Tooted

"Armunäljaste festival" kujutab rokkaritest sõpruskonda, kes otsustab, et edaspidi on kogu nende elu festival: pidev kulgemine ühelt muusikaürituselt teisele. Romaan vaatleb seda teekonda läbi 18 aasta. Keskne teema on elu mõte, mida iga tegelane otsib omal moel. Otsinguid mõjutavad probleemid ja tunded, millega keegi just kokku puutub: HIV-positiivsus, Downi sündroomiga lapse sünd, rahahimu, kehakaalumure, psüühikahäired, mittetunnustamine jm.

Küllap teab igaüks Põrgupõhja Jürkat. Kui paljud aga teavad, et tal on järglane, kes elab praegu meie hulgas, siinsamas Eestis? Läbi valu ja kaotuste otsib ta oma juuri kui ka oma kohta päikese all. Leides ühe, kaotab ta teise.

52-aastane kirjandusõpetaja, keda kõik tundsid Absaloni nime all, sattus ootamatult tähelepanu keskmesse, kui ta andis tunnis õpilasele kõrvakiilu ja kaotas selle tõttu töö. See ootamatu sündmus šokeeris kõiki, sest Absalon oli tuntud oma leebe ja heatahtliku loomuse poolest. Ta eelistas küll sageli omaette olla, kuid ei paistnud kunagi üleolev ega halvustav ei kolleegide ega muu maailma suhtes. Keegi ei osanud arvata, et temas võiks peituda keerulisi ja varjatud hingeaspekte, mis võiksid sellist käitumist esile kutsuda.

Teos viib sind sügavale inimese sisemaailma, paljastades kihte, mida esmapilgul ei oskaks arvatagi. See on lugu, mis kutsub sind mõtlema inimloomuse keerukuse üle ja paneb küsima, kui hästi me tegelikult oma lähedasi tunneme.

1. Võtke paar banaanilindu;
2. pöörake rüütli pead võllas;
3. ravige oma haavad onguentiga;
4. lahendage mõistatus peast (tête) või tehke midagi varjualusega (toit);
5. te ei pea midagi riivama, et tulla juulis;
6. kuivatage koera, võimalikult mere lähedal;
7. minnes sinna, võrgutage naine;
8. ja magage temaga;
9. kuni see kõik laiali paisatakse;
10. või on nii, et meie peakesed seda ei võta.

Umbes niisugune, raskesti tõlgendatava sisuga krüptogramm jäi maha kurikuulsast piraadist Olivier Levasseur’st. See on ainuke teejuht sadu miljoneid maksva peidetud varanduse juurde, mille jälile püüab jõuda Eesti päritolu semiootik Jaagup Vihmasagar koos kahe välismaise kolleegiga. Aarne Rubeni uus põnevusromaan on globaalse haardega – varanduse jäljed viivad mitmele India ookeani saarele.

Luuleraamat mõtisklemiseks elust ja olust igaühelt ehk igühele meist igal moel igas vanuses iga päev igal pool iga aeg alateadvusest reaalsuseni loomingulisteks müramisteks mängulisusest ja tõelisusest ja kes teab veel millest kui iseendale ise olla lubame.

Ajalooraamatus "Kõik on kokku elu lugu" vaatavad kooli vilistlased läbi seitsme aastakümne tagasi oma kooliajale ning räägivad edasisest käekäigust.

Kaitseliidu ühe noorima struktuuriüksuse, 10-aastase Kaitseliidu Kooli esimene ajalooraamat. See on lugu sellest, et tegeliku arengu aluseks on julged ideed ja meie võime neist ideedest vaimustuda. See on lugu sellest, kuidas erinevate tõekspidamiste, elukogemuste, isiklike huvide ja iseloomude vastastikusest koostööst, vaidlustest ja tülidestki sünnib midagi uut. See on lugu sellest, kuidas millegi uue loomiseks peavad kõik asjaosalised tegema kompromisse ja lahendused, mis üksikult võttes ei tundu ideaalsed vaat et mitte kellelegi, annavad tervikuna parimal võimalikul viisil toimiva süsteemi. See on lugu ka sellest, kuidas kõik meie loodu areneb ega valmi mitte kunagi. Kaitseliidu kooli sünni ja esimeste eluaastate lugu on kirja pandud ja sellest saab üks kivike meie rahvusliku riigikaitse arenguloo kirjus mosaiigis.

