Tooted

Autobiograafiliste sugemetega romaani teemaderingi kuuluvad meestevaheline sõprus, omavaheline võistlemine ja lojaalsus.

Cassandra Mortmain on 17-aastane vaheda pilgu ja elava kujutlusvõimega neiu, kes unistab kirjanikuks saamisest. Boheemlasliku perekonnaga vanas armetus lossis elamine annab talle lõputult ainest humoorikateks ja leebe irooniaga vürtsitatud päeviku-sissekanneteks. Sel moel oma kirjutamisoskust lihvides õpib Cassandra lagunevat lossi ja selle isevärki asukaid justkui vallutama. Kahe ameeriklase ootamatu küllasaabumine toob lossielanike eluproosasse aga otsustava pöörde ning Cassandra südamesse esimese armumise väratuse…

Ameerika kirjaniku Edna Annie Proulx' (sündinud 1935) esikromaan "Postkaardid", mis ilmus 1992. aastal, on lugu Uus-Inglismaa mehe odüsseiast mööda Ameerikat pea poole sajandi jooksul. Sunnitud põgenema julma mälestuse eest, määratud üksindusele ja kodutusele, elab ta läbi kümneid erinevaid elusid: kaevandab kulda, kasvatab ube, uurib fossiile, peab trapperiametit, otsib uraani, töötab rantšos. Tema ainsaks sidemeks minevikuga on kodustele saadetud postkaardid -- kuid ta ei aima, et vahepeal on tema perekonda tabanud õnnetused, nende tihe ühendus maaga on katkenud ja sellel on laastavad tagajärjed… Teos on saanud Ameerika Ühendriikide PEN/Faulkneri kirjanduspreemia 1993.

Revolutsiooniaegses Mehhikos tutvub hiljuti lesestunud iirlanna Kate Leslie indiaanlasest kindrali don Cipriano ning tema sõbra, ajaloolase ja arheoloogi don Ramóniga, kes püüavad taaselustada asteekide iidset Quetzalcoatli kultust. Võlutuna süngest ja kirglikust indiaani müstikast ning paganlikest rituaalidest, allub naine, algul tõrksalt, lõpuks jäägitult paaniliku ja vastuolulise Cipriano lummusele. Varjundirikast teost läbib põlisrahva looduslähedaste ürgsete tungide vastandamine valgete inimeste hingetule tsivilisatsioonile.

"Cold Mountaini" tegevus toimub Ameerika kodusõja lõpupäevil. Konföderatsiooniarmee sõdur W. P. Inman, kes oli vabatahtlikult sõjaväkke astunud, on sõjas pettunud ja läbielatust vapustatud. Ta deserteerub ja asub ohtlikule teekonnale koju Cold Mountaini poole, kus loodab lunastust leida oma armastatu Ada juures. See on nagu Odysseuse rännak Penelope juurde, täis ohte, seiklusi, põnevaid inimsaatusi. Samal ajal on Ada, haritud, kuid eluvõõras linnatüdruk, jäänud äkitselt üksi oma isatalu ja selle muredega. "Cold Mountain" on saanud mitmeid kirjandusauhindu, mh National Book Award'i. Romaani põhjal valmis samanimeline menukas film.

"Liblikapüüdja" räägib seltsimatust mehest-liblikapüüdjast, kes röövib kunstitudengist neiu ja hakkab teda oma üksildases maamajas kinni hoidma kui oma kollektsiooni kõige kaunimat, haruldasemat eksemplari. Romaanis käsitletud sündmusi jutustatakse kahest erinevast vaatevinklist – minajutustaja Frederick Cleggi pilgu läbi nähtuna ja Miranda Grey päeviku kaudu. Teose põhiideeks on vabadus, mille tõeline väärtus selgub alles selle kadumisel.

Ma leban Jani patjade najal voodis, kus olen tundnu sellist rõõmu, mille olemasolu ma poleks osanud arvatagi. Minu südant on haaranud erutus. Ma tean, et jätan oma mehe maha ja tulen Jani juurde, tean seda juba nädalaid. Tegelikult teadsin ma seda hetkest, mil Jan meie majja astus. "Mis meiega ka ei juhtuks, see maal ei valeta," lausub Jan. "See räägib tõtt." Kõik, mida ta iganes näeb seostub tal tulpidega. Nägusad naised on tulbid, nende seelikud on kroonlehed, mis õõtsuvad õietolmuga kaetud emakasuudme moodi kaardus jalgade ümber... "Tulbipalaviku" tegevus toimub 17. sajandi Amsterdamis, ajal, mil tulbihullus, milles tuhanded kaupmehed soetasid ja seejärel kaotasid tohutuid varandusi, oli saavutanud oma haripunkti. Selle riskide ja kiusatuste ajastu taustal kujutatakse teoses noore, kauni, kuid armastuseta abiellunud naise sama meeletut ja hulljulget mängu. Armunud tema portreed maalinud kunstnikku, sepitseb naine, järk-järgult panuseid suurendades, plaani kunstnikuga põgenemiseks. Algselt vaoshoitud romantiline armastus muutub peagi ennasthävitavaks meeletuseks, sarnanedes Amsterdami vallanud tulbipalavikuga.