Tooted

Lihtsasti kasutatav ja hea ülesehitusega kodumeditsiini käsiraamat. Käsitletakse 200 sagedamini esinevat tervisehäda, mille ravimiseks on viis erinevat raviviisi: tavameditsiin, homöopaatia, traditsiooniline hiina meditsiin, taimravi ja loodusravi. Iga ravi on selgelt määratletud ning kirjeldatakse peamisi sümptomeid, et lugejad saaksid täpsemalt oma seisundit diagnoosida. Lugejat teavitatakse alati, kui eksperdi konsultatsioon on vajalik, kui ravimid aitavad tõenäolisemalt kui homöopaatia või taimeravi. Neile, kes eelistavad kasutada tavameditsiini abi, on tavaravimeid põhjalikult kirjeldatud. Iga ravisoovituse juures on kindlad doosid ning selged instruktsioonid, kuidas valmistada teesid, lahuseid, mähiseid, kompresse ning taimseid drooge. Iga ravimit ning ravivõtet selgitatakse hoolikalt. Kuigi raamat keskendub suures osas füüsilisele ja bioloogilisele ravile, annab see samuti ennetavat nõu tervisliku elustiili muutusteks. Paljud soovitused, eriti loodusravi osas, annavad head nõu, kuidas elada tervislikult ning kaitsta end haiguste eest. Sõnaseletused raamatu lõpus avavad olulisemaid mõisteid ning indeks võimaldab kiiresti leida otsitava.

Käesolev raamat on esimene eestikeelne antropoloogiline uurimus Eesti ühiskonnast. Põhjalik ülevaade Eesti külaelust kujutab endast tausta, millelt mõista teravnenud suhteid inimeste vahel sotsialismist vabanenud, ent oma positsiooni kaotanud maaühiskonnas, aga ka pettumust ja lootusi, mida äratab välisrahadega ülesehitatud kogukonna arenguprogramm. Autor kirjeldab, kuidas elu keskuskülade paneelmajades nõrgenevate sugulussuhete, kadunud tööalaste seoste ja võrdsuskultuuri murenemise tingimustes toob kaasa põletava soovi üksteisest eemale hoida. Kuidas kogukonda luua püüdev arenguprogramm ja selle üritused, mis inimesi pealtnäha kokku toovad, tegelikult süvendavad eraldumist. Aet Annisti uurimus põhineb osalusvaatlusel kahes Kagu-Eesti keskuskülas. Ta vaatleb ühelt poolt Suurbritannia rahalise toe abil korraldatud osalusarengu programmi püüdlusi muuta kaks küla koostoimivaks kogukonnaks ja teiselt poolt inimeste igapäevast kooselu. Raamat paigutab inimlikud draamad koduühiskonnas ka võimutehnoloogiates toimunud üleilmsete muutuste konteksti ning esitab ülevaate arenguteooria ajaloost.

Aimée Beekmani uues sündmustetihedas muinasjutus põimub loomade tegutsemine eriliste omadustega inimeste tavade ja loodusearmastusega. Kirjanik on vaadelnud loodust, loomi ja inimesi nende omavaheliste suhete kaudu, mille tõttu tekib pidevalt põnevaid olukordi. Nagu ühes tõelises muinasjutus, on siingi tegu väikese tüdruku, Marellaga, kes unistab printsessiks saamisest. Kuid eks unistused ja nende täitumise ootus kaunistagi elu, või nagu ütleb läbi ja lõhki looduseinimene Kaalika Jaak: „Ootus teeb hinge rikkaks!"

Kui Islandi Ülikoolis avastatakse Saksa tudengi laip, silmad välja kougitud ja kummaline nõiamärk rinnale lõigatud, langeb kahtlus tema narkomaanist sõbrale. Pururikas saksa perekond ei usalda politseid ja saadab saareriiki oma detektiivi Matthew Reichi, kellele palgatakse abiks noor advokaat Thóra Gudmundsdóttir. Jõulisest ekspolitseinikust ja isepäisest üksikemast koosnev vastuoluline tandem peab vastuseid otsides lahendama omavahelise suhtekeemia ja rändama hunnitu loodusega Islandi maakohtades. Mõrva lahendamiseks tuleb neil sukelduda Euroopa ja Islandi nõiakunsti ja -jahi ajalukku, loitsude ja piinamiste maailma, milles muutub keskseks populaarseim keskajal kirjutatud teos, inkvisitsiooni käsiraamat „Nõiahaamer“. Kuid mõrvamüsteerium pole läbinisti tume: ette tuleb ka humoorikaid ja elulisi seiku, mis annavad realistlikult edasi Islandi tänapäeva.

