Tervis
“Kuukiik” on mütopoeetiline pildi- ja sõnarännak, mis aitab avastada ja mõtestada menstruatsiooni väge ning naiseks olemise kunsti. Majesteetlikus raamatu pildikeeles ning käsikirjalises tekstis kohtub menstruaaltsükkel teaduse, ajaloo, antropoloogia ning müütidega. Raamat on suunaga varateismelisele tütarlapsele, kuid kindlasti saavad siit mõtteainet ja inspiratsiooni ka kõik teised, keda see loomulik naise elu osa sügavamalt huvitab. “Kuukiik” on imeline kingiidee, millest jätkub rõõmu mitmele põlvkonnale!
Krooniliste haiguste koorem meie ühiskonnas aina suureneb, haigestuvad nii täiskasvanud kui ka lapsed. Rasvumine, diabeet, kõrgvererõhutõbi, dementsus, viljatus, südamehaigused, vähk … loetelu on pikk. Samal ajal kasvavad ravimifirmade sissetulekud ning arstidest on saamas ravimijaotusmasina väikesed hammasrattad. Kas meil on veel võimalik elada kõrge vanaduseni tervena ja surra õnnelikuna une pealt? See sõltub suuresti sellest, mida oleme valmis tervise säilitamiseks tegema. Selle raamatu fookuses on üks tänapäeva inimkonna suurimatest terviseprobleemidest – insuliiniresistentsus. See on enamiku meie krooniliste haiguste aluseks. Arutame põhjalikult selle põhjuste, ravi- ja ennetusmeetmete üle. Kasu ja uusi teadmisi saavad siit kaante vahelt nii meditsiinitöötajad kui ka kõik teised, kes hoolivad oma tervisest.
Dr Sergey Saadi (snd 1986) on sündinud, kasvanud ja lõpetanud meditsiinikooli Volgogradis Venemaal. 2010. aastal kolis ta elama Eestisse ning lõpetas 2014. aastal Tartu Ülikooli peremeditsiini erialal. Sellest ajast peale on dr Saadi töötanud perearstina ning lisaks keskendunud ennetusmeditsiinile.
Hiljemalt neljakümnendates tekib naisel üha enam üleminekuaastatega seotud küsimusi ja ringlemas on liigagi palju vastuseid. Menopaus ja seda ümbritsevad aastad on naise elus aeg, mil kehas toimuvad mitmed muutused ja sellega kaasnevad vaevused ning ka hirmud. See periood naise elus on füsioloogiliselt paratamatu, aga mitte lootusetu kannatamine. Uued teadmised meditsiinivaldkonnas võimaldavad elada pikal elukaarel võimalikult kaua tervena ja kvaliteetselt.
Mida menopaus üldse tähendab? Kuidas ja milleks valmistuda? Millist mõju avaldavad naissuguhormoonid naise kehale? Millised on tänased seisukohad hormoonasendusravi võimalustest? Kellelt ja milliseid küsimusi küsida? Mida ma ise enda heaks teha saan?
Kõik muutused ja argised küsimused on meie kõikide jaoks ühtviisi üliolulised ja elumuutvad. See sisukas raamat annab rohkem vastuseid, kui küsida oskaksid. "Naise tervis. Keha ja meel üleminekueas" autorid on tunnustatud ja väga suure kogemustepagasiga Eesti arstid Kai Haldre ja Jaan Vogelberg, arst-toitumisteadlane Kristel Ehala-Aleksejev ja liikumispedagoog Marika Hanson.
Raamat, mille autorid on tipptasemel asjatundjad, on sobilik ja väga vajalik lugemine igas eas naisele, eriti aga 40+ vanuses. Ja miks mitte ka mehele, kes soovib paremini naisi mõista.