Eesti Teaduste Akadeemia artiklikogumik

Poliitikas armastatakse sageli rääkida pendlist, mis kõigub vasakpoolsete ja parempoolsete ideoloogiate vahel. Käesoleva raamatu koostajad ning autorid on seda meelt, et liberalismi loomulikuks vastukaaluks on konservatism ning kui liberalismi kohati utopismini küündiv uuendusmeelsus ühiskonna tasakaalustatud toimimist halvama kipub, on aeg pöördeks teise suunda.

Käesolev tekstikogumik koondab endas aastatel 2006–2010 peamiselt Eesti Ekspressis ja Eesti Päevalehes ilmunud kolumne.

Barbi Pilvre on kolumnist, Tallinna Ülikooli õppejõud, psühholoogiamagister (2000) ja poliitik (SDE). Pilvre on 1980ndate lõpust alates kirjutanud ja toimetanud artikleid ühiskonna ja inimese suhetest, võimukasutusest, kihistumisest, sotsiaalsest õiglusest, meediast, naistest, meestest, soolisest võrdõiguslikkusest, avalikust ruumist.

 

Jürgensteini "Minu mälestused" I-II võeti ilmudes väga hästi vastu. Tollane arvustus väitis, et "ladusas, kujukas jutustuses autori isikliku elu sündmuste raamis esitatakse rikkalikku materjali ja andmeid meie lähema mineviku olude ja nähtuste valgustamiseks, eriti eesti haridus- ning poliitikaelu sündmuste selgitamiseks ja nende arenemist edendavate või takistavate tegurite ja isikute iseloomustamiseks." Esimese Saksa okupatsiooni aja lõpuni ulatuvad mälestused ilmuvad uustrükis esimest korda.

Sisaldab jutte ja mälestusi, mille ainestik tuleneb nii meie igapäevasest elust kui ka kunstimaailmast

„Soomlased arvavad, et kõigi eesti meeste nimi on Urmas. Eestlased teavad, et kõigi soome meeste nimi on Pekka.“ Eestlane ja soomlane – sageli on nende kahe rahvuse tublid esindajad samasse anekdooti tegutsema sattunud, nüüd aga saavad lugejad teada, millise pilguga näeb Eestimaad ja eestlasi soomlanna Marjo Näkki.

Raamatu autor otsustas endalegi ootamatult Eestisse korrespondendiks tulla ning avastas, et peab mõnestki stereotüübist loobuma. Humoorikalt kirjeldab ta eesti poliitikuid ning kahe hõimurahva ühiseid ja erinevaid jooni.

 

XI noorte laulu- ja tantsupeo juht sisaldab peo kava, laulude tekstid ning osalejate nimekirja.

Eestlasi elab nii Rootsis, USA-s, Austraalias kui ka Kanadas, kuid hoopis vähem teame seda, et meie rahvuskaaslasi on ka kauges ja eksootilises Argentinas. Aivar Jürgenson uurib raamatus, millal jõudsid esimesed eestlased Argentinasse, kuidas tekkisid sealsed esimesed eesti organisatsioonid ja kuidas eestlased Argentinas kohanesid. Missugust rolli mängib Argentina eestlaste jaoks päritolumaa Eesti? Kuidas paigutub Argentina eestlaskond globaalse eesti diasporaa võrgustikku? Kuidas on Argentina ja argentiinlased mõjutanud sealsete eestlaste identiteeti? Neile ja teistele küsimustele vastuseid otsides heidab autor pilgu ka Argentina ajalukku ja tänapäeva.