Yrsa Sigurðardóttir on Islandi krimikirjanduse tippu kuuluv autor, kes on auhindu võitnud ka oma lasteraamatutega.

Kakskeelne näitusekataloog käsitleb Flaami sümboliste James Ensorit ja Jules de Bruyckeri Kumu kunstimuuseumis ja Kadrioru kunstimuuseumis toimunud näitust.

Üheksakümnendatel aastatel, mis kogu senise elu pea peale pööravad, saab elumehest ärimees. Senitundmatus olelusvõitluses leiab peategelane kogemata kuldvõtmekese, mis avab talle ukse kapitalistliku heaoluühiskonna hüvede juurde. Kuid edu ja armastus panevad pea pööritama, üksiküritaja individualism viib sotsiaalsete rollide hävimisele, perekond puruneb ning otsustav katse kindlustatud mehena rahusadamasse jõuda ei taha õnnestuda. Rantjeepõli toob kaasa uued probleemid, igatsetud maaelu idüllist pole jälgegi.

„Ärimees“ on järg raamatutele „Mängumees“ ja „Elumees“. See on osa Mihkel Tiksi raamatusarjast „Poiss sai 50“, mis sai 2010. aasta Tänapäeva romaanivõistlusel eripreemia.

Raamat käsitleb eneseturundamist ja kuvandi loomist tööelus. Autor Ray Grose selgitab, miks paljud võimekad inimesed ebaõnnestuvad iseenda turundamisel ning kuidas luua positiivset kuvandit, mis mõjutab karjääri edenemist. Raamatus käsitletakse kuvandi kujunemist mõjutavaid aspekte, antakse juhtnööre eneseturundamiseks ning hoiatatakse hea kuvandi kahjustamise eest.

George on vanaemaga üksi kodus. Maailma kõige kohutavama vanaemaga. Tema pahuruse raviks on vaja midagi kangemat kui harilik arstirohi. Ja George teab täpselt, millest see imerohi kokku segada. Vanaema ootab ees elu suurim üllatus — ja niisamuti George'i, kui poiss näeb, milline mõju tema arstirohul on! Roald Dahl on üks tuntumaid ja armastatumaid lastekirjanikke, kelle põnevad, humoorikad ja südamlikud lood nagu "Suur Sõbrlik Hiiglane", "Matilda" ja "Charlie ja šokolaadivabrik" on leidnud tee laste südameisse kõikjal laias maailmas. Tema raamatuid on tõlgitud 59 keelde ja müüdud üle 250 miljoni eksemplari.

1. jaanuaril 2011 sai Eesti raha- ja majanduspoliitikas läbi üks arenguetapp. Eestist sai eurosüsteemi liige ning riigis hakkas seadusliku maksevahendina käibima euro. Seda sündmust valmistati ette pikka aega. Euro kasutuselevõtt oli Eesti Panga strateegiline eesmärk juba 2003. aastast, kui Eesti rahvas kiitis referendumil heaks otsuse ühineda Euroopa Liiduga. Käesolevasse raamatusse on koondatud väike pildivalik Eestis eurole üleminekule eelnenud ja vahetult järgnenud sündmustest – nii tippametnike esinemistest, väitlustest ja koolitustest kui ka tavainimeste tegemistest maakohtades. Loodame, et need aitavad meenutada üht suurt ja olulist protsessi.

Värvika ja vastuolulise isiksusena etendas Lev Trotski (1879–1940) Venemaal Oktoobrirevolutsiooni juhtimisel, kodusõjas punaste väejuhina ja NSV Liidu rajamisel üht kõige olulisemat osa, aga sellegipoolest on ta võrreldes Lenini ja Staliniga rohkem varju jäänud. Pärast Lenini surma 1924. aastal kommunistide ladvikus alanud võimuvõitluses suure juhi järeltulija koha pärast jäi Trotski aga Stalinile alla ning kaotas ajapikku kõik kõrged kohad partei juhtkonnas ja heideti lõpuks parteist välja. Järgnes asumisele saatmine Kesk-Aasiasse ja seejärel pagendus välismaale.

Raamatu autor Robert Service on Briti Akadeemia liige ja Oxfordi ülikooli Venemaa ajaloo professor, kelle sulest on ilmunud muu hulgas ka Lenini ja Stalini elulooraamatud.