"Teadmised on võim, sealhulgas ka võim ja võimalus võtta küpses eas enda kätte vastutus oma enesetunde ja tervise osas," ütleb dr Kai Haldre. "Ilma hea füüsilise ja vaimse enesetundeta on elurõõmu hoida väga raske kui mitte võimatu. Seda tõdemust meenutada pole kunagi liiga hilja ja eriti asjakohane on see üleminekueas, kui naise kehas ja meeles toimuvad kiired ning jäävad muutused."
Selleks et olla õnnelik ja terve, peab inimene õigesti mõtlema, õigesti hingama, õigesti toituma ja küllaldaselt liikuma, on öelnud Gunnar Aarma. Seda, et tervis sõltub meie oma valikutest, kinnitavad ka tüviraku-uuringud ja epigeneetika. Aastakümneid ilma teinud geneetiline determinism vajub järjest sügavamale ajaloo unustusehõlma. Samas on ravimikeskne meditsiin külvanud paljudesse usu, et terviseprobleeme on võimalik seljatada ka elustiilis muudatusi tegemata. Sul on palavik – võta palavikualandajat, kolesterool on kõrge – haara kolesterooliravim, kannatad kõrvetiste ja refluksi käes – viska põske maohappe pärssija … ja elu on jälle ilus! On tõsi, et toit on vaid osa ÕNNE ja TERVISE grandioossest puslest, samas on see aga üks kiiremaid ja kergemini kontrollitavaid võimalusi põhjaliku restardi tegemiseks kehas. Kui võrdleme haigust sõjaga, on immuunsüsteem meie armee, toit aga relvad ja laskemoon. Vangistatud armee, roostes relvade ja olematu laskemoonaga on sõda pea võimatu võita … Tervel on tuhat unistust, haigel ainult üks, ütleb rahvatarkus. Haiguse lävel seistes on lihtsam tagasi pöörduda, kui hiljem konarlikku rada pidi, tõvest laastatuna valguse poole rühkida. Usalda oma keha ja austa tema sõnumeid! Toida oma tervist! Toidu ravivõime ning energeetilise tähtsuse teadvustamiseni jõudis raamatu autor Liis Orav läbi isikliku valusa kogemuse. Ta usub, et loodusliku toidu, informeeritud valikute, hea energia ning positiivse suhtumisega on võimalik mägesid liigutada. Liis Orav on lõpetanud Annely Sootsi Tervisekooli ning täiendanud end kodu- ja välismaal loodusravi, nutrigenoomika ja biomeditsiini vallas.
Doktor Spiegel on pannud kirja võlurohu, kuidas eneseusk, lootus ja positiivne meelelaad võivad korda saata imesid. Arstina on ta korduvalt näinud, mis juhtub, kui “lõppstaadiumis” patsiendid otsustavad oma haigust ja elu ise kontrollima hakata. Patsiendid, kes on õppinud oma elu armastama ja armastuse tervendava jõu abil muutma, rikastama ja pikendama. See on raamat imedest ja inimestest, kellega need imed, tänu julgusele armastada, juhtuvad. “Meis kõigis on bioloogilised “ela” ja “sure” mehhanismid … Meeleseisund avaldab mõju nii kesknärvi-, endokriin- kui ka immuunsüsteemile ning mõjutab seeläbi kehalist seisundit. Erakordsed patsiendid ilmutavad elutahet selle kõige võimsamal kujul,” kirjutab dr Bernie Siegel. Kuigi keegi meist ei tea, millal haigus võib meid või meie armastatuid tabada, on meil võimali ksiiski selleks valmis olla. Dr Siegeli hoole alla sattunud patsiendid on õppinud oma elu armastuse tervendava jõu abil muutma, rikastama ja pikendama – palju rohkem kui arstid oodata oskavad. Fakt on see, et armastus tervendab. Tingimusteta armastus on immuunsüsteemi jaoks võimsaim stimulaator. Erakordsete patsientidega – nendega, kes julgevad armastada – juhtub iga päev imesid. “Armastus, meditsiin ja imed” juhatab meile teed.