"Võõrsil vastu tahtmist. Mälestusi vangiajast ja laagripõlvest" on Arnold Susi mälestustest kõige dramaatilisem ja süngem osa. Võimas ja haardelt eepilinegi kirjeldus Nõukogude terrorisüsteemi ühest kõige halastumatumast küljest. Autoriga käivad seda vaevateed ka Eesti Vabariigi peaministri asetäitja Otto Tief ning tema valitsuse ministrid Johannes Pikkov ja Hugo Pärtelpoeg. Arnold Susi oli Otto Tiefi viiepäevase (18.–22. september 1944) valitsuse haridusminister. Ta pidi teadma, millega riskib. Sakslased põgenesid, kuid ei olnud jõudu, kes oleks peatanud Nõukogude väed.

Raamat tutvustab Põlvamaa loodust ja vaatamisväärsusi. Kokkuvõte inglise keeles.

Eesti džässi esileedi Anne Erm nimetab oma armastuseks number üks muusikat ning on öelnud sedagi, et džässifestivalid on tema elu. Kui Anne Erm poleks omal ajal Jazzkaart tegema hakanud, kui palju teaksid eestlased siis maailma supernimedest ja vastupidi – kui palju teaks maailm eesti džässist. See raamat kõnelebki sellest, mida õigupoolest tähendab kutsumusele elatud elu, mida tähendavad Annele inimesed tema ümber ja teda ümbritsevatele inimestele Anne ise. Kas pühendumine ja loobumine käivad käsikäes?

Nõmme Heakorra Selts kuulutas 2008. a. välja ausamba konkursi seltsi asutajaliikme ja Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehni mälestuse jäädvustamiseks. Konkursi võitsid skulptor Aivar Simson ja arhitekt Kalev Lepik. Alates Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäevast seisab Mustamäe veerul pronksist mees, kel käed ja süda avatud Nõmmele ning rinnal kiri «Seie saagu lenn!». Raamatus vaadeldakse Nikolai von Glehni kuju valmimislugu ning antakse ülevaade Nikolai von Glehni elust ja tegevusest, lossi taastamisest pärast sõda ning Nikolai von Glehni järeltulijate külaskäikudest Nõmmele.

Walter Stackhouse on üle kolme aasta oma neurootilisele naisele Clarale olnud truu ja toetav abikaasa. Ometi avastab mees, et ta on hakanud fantaseerima naise surmast. Ja kui Clara surnukeha leitaksegi ühe kalju jalamilt viisil, mis sarnaneb Helen Kimmeli nimelise naise hiljutise surmaga, kelle mõrvas tema abikaasa, hakkab politsei huvi tundma ka Walteri vastu. Mees sooritab mitu vale tegu, mis rikuvad ta karjääri ja maine, lähevad talle maksma ta sõbrad ja lõpuks ähvardavad tema elu. Eksimatu psühholoogilise sügavuse ja hüpnootilise haaravusega kujutab Patricia Highsmith olukorda, kui ületatakse ohtlik joon fantaasia ja reaalsuse vahel.

Loodan, et see raamat ja need tuhat küsimust spordist pakuvad mõnusat ajaviidet nii asjatundjatele kui spordist ehk veidi kaugemal olijaile, nii lastele kui nende emadele-isadele ning miks mitte vanaemadele-vanaisadelegi. Nende tuhande küsimusega pidasin aga väga oluliseks ka teadasaamist – vastuses on reeglina püütud anda ka taustainfot ning üht-teist olulist lahti seletada. Kõige toredam oleks hoopis, kui seegi küsimuste raamat huvi spordi vastu süvendaks. Mõtelda on mõnus – nagu sportigi teha! Lembitu Kuuse

Veetnud viis aastat Pariisi lähedal pansionis, saabub teismeline Julien II maailmasõja lõpukuudeks tagasi koju Normandiasse, käekõrval emake, kelle eest ta peab nüüd perekonna ainsa mehena hoolt kandma. Olukord on ähvardav. Suguvõsa valdused on mineeritud ja maja pööningul tukub viiesajakilone pomm, mis võib iga hetk plahvatada. Vanaisa on miiniväljal õhku lennanud ja isa viie aasta taguse surma asjaolusid võib pidada enam kui kahtlaseks. Ent need on välised jõud. Märksa hukatuslikum paistab olevat kahtluse- ja armukadeduseuss, mis närib Julieni seestpoolt. Ta ei tea, mida arvata isa surmast, ema sõjaaegsest ulaelust ning vanaisa rollist kogu loos. Serge Brussolo (1951) psühholoogiline põnevik tunnistati 1995. aastal Prantsuse raadiojaama RTL ja kirjandusajakirja Lire ühise preemia RTL-Lire vääriliseks kui aasta parim prantsuskeelne teos.

João Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik.

Kummaline kirdekaare rahvas, kelle feminiinsus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika. Lisaks reale järeldustele leiate "Eesti ilu välimäärajast" vaateid tänast Eestit iseloomustavatele nähtustele, nagu noorte väljaränne, üksikemadus, Facebooki-maania, tragid väikelinna tüdrukud, mõõduvõtt soomlastega, homofoobsed eelarvamused, Eesti naiste kiindumus roosadesse toonidesse. Ja palju muud.

João Lopes Marques on Eestis elav Portugali kirjanik. "Eesti ilu välimääraja" on tema sulest juba kolmas raamat, mis vaatleb ja analüüsib elu meie väikeses konnatiigis. Varem on ilmunud "Minu ilus eksiil Eestis" ja "Minu väga ilus eksiil Eestis". João lugusid iseloomustab pehme huumor, tema iroonia pole ründav, puudub tigedus ja agressiivsus, mida tänapäeval kahjuks nii tihti näeb. Siin raamatus on lugemisvara, mida saab mõnuga, jalad seinal, nautida.

See mälestusteraamat on ebatavaline, sest see pole asjatundjate lihvitud töö. Kooliõpilased panid oma sõnaseadmise oskust mööda kirja 1941 ja 1949 Siberisse saadetute ammuseid koolimälestusi. Osalt on need 69 mälestust oma pere lood, enamasti aga kirjapanejate jaoks võõrad saatused. Ühendav on see, et tänased kirjutajad on ligikaudu sama vanad, kui seda olid meenutajad oma rasketel kooliteedel. Nii polegi need nagu vanade inimeste mälestused, lugejaga räägivad kooliealised ja räägitu on seda ehedam. Ka lühikeses loos on peidus elukäik, rääkimata siis pikematest ja põhjalikumatest, pildimaterjaliga mälestustest, mis on kahtlemata huvitavaks ajaloliseks lugemisvaraks. Tänasel päeval tundub tollane uskumatuna, kuid mälestusest mälestusse korduvad teemadkinnitavad, et just niisugune see küüditatu kooliaeg oli.

Igal firmal on oma nägu, iseloom ja lugu. Millegipärast ei kirjutata neist enamasti raamatud nii nagu kirjutatakse kuulsatest inimestest. See raamat on esimene teadaolev firma elulugu, mis on tõepoolest Elu Lugu. Tegemist ei ole faktitäpse ajaloo teosega või ettevõtlusõpikuga, vaid lugude ja legendide kogumikuga taasiseseisvumisaja alguses sündinud ettevõttest, mille lugu on värvikirev, sest seal on julgetud ületada piire – proovides ja katsetades asju, mida keegi teine varem teinud ei ole. MicroLinki lugu näitab, mis on inimeste jaoks see "miski", mis paneb neid nautima teekonda tööalaste sihtide suunas.

Läbi aegade on olnud utoopiaid paremast elukorraldusest, mille keskmes on kogukond. Ökokogukondi võib käsitleda 21. sajandi unistusena, mis otsib lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele – keskkonnaga seotud riskidele ja individualistlikust elustiilist tulenevale üksildusele. Raamat "Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas" on sotsioloogilisel uurimusel põhinev kollektiivmonograafia ökokogukondadest Eestis. Autorid lähenevad fenomenile erinevatest perspektiividest, mahukas kogumik annab ülevaate sotsiaalsest liikumisest, ideoloogiast, lastekasvatusest ja haridusest, uutest soorollidest jne. Sotsiaalteaduslikust vaatepunktist võib käsitleda ökokogukondade liikumist kaasaegsele ühiskonnale omase nähtuse, elustiili liikumisena, mis tähendab, et väikeste valikute tegemisega inimese igapäevaelus panustatakse ühtlasi terve maailma muutmisse. Tegu on esimese raamatuga sarjast Elustiilid, mille eesmärgiks on elustiile käsitlevate originaaluurimuste tutvustamine Eestis. Airi-Alina Allaste on sotsioloogia professor ja Elustiilide uurimiskeskuse juhataja. Raamat on multidistsiplinaarne ja autorid kasutavad lisaks antropoloogilisi, kasvatusteaduslikke ning semiootikast lähtuvaid lähenemisi.

