa heldus!" ütles vanaema. "Selle peal pole ma veel tiirutanud. Aga neil paistab seal mõnus olevat." Seal oli ka niisugune karussell, mis käis ringi all nõlvaku jalamil. Sellel karussellil olid mänguhobused, ilusad autod, lõvid ja luiged, kus sai peal istuda. Isa aga vaatas vaid neid, kes olid kõrgel üleval. "Ema, sellest on palju aega möödas, kui me niisuguse karusselliga sõitsime," ütles ta. "Minu meelest me peaksime kord proovima." Ema raputas algul pead, kuid isa ei andnud nii kergesti järele. Lõpuks sai ta ema oma nõusse ning Maren ja Martin läksid neile järele, sest ka neil oli isu õhusõitu teha. Kui aga ema ja isa ja teised kaks olid karussellile istunud ning see aegamööda pöörlema hakkas, märkas neid Morten Pesamuna. Talle ei meeldinud sugugi, et tema ema sõidab sel kombel õhus ringi. Teda haaras õudne hirm. Ta istus maha ja hakkas kisendama, kuid karussell ei jäänud sellepärast seisma.

Aabitsa- ja lugemikujutud aastaist 1795-1940. Ülevaade eesti aabitsa ja lugemiku arenguloost, selle ilukirjanduslikust poolest. Kasutatatud on tolleaegseid illustratsioone, mis peegeldavad aabitsa kunstilise kujundamise ning illustreerimise arengukäiku.

Luuletused lapsepõlvest ja laste kasvatamisest.

See kogumik võtab kokku seitseteist Vana Testamendi kõige enam tuntud jutustust, mida illustreerivad kuulsad maalid maailma galeriidest. Tintoretto hingemattev nägemus loomisest illustreerib Moosese esimese raamatu algust ning talle järgnevad üksteise järel teised aarded: Luca Cranachi Aadam ja Eeva Eedeni aias; Noa laeva laadimine, mida detailselt kujutab Jacob Savery II; Bruegeli keerukas arhitektuurifantaasia Paabeli tornist; Tiepolo Mooses imikuna kõrkjates; kuningas Saalomoni kohus, mida Giorgione kujutab kohtuotsuse väljakuulutamise hetkel; Rembrandti kuningas Belsassar, kes silmitseb õudusega salapärast kirjutist oma lossi seinal... Sõna ja pilt koos pakuvad meile väärika, lihtsa ja jõulise Vana Testamendi lugude kogumiku.

Valik muinasjutte: Õpihimuline noormees Kaksteist kuud Kolm kunsti Kaarel ja Liisu Haldjate kättemaks Unenägija Hiiglase kalju Naljahammas Osav varas ...jpm

Kui te armastate lugusid imedest ja seiklustest, siis lugege see raamat tingimata läbi. Raamatu kangelane jutustab teile, mis juhtus ühel ööl teie oma koolis, teie klassis. See imelugu annab teile harukordse võimaluse teha reis maailma, mida pole olemas. Seda maailma nimetatakse, nagu teate, muinasjutumaailmaks. Tõepoolest, kus küll ei käinud teie tulevased sõbrad, selle raamatu kangelased onu Gloobus ja tädi Tahvlilapp! Kas olete midagi kuulnud näiteks "õnnekivi" ja õnnetute inimeste saarest? Ei? No näete! Aga pikast müürist, millesse kivid olid laotud sõnade ja lausete kujul? Neid lugedes said selle raamatu kangelased teada "kuulsatest veidrikest", kes kogu eluaeg endale kalmu ehitasid, vägilasest, kes läks läbi tule, vee, terastorude ja kuradihammaste, said teada veel paljust muustki... Küllap märkasite, et selle raamatu pealkiri on "Valge mustal". Valgega mustale kirjutate ju sageli ka teie ise. Kus ja millal? Sellest jutustab teile raamatu autor kohe, kui tutvus on sobitatud.