Kordustrükk! Jill Bolte Taylor elas läbi insuldi – tema vasakus ajupooles lõhkes veresoon. Ajuteadlasena oli tal võimalus omaenda vaimsete võimete allakäiku paari tunni jooksul kõrvalt jälgida. Sel ajal, kui ta vasak ajupool kord töötas ja siis jälle mitte, koges ta kahte selgelt eristuvat reaalsust: intuitiivse parema ajupoole eufoorilist nirvaanat ja vasaku ajupoole loogilist teadvelolekut. Raamatus „Silmiavav insult“ jagab Taylor taastumisperioodil saadud teadmisi ja kogemusi. Taastumiseks kulus küll tervelt kaheksa aastat, kuid nüüd on tema meel taas täielikult tervenenud. Insult õpetas talle, et nirvaanatunne on vasaku ajupoole vadinast, mis meid väga sageli lakkamatult saadab, kõigest ühe mõtte kaugusel. „Silmiavav insult“ on ühtaegu taastumise käsiraamat kõigile neile, kes on mõne ajuvigastusega kokku puutunud, ning emotsionaalne lugu sellest, et sügav sisemine rahu on kõigile kättesaadav. Raamatu kaanel on kujutatud Jill Bolte Taylori loodud „Ajuvitraazi”, mille kujundamine ja valmistamine oli talle suureks abiks insuldist taastumise protsessis.
Viimased aastad on näidanud, et kriisid on elu osa. Olgu need siis suured ülemaailmsed või väga isiklikud vaimse tervise väljakutsed, kus on vaja midagi muuta ja teist moodi mõtlema või tegema hakata. Mis siis, kui kriis ongi osa meie elust?! Pole hullu, meil on võimalik õppida nii enda kui teiste kogemustest ning sellega hakkama saada. Raamatust leiavad olulisi küsimusi ja vastuseid eelkõige noored inimesed, aga ka need, kes soovivad noorte rasketest kohtadest paremini aru saada. Anna-Kaisa Oidermaa Peaasi.ee tegevjuht kliiniline psühholoog Peaasi.ee ühendab inimesi, kes hoolivad vaimsest tervisest. Peaasja tuumikusse kuulub vaimse tervise ja noorsootöö spetsialiste, konsultante ja kaasamõtlejaid mitmest eluvaldkonnast. Peaasjalisi ühendab entusiasm, huvi ja austus inimliku suhtes. Püüdleme vaimse tervise teemade mõistva, aruka ja paindliku, kuid ka optimistliku, kergema ja avatuma käsitlemise poole. Selles raamatus on pead kokku pannud mitu Peaasjade meeskonnaliiget, koolipsühholoogid ja teadlased: Ailen Suurtee, Anna Nõmmik, Auli Andersalu-Targo, Elina Kivinukk, Ere Vasli, Gea Ashilevi, Grete Arro, Jaan Aru, Kairi Kull, Tuuli Junolainen ja Anna-Kaisa Oidermaa.
Teosest „Kehale meeldib tõde” leiab lugeja arvukatel teemadel kirjutatud mõtisklusi, mille teljeks ja üldläbivaks jooneks on suhtumine, et keskendumine üksnes ravimitele, mis suuremalt jaolt on kogu Lääne teaduspõhise meditsiini vundament, ei ole mõistlik lahendus. Selle asemel, et vankumatult vaid ravimitööstust usaldada, peaksime endalt küsima, miks me ei võiks pöörata pilku lihtsalt tervemate elukommete poole ja küsida endilt, kas alternatiivmeditsiin ikka on alati „koll”, kellest tuleb igal juhul hoiduda, või saaksime sealt mõndagi kasulikku üle võtta? Sageli on meis endis peituv jõud suurem, kui arvame: õppigem seda ära tundma ja oma tervise heaks tööle panema...