Artiklikogumik tähistab Tartu Ülikooli eetikakeskuse 10. sünnipäeva ning sisaldab artikleid keskuse tegevuse kohta, samuti eetika rollist teaduses ja ühiskonnas.

Ellen G. White osutas kogu elu jooksul pidevalt Jeesusele kui meie lootusele ja päästele. Ükskõik, kas ta noomis eksinud usklikke või andis õpetusi ustavatele – alati oli tema keskne teema Kristus ja ainult Kristus. Nende väljavõtete kaudu tema kirjadest ja käsikirjadest suunatakse meie mõtted taeva poole ning julgustatakse astuma samm sammu järel, hoides pilku meie juhil. Me saame tõelised kristlased olla üksnes siis, kui meie tähelepanu on koondatud Kristusele.

Kimberly Dozieri elu muutus ühe hetkega. CBS Newsi auhinnatud reporterina oli Dozier pühendanud oma karjääri sellele, et olla uudiste edastamiseks õigel ajal õiges kohas. Kuid ühtäkki, olles kõige hullemal ajahetkel vales kohas, sai temast endast uudis, kui surmav plahvatus tabas tema meeskonda ja teade sellest levis üle kogu maailma. 2006. aasta tavaline patrull Bagdadis lõppes sellega, et Dozier lamas pärast autopommiplahvatust ühel tänaval vereloigus ning tema operaator ja helitehnik, samuti kaasas olnud kapten ja tõlk olid surma saanud. Kriitilises seisundis Dozier tuli teadvusele, kuid pidi võitlema kõigepealt ellujäämise, seejärel aga paranemise ja lõpuks tööle naasmise nimel. Autorist: Edastades väliskorrespondendina uudistekanalile CBS News Lähis-Ida sündmusi Iisraeli terroristidest kuni Afganistani sõja ja Osama Bin Ladeni jälitamiseni teenis Kimberly Dozier ära reporteri maine, kes kajastas uudiseid alati esirinnas. Iraagi sõja uudiseid edastas ta aastast 2003 kuni autopommiplahvatuses vigasaamiseni aastal 2006. Ta on saanud neli prestiižikat Gracie auhinda organisatsioonilt American Women in Radio and Television, nende seas 2007. aastal Grand Gracie auhinna töö eest Iraagis.

Selle raamatu kirjutamine algas 2007. aasta hilissuvel. Autor ja Kaljo Kiisk kohtusid, arutasid raamatu kondikava, otsisid üheskoos vastuseid mõnele selleks ajaks kerkinud küsimusele. Kuid öelda, et raamat on kirjutatud autori ja Kaljo Kiisa koostöös, oleks vale, sest 20. septembril 2007 läks filmilavastaja ja näitleja manalateele. Kaljo Kiisa jälg Eesti filmikunstis on tohutu, lavastajana jõudis ta teha rohkem mängufilme kui keegi teine. Paljud ta filmid on saanud osaks meie rahvusliku filmograafia kullafondist. Kaljo Kiisa panus teatrisse on oluline ja tipnes näitleja aastapreemiaga. Kiisk jõudis teha ka märkimisväärse poliitikukarjääri, jõudes tähtsatesse valitavatesse ametitesse nii Nõukogude Eestis kui ka taastatud Eesti Vabariigis.