Provence´i muinasjuttude kogumikus on järgmised lood: Guiheni lood: I. Valge kana II. Kuldsõrg Provence’i Pierre ja kaunis Maguelone Karu-Jean Järelsõna

Selle raamatu leheküljed kätkevad endas eaka väliseestlasest autori Eerik Purje sõbrasõnumit sünnimaa lugejaile. Seda läkitama ajendas teda Tõnu Õnnepalu poolt Kanadas Kotkajärvel kirjutatud teos "Aaker", mis kujutab väliseestlust äärmiselt negatiivses valguses ning kuulutab viljaka koostöö kodu- ja väliseesti kogukondade vahel välistatuks. Igal mündil on aga kaks poolt – kull ja kiri. Mõlemaid tuleb tunda, ainult ühe poolega sel ostujõudu pole. "Aaker" on monoloog: autor jutlustab ja serveerib oma hinnanguid vastuvaidlematu tõena. "Vakamaast aakriteni" on monodialoog: autor kõneleb küll üksinda, kuid soovib lugejaga dialoogi – lootuses, et ta siiralt välja sirutatud käsi vastu võetakse.

Kogumik lapsepõlvemälestusi, mille kaudu lugeja saab teatud ettekujutuse elust kodanlikus Eestis, kus isegi lastevahelises suhtlemises sai määravaks seisusevahe. Üksteise järel esitab autor pisikesi pildikesi tolleaegsest tütarlaste koolist ja püüab mõista oma kaasõpilaste käitumist. Mälestustest õhkub suurt soojust lapsepõlvekodu, vanavanemate ja eriti ema vastu. Autor on iga mälestuskildu võrrelnud kollase võilillega, mille ta on oma lapsepõlvest kaasa noppinud.

Väike tüdruk suures lossis räägib ühest tüdrukust kelle nimi on Dora. Dora isa on kunstnik. Dora isale pakuti tööd teises linnas ning ta võttis Dora ka kaasa. Dora pakkis kaasa riided ja enda kõige ilusama nuku Liza. Nad sõitsid väga pikaks ajaks ära.

Sisukord: Porgandikott, Väike Teater, Pärast etendust, Memme juures, Haiglas, Ei enam doominoid, ei enam kukerpalle, Neli koolilast…

Raamat sisaldab valiku inglise tuntud lastekirjaniku Eleanor Farjeoni (1881-1965) samanimelisest jutukogust, mis kohe pärast ilmumist 1955 a. tõi autorile suure tunnustuse - Briti Raamatukogude Assotsiatsiooni poolt määratud Carnegie medali ja 1956. a. Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu poolt Hans Christian Anderseni auhinna. 1958. a. sai raamat veel USA-s Lewis Carrolli Riiuli auhinna ja 1959. a. autor kogu loomingu eest Ameerika Regina medali. E. Farjeoni jutte iseloomustab tegelikkuse ja fantaasia põimumine ning kõrge kõlbeline sihiseade; tema loomingu võtmesõnadeks võib pidada rõõmu ja headust. Illustratsioonid on raamatule teinud silmapaistev inglise kunstnik Edward Ardizzone (s. 1900), kes on kunstiliselt kujundanud üle saja pildi-, laste- ja suurteraamatu.

Esimene köide kaheköitelisena kavandatud väljaandest, mis kujutab endast Hans Christian Anderseni lühiproosa esimest nii ulatuslikku kogu eesti keeles. Raamat on mõeldud täiskasvanud lugejale. Teine köide H.C. Anderseni loomingust "Lumikelluke" ilmus 1996. a.

"Väike maja suures metsas" viib lugeja taas Laura lapsepõlveradadele – looduslähedasse, imelihtsasse, kuid terviklikku maaellu, mis tänapäeva linnalastele võib tunduda lausa muinasjutuna.

Austria kirjaniku noorteraamatu kordustrükk. Perekond Mittemeierite perre tuleb laste keeleoskuse parendamseks kutsutud vahetusõpilane Inglismaalt. Algselt saabuma pidava ülikorraliku Tomi asemel saadetakse aga hoopis tema vend Jasper, kes ohtralt segadust külvab ja pere elu peapeale keerab. Sündmusterohket kuut nädalat suvisest koolivaheajast kirjeldab päevikuvormis 13-aastane perepoeg Ewald. Selle ajaga õnnestub aga Jasperil, ise seda tahtmata, Mittermeierite senine korralik ja igav pereelu pea peale keerata, pöördumatult muudab ta ka pereliikmete omavahelisi suhteid... Alguses nuhtluseks olnud vahetuslast hakkab aga kogu pere lõpuks armastama. Vaieldamatult on see Christine Nöstlingeri ülemaailmselt tunnustatud raamat üks parimaid, mis kirjutatud sõprusest, mõistmisest ja sallivusest.