 

„Pöördepunktid“ on Ameerika Ühendriikide 43. presidendi George W. Bushi ebatavaline mälestustekogumik, milles ta kirjeldab ja selgitab nii valitsemisaja kui isikliku elu tähtsamate otsuste tagamaid. Iga peatükk käsitleb mõnda suuremat otsust või otsuste seeriat. President Bush jutustab erakordselt detailselt pingelisest ööst Texase kuberneri residentsis, mil toimusid 2000. aasta presidendivalimised; ülimalt kriitilistest hetkedest Air Force One’i pardal 2001. aasta 11. septembril, kui Ameerika Ühendriigid langesid suurima terrorirünnaku ohvriks pärast Pearl Harbouri; olukorrast Valge Maja Otsustuste ruumis, kui võeti vastu otsus rünnata Iraaki; mis toimus Ovaalkabinetis pärast ajaloolisi ja vastuolulisi otsuseid, et päästa finantskriisis vaevlev Ameerika; orkaan Katrina tekitatud kahjudest, ebapopulaarsetest välispoliitilistest otsustest, mis puudutasid Afganistani ja Iraaki; samuti teistest probleemidest, mis olid päevakorral 21. sajandi esimesel poolel.

 

Harju Matkaklubi 40 aasta juubeliraamat, mis kajastab klubi tegevust aastatel 1971–2011.

 

Marshall Goldsmith on kuulus ja tunnustatud mõtleja ning juhtimisguru, kelle nõuandeid kuulavad kõrvad kikkis juhid kogu maailmas. Ajakirjad The Times ja Forbes on Goldsmithi valinud viieteistkümne kõige mõjukama ärimõtleja sekka. „Mojo“ on autori kõige värskem raamat ning eesti keeles tema esimene teos. Tema raamatuid on kogu maailmas müüdud üle miljoni koopia ja tõlgitud enam kui 30 keelde. Mojo on hetk, mil me teeme midagi sihiteadlikku, mõjuvõimsat ja positiivset ning kogu ülejäänud maailm märkab ja tunneb seda. Käesolev raamat räägibki sellest hetkest: kuidas me saame seda oma elus esile kutsuda, kuidas seda säilitada ja kuidas seda uuesti tabada, kui meil seda taas kord vaja läheb.

Peep Vain: „„Mojo” on hea raamat – mitte liiga keeruline, mitte liiga lihtne. Nagu positiivse seisundi hoidmine positiivsele inimesele keerulistel aegadel. Goldsmith aitab taas kord peatuda ning teha oma identiteedi, saavutuste, maine ja muu inventuuri. See omakorda aitab iseenda jaoks läbi mõelda, kuidas just praegu oma sisemist põlemist alal hoida, elust kohe praegu ning ka pikas plaanis rõõmu ja rahuldust tunda.“

Aavo Kokk: „Üldiselt peaks igaüks oma mojo ise üles leidma ja raamatutarkusest on siin vähe abi. Aga raamatutel on peale tarkuse jagamise veel üks ülesanne. Head raamatud aitavad edasi neid, kes on oma mojo leidmiseks valmis. Nii et nendel, kes on valmis, tasub ka seda raamatut lugeda.“

 

Vana legendimaiguline lugu Ameerikast räägib telekast seepi vaatavast naisest, kes nutab. Sõna seep ise tuli meiemail käibele ameerika seebireklaamide kaudu, mida hakati televisioonis torkama pikkade halearmsete filmide vahele. Selleski seebis ei saa lugeja kohe pihta, kes on kellega ja kuidas seotud. Isegi autor ei tea veel, et Dagmari ja Toreadoori vahel tekib kaarleek, ega sedagi, et Maadu on juba rase ja peale tulemas on nais-alkohoolikute neljas põlv.

Miks naerab inglane iga nalja peale kolm korda? Erkki Kõlu ja Peeter Tulviste koostatud valimikus Inglise naljadest saab ettekujutuse sellest, miks, mille üle üldse ja kuidas inglane naerab. Ja Eesti lugejal on ka garanteeritult väga lõbus.

Kogumik hõlmab kaalukama osa Eesti Vabariigi presidendi poolt aastail 2006-2011 peetud umbes 400 kõnest ja kirjatööst. Kogumikku jõudnud ligi poolsada teksti annavad ülevaatliku pildi Eesti kodanikke ja kogu ühiskonda mõjutanud teemadest ja probleemidest viie aasta kestel.