Jessica ja Terry elu jookseb tupikusse ja lahutusest saab ootamatu reaalsus. Mingi aja pärast palub Terry Jessical koos endaga vanaisa sünnipäevale sõita. Et vanaisa süda jukerdab, ei tohi talle lahutusest rääkida. Perekondlik sündmus toob endaga kaasa uue tunnetepuhangu ja lähenemise, kuid varsti saab Jessica teada, et nii see pidu kui ka Terry nõusolek lahutuseks olid kaval plaan tema ümberkasvatamiseks.

Erast Hiatsintov oli Tallinna esimene linnapea, kes esindas hilisemate Eesti omariikluse loojate Konstantin Pätsi ja Jaan Poska loodud eesti-vene ühisblokki. Just Hiatsintov lõpetas sakslaste ülemvõimu Revali juhtimises. Selline tegutsemine tõi endaga kaasa ametikoha kaotuse, lühendades võib-olla ka elu, kuna 1905. a. sündmused ja üleelamised laastasid põhjalikult Hiatsintovi tervist.

Tallinna-Tartu maantee 33. kilomeetrilt Oru-Tammiku-Tuhala suunas sõites jõuate viie kilomeetri pärast teeviidani, mis juhatab Nõiakaevu juurde. Rahvapärimus väidab, et Nõiakaev keeb, kui nõiad kaevus vihtlevad. Tegelikult paneb vee kaevust välja purskama seitsme meetri sügavuses voolav maa-alune Tuhala jõgi. Haruldast vaatepilti võib näha enamasti kevadeti, sõltuvalt suurvee rohkusest. 2001. a suvel avastati Nõiakaevu kõrval Eesti võimsaim energiasammas. Raamat tõestab, et lisaks erakordsele loodusele on Tuhalal ka põnev ajalugu. Raamat on illustreeritud rohkete mustvalgete ja värviliste fotodega ning matkajat abistavate kaartidega. Teine, täiendatud trükk.

Leonid Brežnevi nimega on seotud terve ajastu Nõukogude riigi ajaloos, mis järgnes Nikita Hruštšovi voluntaristlikule valitsemisajale. Autor jälgib Brežnevi elukäiku, tema tõusude ja mõõnadega kujunemislugu ning saamist NLKP peasekretäriks, faktiliselt kogu NSV Liidu ainuvalitsejaks, aga ka tema vaimset ja füüsilist kuhtumist. Meie eest käib läbi möödunud sajandi teise poole nõukogude partei- ja riigitegelaste kirev plejaad, näeme, kuidas nad tegid karjääri ja milline võimuvõitlus nende vahel käis, millised olid nende elutingimused.

Mletšin on harutanud meie jaoks lahti kommunistliku partei ja ühtlasi riigi võimustruktuuride toimimise mehhanismi, millest vanematel inimestel ju oma kogemuste najal mingi ettekujutus oli, noorematele on aga täiesti tundmatu. Pealegi näitab autor meile seda süsteemi seestpoolt ja detailides, mis nõukogude tavakodanikule oli mõistagi kättesaamatu.

Ajakirjaniku ja kirjaniku Leonid Mletšini (s. 1957) nimi ei ole meie lugejale võõras, tema kahe raamatu "Välisministrid. Romantikud ja küünikud" ning "KGB. Riiklike julgeoleku organite esimehed. Paljastatud saladused" tõlked eesti keelde on tõsist huvi äratanud.

Õpik on mõeldud eelkõige kutsekoolis keskkonnatehnika lukksepa eriala omandajatele, kuid on kasulik õppematerjal ka ehituserialade, samuti mehaanika- ja masinaehitusvaldkonna lukksepa erialadel. Käsitletud on keskkonnatehnika torupaigaldiste, ventilatsioonikanalite ja seadmete kujutamise põhialuseid, aga ka reguleerimis- ja mõõteseadmete kujutamist joonisel. Vaatluse all on ka ehitise elektrivarustuse, hüdraulika ja pneumaatika seadmete kujutamine joonisel. Õpik vastab keskkonnatehnika lukksepa erialase joonestamise õppekava moodulile. Raamat on omal moel järjeks kahele eelnevale joonestamise õpikule: "Tehniline joonestamine" (Argo, 2009) ja "Ehitusjoonestamine" (Argo, 2010).