Kaasaegse soome kirjaniku (s. 1946) muinasjutt-romaan väikesest poisist Samuelist, keda teised lapsed kipuvad koolis kiusama. Endale seltsiks mõtleb ta välja sinised kassid, keda peagi nähakse kogu linnas ringi liikumas. Ent kohe läheb käiku reklaamimasin: siniseid kasse pildistatakse, kasutatakse kõikvõimalike asjade reklaamimiseks, näidatakse tsirkuses, nende nahkadest tahetakse õmmelda kasukaid jne. Samuel peab kiiresti nuputama, kuidas päästa oma fantaasiakassid.

Raamatus on kaks juttu: 1. Vägev vähk ja täitmatu naine - Friedrich Reinhold Kreutzwald 2. Nõiutud krevett - José Martí Vaene talumees päästab võrgust vägeva vähi, kes tänutäheks kõik mehe soovid täita lubab. Paraku on elus ikka nii, et süües kasvab isu - nii on ka talumehe naisel aina uhkemad soovid, mida alandlik mees vähilt palumas käib. Kas vägev vähk ka kõik soovid täide viib, saab teada juba raamatust.

"Vaeslaps ja talutütar" on vahva ja õpetlik lugu sellest, kuidas vanapagan läheb oma pojale pruuti otsima. Vaeslaps kuulab hiire õpetust ja pääseb vanapagana pojale mehele minemisest. Rikas talutütar aga satub omaenda ahnuse lõksu ning ta võetakse vanapagana pojale naiseks

1918. aasta veebruaris välja kuulutatud Eesti Vabariik sai omariiklust üles ehitama asuda alles pärast Saksamaa sõjalist kokkuvarisemist sama aasta novembris, kui seaduslik võim Ajutise Valitsuse näol hakkas sisuliselt tegutsema, seistes silmitsi ohuga, et bolševistlik Venemaa võib iga hetk noore riigi vastu sõjategevust alustada. See oht saigi reaalsuseks 28. novembril Punaarmee sissetungiga Eesti territooriumile. Algas sõda, mida saame õigusega nimetada Vabadussõjaks, kuna selle võitmine tagas meie omariikluse püsimajäämise. Omariikluse sünniperiood ja Vabadussõda on senises ajalookirjanduses üsna palju tähelepanu leidnud. Kuid see ajastu väärib endiselt värsket uurijapilku, mistõttu ongi siinne kogumik pühendatud tollaste, saja aasta taguste sündmuste ja arengute käsitlemisele. Kogumiku artiklid ei keskendu üksnes Vabadussõja sõjalisele küljele, vaid neis analüüsitakse teemat laiemas raamistikus, võetakse vaatluse alla riigikaitse korraldamine sõja eel, välisabi diplomaatilised ja sõjalised aspektid, koolinoorte osalus sõjas, sõjaaegse ühiskonna sisepoliitilised arengud jne. Kogumiku kaante vahele on tee leidnud väga erinevatele ja uudsetele teemadele pühendatud artiklid, autoriteks nii kogenud kui ka alles oma uurijatee alguses olevad teadlased — eelöeldut tasub lugejal silmas pidada. Kogumik tervikuna on oluline panus selle sõja uurimise historiograafiasse.

Ei ole ilmselt kellegi jaoks eriline uudis, et traditsioonilised raamatupidamis- ja aruandlustavad võivad mõne ettevõtte puhul osutuda kas mittekohaseks või lausa eksitavaks... Samale järeldusele on jõudnud ka Arthur Anderseni ekspertide grupp oma raamatus, mille eesmärgiks on sillutada teed uue majanduse võidukäigule. Nende poolt välja pakutud väärtusdünaamika kontseptsioon püüab anda mõõdetava väärtuse sellistele kaasaegse ettevõtte mittemateriaalsetele, ent otsustava tähtsusega varadele nagu töötajaskond ja edasimüüjad, kliendid ja intellektuaalne kapital. - Financial Times 29.märts 2000

Eksisteerib tohutu hulk eksiarvamusi, mis puudutavad inimese tervist. Loodetavasti leiate sellest raamatust nii mõndagi õpetlikku, mis aitab teil lahti saada mitmesugustest tervislikult elamist segavatest väärarusaamadest.