Eesti teaduskeele konverents Tallinna Ülikoolis 04.12.2009.
Sisukord:
Saateks
Aianduse, eriti pomoloogia eestikeelse oskussõnavara lätted. Toivo Univer
Eestikeelsete rahvapäraste taimenimede kategoriseerimine ja selle rakendatavus tänapäeval. Raivo Kalle, Renata Sõukand
Inimloetav ja masinloetav: mõistete analüüs. Priit Parmakson
Rahvusvahelisuse ja interdistsiplinaarsuse mõju teaduskeelele argikultuuri uurimise näitel. Tiiu Jaago
Tõlkevõhik keele- ja lugemisoskuse valdkonna terminivarast. Krista Kerge
Eesti keele probleeme ülikoolide trükistes. Ülo Sõstra
Terminiteadusest eesti teaduskeeleni. Peep Nemvalts
Artiklite kokkuvõtted inglise keeles.

Verinoor ja väga eriline luule.

Aastaid muuilmakultuuri keskel küpsenud mitmekülgse looja (proosa- ja luuletekstide autori ning kunstniku) mütoloogiline maailmanägemus.

Kui Kustas Kikerpuu üheksandasse klassi jõudis, oli muusika tema juures oma töö juba teinud. See „saatana salakaval" oli ta tõmmanud võrku, millest tal edaspidises elus polnud juhust ega tahtmistki välja rabelda. Niisiis oli noorukil 1952. aastal vaja vaid koolivenna kutset, ja tegevmuusiku karjäär oli alanud.

Autor kirjeldab Saksa armee, õhujõudude, mereväe ja Relva-SS-i üksusi, mis olid Hitleri poolt alustatud hukatusliku sõja avangardis. Raamat vaatleb lähemalt eliitüksustesse kuulunud võitlejaid, nende relvi, varustust, komandöre, taktikat, võite ja kaotusi.

Leonid Ingar, kauaaegne Eesti Energia juhataja, pühendas end jäägitult Eesti elektroenergeetikale. Eesti Energeetikaveteranide Ühendus otsustas fikseerida Leonid Ingari koha Eesti elektroenergeetika ajaloos ja koguda tema kaasaegsete mälestusi.

„Räägin siin asjadest, millest ma mitte kunagi mitte kuskil mitte kellegile pole varem rääkinud," ütleb mullu Postimehe lugejate poolt Eesti läbi aegade populaarseimaks telesaatejuhiks hääletatud Vahur Kersna. „Kui sinu elust ähvardab ühel päeval saada raamat, on mõistlik oma lugu ise ära rääkida."

Raamatus kirjeldatakse 27 Saksa sõjamehe elu ja tegusid, kes pälvisid Teises maailmasõjas vapruse eest kõrgeima autasu – Raudristi Rüütliristi tammelehtede, mõõkade ja briljantidega.

See raamat keskendub viie eesti ohvitseri sõjamälestustele, kes lõpetasid Tallinna sõjakooli vahetult enne Eesti demokraatliku valitsuse likvideerimist venelaste poolt 1940. aastal ja sellele järgnenud nukuvalitsuse paikapanekut. Eesti sõjaväelased sunniti ühinema Nõukogude armeega. Selles raamatus kirjapandud lood leidsid aset ülimalt keerulisel ning segasel ajal. Nende ohvitseride poolt päriselus läbielatu ja kogetu tundub uskumatum kui paljudes väljamõeldud sündmustel põhinevates ilukirjandusteostes kujutatu. Nad ise uskusid, et neid juhtis saatus. Ja saatus oli see, mis lasi neil ellu jääda ning lõpuks vabadusse pääseda.

Raamatule on kirjutanud eessõna Mart Laar.

Teoses vaeb autor surma kogemusi meenutades inimelu väärtusi, mis ilmutavad end elu kaduvuse ja hapruse kaudu, leides tuge "Tiibeti surmaraamatust". Õpetaja või kellegi lähedase poolt etteloetuna kuuleb inimese kehast eraldunud teadvus surmaraamatu juhiseid ja leiab nende abil kergemini tee vabanemisse. Sellel budistlikul foonil jutustab autor oma isiku- ja perekonnaloo kaudu Eesti lähiajaloost.

Üheksa reisikirjeldust Vene Põhjala endistelt ja praegustelt soome-ugri aladelt.