"Shantaram" põhineb suurel määral selle autori Gregory David Robertsi enda elul. Raamatu pealkiri tähendab "Jumala Rahu Inimene" ning see nimi anti teose peategelasele, Lindsay Fordi nime all esinevale mehele Mumbais. Robertsile endale määrati kõikvõimalike sissemurdmiste, kelmuste ja muude süütegude eest 19-aastane vanglakaristus. Tal õnnestus aga päise päeva ajal Victoria vanglast välja kõndida ning temast sai Austraalia üks tagaotsitumaid inimesi.

Mumbais asutas ta tasuta kliiniku ning liitus kohaliku maffiaga, tegutsedes rahapesija ja võltsijana. Lisaks jõudis ta õppida ära hindi keele, veeta aega India vanglas, armuda, mängida Bollywoodi filmides ning sõdida Afganistanis.

Raamatu üheks väärtuseks peetakse inimese väärtushinnangute süsteemi järkjärgulise muutumise suurepärast kujutamist ning ka pilti, mis on raamatus maalitud Mumbai kirevast rahvusvahelisest seltskonnast. Ja muidugi India enda õhkkonda, ühiskonna eri kihte, lõhnu ja värve. Robertsit hinnatakse Indias kõrgelt ning romaan on tõlgitud paljudesse keeltesse.

Gregory David Roberts (kodanikunimega Gregory John Peter Smith) sündis 1952. aastal ning ta on endine heroiinisõltlane ja pangaröövel, kes põgenes Pentridge'i vanglast ja veetis pärast seda kümme aastat Indias. Heroiini hakkas ta tarvitama pärast seda, kui ta abielu karile jooksis ja ta oma tütre hooldusõigusest ilma jäi.

1990. aastal tabati ta uuesti Frankfurdis ja anti välja Austraaliale, kus ta veetis vanglas veel kuus aastat. Vanglas hakkas ta kirjutama romaani "Shantaram", mille käsikirja vangivalvurid kaks korda hävitasid. Vanglast vabanenuna lõpetas ta romaani, mis põhineb küll tema enda eluseikadel, kuid on vürtsitatud lennuka fantaasiaga. Tal õnnestus hiljem uuesti kohtuda ka tütrega ja temaga suhted taastada.

Oli 2003. aasta. Põhjamaa serval pesitsevas väikeses Eestis puhusid muutuste tuuled: tuli otsustada, kas liituda Euroopa rahvastega. Kohale oli jõudnud ka tarbimishulluse ja kinnisvarapalaviku torm. Skandinaavia rahameeste toel tõotas see tõmmata lina üle sotsialistliku majanduse laiba ning muuta kõik säravaks ja uueks. Sellal, kui Eesti vaagis oma tulevikku sädeleva lääne vastse liikmena, maadlesin mina enda saatusega. Põhja-Euroopa oli mind peibutanud kalliskiviliku veetlusega, ent nüüd pidin tegelema tehtud otsuse tagajärgedega. Olin kui kits kahe heinakuhja vahel: mind sikutasid edasi-tagasi mu suure ameerika-itaalia perekonna vajadused ja maa, mille "metsarahvaga" oli keeruline sõbruneda. Päevad kahanesid rusuvalt lühikeseks ja asendusid põhjamaiste öödega ning mu peas kestis tormiline vaidlus saatuse ja vaba tahte vahel. Olin 23, värske abikaasa, peatne isa. Kas seda kõike olingi ma tahtnud? Justin Petrone

"Eesti ajalookirjanduses puudub seni terviklik ülevaade möödunud sajandi kuldsete kuuekümnendate müüdist. Muidugi on sellest ajajärgust ja komsomolipõlvkonnast kirjutatud arvukalt lühiülevaateid ja meenutusi. Ent enamik neist käsitleb vaid ajajärgu kurba lõppu (Praha kevad, Tartu sügis) või siis üksikuid aspekte (nt meie kultuurisemiootika ja sotsioloogia teke).

