Tooted

XXVIII suveolümpiamängude kroonika nii sõnas kui pildis. Raamatu lõpuosas iga spordiala paremiku kohta statistilised andmed. Illustreeritud mustvalgete ja värviliste fotodega.

«Kuukivi», mis ilmus 1868. aastal, peetakse esimeseks kriminaalromaaniks inglise romaanikirjanduse traditsioonis, kuigi tollal nimetati sedalaadi teoseid «sensatsioonilisteks romaanideks». Rachel Verinder pärib oma kaheksateistkümnendal sünnipäeval suurepärase kalliskivi, Kuukivi, mille on toonud Indiast tema onu. Kivi on erakordselt väärtuslik ning sellel on ka suur religioosne tähtsus, nii et selle tagasisaamisele on pühendanud oma elu kolm India preestrit. Sünnipäeval kannab ta seda kõigi silme all, aga sünnipäevajärgsel ööl läheb kalliskivi kaduma.

Sisukord:
Naine merelt
Hedda Gabler
Ehitusmeister Solness
Väike Eyolf
John Gabriel Borkman
Kui me surnud ärkame
Henrik Ibsen
Ibseni teosed Eesti laval

David Hume'i (1711–1776) kaks elegantset "Uurimust" kuuluvad kõige tähtsamate filosoofiatekstide hulka. Hume kaitseb siin kogemusest lähtuvat arutlemist metafüüsilise "sofistika ja illusiooni" vastu. Esimene "Uurimus" kaalub inimese mõtlemise lähtekohti ja protsesse, jõudes järelduseni, et me ei jõua kunagi täieliku arusaamiseni loodusest ega omaenda mõistusestki. Mõlemas vallas tuleb vaistlikult õppida kogemusest ning tunnistada aru piiratust ja loomset loomust. Säärane skepsis peaks looma aluse teadusele inimesest, vabastades selle metafüüsilisest ja religioossest ebausust. Teist "Uurimust" pidas Hume oma kirjatöödest "võrratult parimaks". Selles selgitab ta moraali põhinemist tunnetel ja mitte teadmisel. Inimesed hindavad teistes kõrgelt nii neile enestele kui ka teistele kasulikke ja meeldivaid omadusi. Igaühe loomuses peitub sümpaatia ja humaansus – kaasaelamine kõikide teiste inimestega. "Uurimused" annavad ülevaate Hume'i seisukohtadest inimmõistuse, põhjuslikkuse, tahtevabaduse, imede, õigluse, vooruste jm vallas. Tema mõtlemisest täielikuma pildi andmiseks on köitesse lisatud Hume'i peateose "Traktaat inimloomusest" peatükid isikuidentsusest ning kokkuvõte "Traktaadist". Tõlkija järelsõna keskendub Hume'i naturalismile ning mõistuse ja tunnete vahekorrale tema süsteemis.