Raamat koosneb üheksast päevikuvormis reisikirjeldusest aastaist 1992–2009. Autor on Venemaa Euroopa osa põhjapoolseid alasid ning seal elavaid soome-ugri rahvaid (karjalasi, vepslasi, komisid ja saame) külastanud nii matkaja kui ka teadlasena. Vahetud reisimuljed vahelduvad populaarteaduslikus stiilis kirjutatud sissevaadetega külastatud paikade ja rahvaste ajalukku ning tänapäeva, samuti käsitletakse kultuurilugu ja geograafiat. Erilist huvi on autorile pakkunud käimasolevad etnilised protsessid. Raamatut ilmestavad rikkalik fotovalik ning kaardid.

Indrek Jääts (sünd. 1971) on hariduselt ajaloolane ja etnoloog, Eesti Rahva Muuseumi teadur. Peamisteks huvialadeks etnilised protsessid, rahvuslus ja rahvuspoliitika Kesk- ja Ida-Euroopas. Põhjalikumalt tegelenud setude ja komidega, kellest kirjutanud kaks monograafiat. Avaldanud hulgaliselt publikatsioone ning teadusartikleid erinevates väljaannetes. Reisimisest huvitatud juba koolipõlvest peale. Varasemad reisid piirdusid peamiselt endise Nõukogude Liidu alade, Kesk-Euroopa ja Balkanimaadega, hiljem reisinud ka Lääne-Euroopas ning jõudnud koguni Gröönimaale. Varem on kirjutanud reisikirja "Aasia päevikud. Põhja-Indiast Lõuna-Hiinani".

Eveli Kaur on Eesti Naise lugejaile tuttav ajakirja käsitöökülgedelt. Selle raamatu imeliste fotodega lehekülgedel jutustab autor oma pere Noarootsi kolimisest, harjumisest maaelu rütmidega ja põlvest põlve kantud peretraditsioonidest. Kuid põhirõhk on siiski käsitöödel. Leiad siit ideid 32 eseme tegemiseks – praktilised, igapäevaelus vajalikud kudumid, heegeldused, ehted ja õmblustööd koos põhjalike juhenditega. Autorile on südamelähedane ka säästlik ja leidlik taaskasutus.

Raamat annab igakülgse ülevaate II maailmasõjast, käsitledes nii olulisemaid kui ka vähem tähtsaid sündmusi, piirkondi ja tegelasi. Autor keskendub lahingute detailse kirjeldamise asemel taustategurite mõistmisele ja analüüsile, tagajärgede esiletoomisele ning võimalikele alternatiividele.

Esimene maailmasõda, tiisikus, I Eesti polk, vabadussõda, taluelu, Haapsalu gümnaasium, Tartu ülikool, üliõpilaselu, Kehtna kodumajanduskool, Kalevi pataljon, ratsarügement, vabadussõjalased, kodumajandusinstruktori ringirändamised, põllumajanduskoolid, riigiametnikutöö, haridusministeerium, abiellumine ja lapsed, kokkupuuted Pätsi, Eenpalu, Tõnissoni ning teistega, teine maailmasõda, 21.06.1940, peitmine seevaldis ja metsas, küüditamised, hävituspataljonid, Tallinn piiramisrõngas, mobilisatsioonid, okupatsiooniterror ja hukkamised, 9. märtsi öö, põgenemised Saksamaale ning Rootsi, Austraaliasse siirdumine, põgeniku ja pagulase elu Rootsis, kannatused Eestis peale sõda, armastuse, armukadeduse, elu ja surma küsimused igasugustes variantides – kõik põimub punase lõngana läbi romaani teise osa.

Raamat annab ülevaate viisteist aastat kestnud ja 11,7 miljonit eurot maksma läinud Pärnumaa jäätmekäitlusprojekti elluviimisest.

Armukade speleoloog meelitab oma mehe koopalabürinti, et talle truudusemurdmise eest kätte maksta. Vaeseke on hukule määratud – pilkases pimeduses minimaalsete söögi- ning veevarudega. Kuid mehel ei ole plaaniski alla anda ning selle tasuks saab ta kõige kallihinnalisema aarde siin ilmas…

Putini võimukümnendi ajal tugevnes FSB tohutult. Nad võtsid tagasi kadumaläinud võimu ning laienesid uutes suundades. FSB eelarve pole avalikult teada ning saladuseks on ka selle ohvitseride koguarv. Kuid isegi tagasihoidlike hinnangute kohaselt ulatub FSB isikkoosseis 200 000 töötajani. FSB põhimõtteks sai kaitsta riiki iga hinna eest, mis mõnes mõttes meenutab tsaariaja bürokraatia suhtumist. Selle raamatu pealkiri „Uus aadel", annab märku, kui kaugele on ajas tagasi mindud. Kõige olulisemaks suundumuseks aga võib pidada seda, et luurebürokraatia peab end nüüd igasugusest kriitikast kõrgemalseisvaks ning demokraatia nõudmiste vastu immuunseks.