"Kuldsed kuuekümnendad Tartu tudengi mälupildis"... Võib küsida, mida oskas üks tudeng - olgu ta pealegi samas juba ka õpetaja, õppejõud, koolijuht - oma aja erilisusest ikka tähele panna. Elas ta ju lihtsalt selles pulbitsevas ja vastuolulises suurte ootuste ajas, taipamata suuremat sellest, kuidas kõik aegade teisenedes muutub ja tagasivaates paistma hakkab. Ometi pidi ta midagi ka mõistma. Eeskätt muidugi oma vahetust ümbrusest, Tartu vaimust lähtuvalt. Olgu selleks siis Tartu muutumine semiootika ja sotsioloogia arvestatavaks keskuseks, Kääriku spordibaasi kujunemine vabamõtlejate omapäraseks oaasiks, Vanemuise teatri kui omanäolise kombinaat-teatri väljakujunemine, Tartu kunstnike hetkeline jõuline esiletõus jne. Rääkimata sündmustest, mis selle kuldse sära kustutasid."

See kõigi aegade mahukaim inglise-eesti sõnaraamat on mõeldud kõrgema kesktaseme ning edasijõudnud keelekasutajale.

Sõnaraamatus on ca 50 000 mahukat sõnaartiklit kokku ligi 80 000 sõna ja väljendiga, lisaks rohkesti kasutusnäiteid ning keele paremaks omandamiseks vajalikke sõnavaralisi seoseid (sünonüüme, antonüüme). Sõnaraamat annab sõna tähenduse inglise keeles, rikkaliku valiku näitelausete kujul konteksti, kus sõna kasutatakse, pöörab tähelepanu grammatika- ja sõnavaraprobleemidele.

50 000 mahukat sõnaartiklit kokku ligi 80 000 sõna ja väljendiga raamatu lõpus eesti-inglise sõnastik-indeks kõige tänapäevasem sõnavara sõnavara valik rahuldab ka edasijõudnud keelekasutaja vajadusi iga sõna järel ingliskeelne definitsioon kõik sõna tähendused on selgelt eristatud ja koos eestikeelsete vastetega rohked sünonüümid ja antonüümid annavad sõna tähendusest süsteemse ettekujutuse hulgaliselt ilmekaid kasutusnäiteid suur valik kinnisväljendeid esile on toodud Briti ja Ameerika keelekasutuse erinevused iga märksõna juures.

See kõigi aegade mahukaim inglise-eesti sõnaraamat on mõeldud kõrgema kesktaseme ning edasijõudnud keelekasutajale.

Sõnaraamatus on ca 50 000 mahukat sõnaartiklit kokku ligi 80 000 sõna ja väljendiga, lisaks rohkesti kasutusnäiteid ning keele paremaks omandamiseks vajalikke sõnavaralisi seoseid (sünonüüme, antonüüme). Sõnaraamat annab sõna tähenduse inglise keeles, rikkaliku valiku näitelausete kujul konteksti, kus sõna kasutatakse, pöörab tähelepanu grammatika- ja sõnavaraprobleemidele. 50 000 mahukat sõnaartiklit kokku ligi 80 000 sõna ja väljendiga raamatu lõpus eesti-inglise sõnastik-indeks kõige tänapäevasem sõnavara sõnavara valik rahuldab ka edasijõudnud keelekasutaja vajadusi iga sõna järel ingliskeelne definitsioon kõik sõna tähendused on selgelt eristatud ja koos eestikeelsete vastetega rohked sünonüümid ja antonüümid annavad sõna tähendusest süsteemse ettekujutuse hulgaliselt ilmekaid kasutusnäiteid suur valik kinnisväljendeid esile on toodud Briti ja Ameerika keelekasutuse erinevused iga märksõna juures ammendav.

Grammatiline teave

 II köite lõpus lisaosa: ebareeglipärased tegusõnad koos hääldusega; maad, rahvad, keeled; valik lühendeid; mõõtühikud; era- ja ärikirja näidised jpm

Sõnaraamat valmib koostöös tunnustatud sõnaraamatukirjastusega KDictionaries