Kui olete kahelnud, kas kõik peaksid sööma samu toite või tegelema samasuguse kehalise treeninguga, siis on teil õigus. Teie veregrupp peegeldab teie seesmist keemiat. See määrab, kuidas te toitaineid omastate ja stressiga toime tulete. "Valmista toitu õigesti vastavalt oma tüübile" on oluline teejuht teie arukale individualiseeritud toitumisele, mis võimaldab teil süüa samal ajal ülimaitsvat toitu. Nende võimalustega, alates tallepraest kuni sidrunikookideni ja hautatud aedviljast kuni maitsvate suppideni, te vaevalt märkate, et olete alustanud režiimi, mis on mõeldud teie tervise, kaalu ja üldise hea enesetunde kindlustamiseks. Raamat sisaldab igale veregrupile mõeldud individualiseeritud 30-päevase menüü, üle 200 originaalretsepti, toitude nimekirja ja ostujuhised, seega kergesti järgitava toitumisprogrammi.
Mis pilt avaneb arstile, kui inimene südamehaigusega tema juurde satub. Millised on arstide valikud ja mida võiks patsient ise teada. „Kui saaks ikka doktor Sullingu juurde!“ Selliste õhkamiste läbi jõudis meditsiinidoktori professor Toomas Sullingu nimi selle raamatu keeletoimetajani, kes 1970. aastate lõpus, kui Toomas Sulling juba Tartus suuri tegusid tegi, oli Võrumaa koolilaps. Toomas Sullingust räägiti siis peaaegu nagu Jaak Joalast. Ühine on neil ka see, et mõlema kuulsus ulatus üle kogu Nõukogude Liidu. Toomas Sulling kirjutas Nõukogude Liidu esimese doktoritöö koronarograafia teemal. Sullingu ülikoolikaaslane ja kolleeg Jaak Maaroos ütleb, et kahtlemata on Toomas Sulling Eesti üks silmapaistvamaid ja tuntumaid arstiteadlasi-kirurge, kes tänu teadusuuringutele ja suurepärastele ravitulemustele on arvukatel rahvusvahelistel foorumitel pälvinud suure tunnustuse ning toonud tähelepanu ja kuulsust kogu Eesti meditsiinile. Toomas Sulling on üks Eesti koronaarkirurgia loojaid, kes poole sajandi jooksul opereeris 4000 haiget, tehes neile šunteerimislõikuse ehk pannes ateroskleroosist kahjustatud arterite asemele uued veresooned. Umbes pooled operatsioonid tegi ta töötaval südamel ja pooled kunstliku vereringega, kui inimese süda pannakse seisma. Kumb meetod on parem ja millal, sellest on raamatus juttu. Samuti sellest, mis pilt arstile avaneb, kui inimene südamehaigusega tema juurde satub. Ja millised valikud arstidel on ning mida võiks teada patsient. Toomas Sulling kirjutab ka sellest, milline oli tema tee arstiteaduskonna kirurgiahuvilisest tudengist Eesti tippkirurgiks ja milliseid kohati anekdootlikke takistusi tuli sel teel ületada.
"See jutustus sündmustest, mis viisid DNA kui geneetilise alusmaterjali struktuuri lahendamisele, on mitmel viisil ainulaadne. Kõigepealt pakub jutustus teaduslikku huvi. DNA struktuuri avastamine Cricki ja Watsoni poolt ja selle bioloogiline tähendus oli üks sajandi suurimaid teadussündmusi. Sellest on inspiratsiooni saanud hämmastavalt palju teadlasi. Biokeemias põhjustas see plahvatuse, mis kujundas ümber kogu teadusharu. Olen üks nendest, kes on sundinud autorit kirja panema oma mälestused, niikaua kui need veel tema peas värsked on, teades kui väärtuslikud need teaduse ajaloo jaoks on. Tulemus ületab ootused. Viimased peatükid, milles nii eredalt kirjeldatakse uue idee sündi, on nagu suurejooneline draama, kus pinge tõuseb ja tõuseb kuni lõpliku haripunktini. Ma ei tea ühtegi teist näidet, kus lugeja saaks nii vahetult jagada uurija püüdlusi ja kõhklusi ning lõpuks võidurõõmu."