Kui oled oma lapsed üles kasvatanud ja kavatsed endale mõneks ajaks puhkust lubada, teatatakse sulle rõõmustavat uudist, et saad peagi vanaemaks! Muidugi on võimalik sellega jälle kohaneda. Olles oma perega kõik selle varem läbi teinud, saad muutuda supernaiseks, naasta nende tuhandete toimetuste juurde ja taas kõike korrata. Maailma parim vanaema ei kõhkle hetkekski, kiirustamaks töölt varem koju oma imearmsaid lapselapsi hoidma, kui nende stressis ema oma väljateenitud vaba õhtut veedab. Ta on alati telefoni otsas, kui vajatakse tema nõuandeid, ja perekondlike kriisisituatsioonide puhul on ta välkkiirelt sündmuskohal. Raamat heidab humoorika pilgu tänapäeva vanaema katsumusi täis argipäeva.

Janar leiab ennast abituna metsarajalt. Ta püüab mõelda kõigest muust, kui sellest, miks ta seal on. Kogu maailm avaneb uue nurga all ja sündmused kihutavad sireenide saatel edasi. Janar on kui kõrvalvaataja, kes esialgu ei aimagi, et tal on selles loos peaosa mängida. Varsti taipab ta, et on libisemas tagasi kibedusse, kust äsja iseseisvununa välja rabeles. Kas ta suudab uuesti jalule tõusta? Kas ta suudab oma sisemise deemoni lepitada?

Ühtaegu vaimukas ja kurb reisikiri elust maailma katusel – Himaalaja piirkonnas, kus Hiina poolt okupeeritud Tiibetis kaovad inimesed; kus plahvatavad pommid ja hävivad kultuurid; aga kus seikleb ka kentsakaid rändureid ja peetakse Tiibeti olümpiamänge. Eluterve sarkasmiga kirjeldatud seiklustest võtavad teiste seas osa popkunstnik Kiwa ja üks Eesti riigikogu liige, kel tuleb rinda pista rohelise tšilli ja kohaliku riietumiskultuuriga. Roy Strider (1974, Eesti) on sotsiaalse õigluse aktivist, ajalehe Postimees kolumnist, punkansamblite Vennaskond ja The Flowers Of Romance kitarrist. Viimastel aastatel on ta elanud Nepali pealinnas Kathmandus, kuid ka Tiibetis, Sikkimis ja Tiibeti eksiilvalitsuse residentsiks olevas Dharamsala mägilinnas Indias. 2., täiendatud trükk

304-leheküljeline raamat kajastab sõnas ja pildis Koeru alevi ja kihelkonna ajalugu, inimesi ja nende eluolu kuni 1930. aastate lõpuni. Raamatus on 520 fotot ja rohkem kui 150 muud illustratsiooni (plaanid, maakaardid, märgid, medalid, esemed jm). Pildialbumis on kolmteist peatükki, milles antakse ülevaade Koeru kirikust, kalmistustest, kihelkonna mõisatest, koolidest, kultuurielust, Vaali Vabariigi väljakuulutamisest 1905.aastal, koerulastest Vabadussõjas ja majanduselust.

Raamat algab noorpõlvesõprade ja ka armastajate Signe ja Rauli juhusliku ja ootamatu kohtumisega Estonia teatris Eesti taasiseseisvumise esimesel kuul. Nelikümmend seitse aastat ei teadnud nad teineteisest ega teinetese olemasolust mitte kui midagi. Raulil on seljataga rängad sõja-aastad Saksa ja Soome armees, Vene vangilaagrite põrgu ja lausa uskumatuna tunduv põgenemine, Signel aga elu okupeeritud Eestis. Kohtumiseks on aega ainult loetud tunnid, mis võimaldab rääkida vanale sõbrale üksnes kõige olulisemast... kuid mis on olnud elus kõige olulisem?