Käesolev kogumik sisaldab kaks eesti kirjandusklassiku mälestusraamatut, lisaks nimijutustusele ka jutustuse "Kuldsete lehtede all". Mõlemas teoses jutustab autor oma nooruse kõige huvitavamatest aastastest – kooliajast.

Kuulus saksa kirjanik, filosoof, looduseuurija ja riigimees Johann Wolfgang Goethe on kirjutanud proosat, draamasid ja luuletusi. Tema elutööks on värsstragöödia "Faust" (I osa 1802, II osa 1832). Muinasjutuline "Uus Melusine" on võetud tema teosest "Wilhelm Meistri rännuaastad".

See on kogumik Uue Testamendi seitsmeteistkümnest armastatud loost, mida illustreerivad maailmakuulsate kunstnike tööd Londoni Rahvusgaleriist. Elegantselt detailne Crivelli Maarja kuulutamine avab vapustavate aarete varalaeka; Boticelli Karjuste kummardamine kujutab soojuse ja südamlikkusega intiimset hetke: aeg peatub Perugino imelisel Jeesuse ristimist kujutaval maalil. Veronese, Bellini, Tintoretto, Tiziani ja teiste kuulsate kunstnike maalid heidavad valgust usuimedele, mis võivad muuta vee veiniks ja tervendada usklikke; ohtudele, reetmistele ja surmale ning võidukale hauasttõusmisele, mille tunnistajaks on imestavad jüngrid. Lugude valik koos suurepäraste maalidega teeb selle unikaalse Uue Testamendi lugude kollektsiooni hinnaliseks nii vanadele kui noortele.

Peategelane Ottokar jutustab koolikirjandi laadis, nii nagu Eestimaal Jaan Rannapi Agu Sihvkagi, näiliselt naiivsena tunduvaid lustakaid lugusid, mis peaksid mõtlema panema ka lapsevanemaid ja õpetajaid, sest igaühes neist on peidus õpetuseiva, vähemalt lusti ja nalja, trikke ja tempe on nendes enam kui küllaga. Ottokar võtab vaatluse alla paljud kooli- ja koduse elu ebakohad ja puudused ning mõistab iga loo lõpus nii mõndagi õpetlikku öelda.

Raamat "Unustatud mänguasjad" on Tartu Mänguasjamuuseumi, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ning kirjastuse Tänapäev ühisprojekt, kus mänguasjamuuseumi huvitavamate eksponaatide fotode kõrval leiavad avaldamist sama aja lastejutud, nii originaalid kui tõlketeosed. Raamatus on Irma Truupõllu, Julius Oro, Jüri Parijõe, Marta Sillaotsa, aga ka Hans Christian Anderseni, Karin Michaelise jpt lastekirjanikke jutte mänguasjadest, mängimisest, lapsepõlvest. Selle raamatuga püüame luua omalaadset sidet eri põlvkondade vahel, kus tänased lapsed õpiksid paremini tundma eelmiste põlvede lugemisvara ning ka mänguasjamaailma. Lisaks äratundmisrõõm vanematele põlvkondadele.

Selles kaunilt illustreeritud raamatus on 8 muinasjuttu: Lumivalgeke Punamütsike Tuhkatriinu Uinuv kaunitar Võlutuleraud Inetu pardipoeg Pöialpoiss Karupoeg Karru

3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu ja 42,2 km jooksu. Tundub päris tõsise katsumusena? Aga 40 päeva järjest: kokku 152 km ujumist, 7200 km rattasõitu ja 1688 km jooksu. Ja kiiremini kui keegi teine. Vigastustevabalt. Hullumeelsus? Võib-olla. Võimatu? Ei, kui selle võtab ette Rait Ratasepp, kes teab, et see on võimalik ja tehtav. Ultramees, kelle sihikindlust ja tahtejõudu saab ainult kadestada. Üleilmset fenomeni avav motiveeriv ja energiatsüstiv raamat kirjeldab ultrasportlase kujunemislugu ja täielikku pühendumust. Aga pakub ka näpunäiteid, millest eeskuju võtta, mida tähele panna, et sellise võimekuseni jõuda ja kuidas vigadest õppida. Juttu tuleb treeningutest, toitumisest ja vaimsest ettevalmistusest. Raidu jaoks pole enam ammu küsimus keha füüsilistes piirides, vaid selles, kuidas järgmine hull eesmärk endale peas "maha müüa". Kuidas olla tõeline igiliikur inimnahas.