Tervis

“Kuukiik” on mütopoeetiline pildi- ja sõnarännak, mis aitab avastada ja mõtestada menstruatsiooni väge ning naiseks olemise kunsti. Majesteetlikus raamatu pildikeeles ning käsikirjalises tekstis kohtub menstruaaltsükkel teaduse, ajaloo, antropoloogia ning müütidega. Raamat on suunaga varateismelisele tütarlapsele, kuid kindlasti saavad siit mõtteainet ja inspiratsiooni ka kõik teised, keda see loomulik naise elu osa sügavamalt huvitab. “Kuukiik” on imeline kingiidee, millest jätkub rõõmu mitmele põlvkonnale!

Sõltumata sellest, kas sind teeb murelikus kõrge vererõhk, kolesteroolitase, südameinfarkti või insuldioht, on oluline teada, kuidas see elu jooksul keskmiselt ligi kolm miljardit lööki tegev organ töötab ning millised on elustiili valikud, mis seda keskmist oluliselt pärsivad. Ideaalses maailmas oleksin ma töötu, sest üldsus on omaks võtnud elustiili, mis hoiab 90% juhtudest südame tervena, ütleb raamatu "Hoia oma südant" autor, kardioloog Boon Lim. Kurb tegelikkus on aga see, et doktori tööpäevad on pikad ja pingelised, kuna liigagi paljudel süda jukerdab. Tegu on keeruka organiga ning kõik, mida teeme selle töö lihtsustamiseks, parandab südame funktsioneerimist. Dr Lim ei jaga selles raamatus konkreetseid nõuandeid ravimite ega kirurgiliste tehnikate kohta, küll aga keskendub ta südamehaigustele, mida on võimalik elustiili muutmisega ennetada. Lugeja saab raamatust teada: Kuidas süda töötab, mis on talle raske ja mida ta vajab optimaalseks toimimiseks? Mis võib südamega valesti minna ja kuidas seda teatud ravimeetoditega parandada? Milliseid muudatusi elustiilis teha, et südant tervena hoida ja meditsiinilise ravi korral selle tõhusust suurendada? Kümme nippi terve südame heaks. See raamat on tänuväärt abimees ka neile, keda on mure südame tervise pärast viinud perearsti või kardioloogi juurde: dr Lim aitab kaardistada erinevaid ravivõimalusi, mida doktoriga arutada ning lahti kodeerida mõisted ning protsessid, mis on segaseks jäänud. Dr Lim töötab konsulteeriva kardioloogina Imperial College London and Hammersmith Hopsitalis, mis on üks suurimaid südamehaigustele spetsialiseerunud tervishoiuasutusi Londonis.

Kui keha kogeb vigastust, genereerib aju valutunde. Vahel juhtub aga nii, et ajus kiilub "valulüliti" kinni, tekitades põrgulikku valu, mis keeldub taandumast. Psühhoterapeut Alan Gordoni eestvedamisel välja töötatud valu ümbertöötlemise teraapia aitab kroonilise valu seljatada. Kraadiõppe teisel aastal tabas Gordonit äge alaseljavalu, mis pööras tema elu pea peale. Auditooriumide kõvad istmed tegid talle sellist põrgupiina, et ta oli sunnitud ostma pehme seljatoega tooli ning kärutama seda enda kannul ühest klassiruumist teise. Lõhkuv valu viis ta kolme juhtiva spetsialisti juurde, kellest üks ütles, et valu põhjuseks on lülivaheketta väljasopistus, teine väitis, et sümptomid on tingitud diski degeneratsioonist ning kolmas seletas, et ta on lihtsalt liiga pikk. Lühemaks ta end teha ei suutnud, küll aga sai proovitud kõiki teisi meetodeid: füsioteraapiat, biotagasisidet, nõelravi, punktmassaaži jne. Tolku polnud ühestki. Tegelikult esineb enamikul meist lülivaheketta väljasopistumisi, diski degeneratsiooni ja artriiti. Need on normaalsed struktuursed muutused ega tekita enamasti valu. Ajakirja New England Journal of Medicine üks uurimus tõi välja, et tervelt 64% seljavaluta inimestel esineb lülivaheketta väljasopistusi, degeneratsiooni ja teisi ajaga kaasnevaid paratamatuid muutusi. Vaid imikutel on täiuslikud lülisambad. Gordon on veendunud, et kroonilise valu puhul on enamasti tegu neuroplastilise valuga. Kui tavaline valu on põhjustatud keha kahjustumisest, siis valu, mis püsib ka pärast vigastuse paranemist, või valu, millel selge füüsiline põhjus puudub, on enamasti neuroplastiline. Kusjuures lõviosa kroonilisest valust – olgu see siis pea-, kõhu-, vaagna-, liigese-, närvi-, soole ärritussündroomi või ülekoormusvigastusega seotud valu – on neuroplastilise loomuga. Ja selle raviks tuleb võtta sihikule aju, mitte keha. Raamat "Kroonilisest valust vabaks" räägib kõigest sellest, mida on vaja teada, et end valu ümbertöötlemise teraapia abil aidata. Esmalt selgitatavad autorid neuroplastilise valu olemust ja selle kujunemist. Seejärel võetakse ette konkreetsed tehnikad, mis aitavad valutsüklist välja murda ning sümptomid seljatada. Kõige selle sekka on pikitud hulga näiteid, analoogiaid ja patsientide lugusid. Olgu mainitud, et Gordonil on jätkuvalt väljasopistunud diskid ning kunagi armutut peavalu põhjustanud tserebrospinaalvedeliku rõhk on endiselt kõrge. Küllap pole kuhugi kadunud ka osaliselt rebenenud rotaatormansett. Kuid valust on ta prii ja seda tänu aastate jooksul lihvitud valu ümbertöötlemise teraapia tehnikate kogumile. Usutavasti olete te juba proovinud kõiki teisi võtteid. Sestap pole muud, kui avatud meelega raamat kätte võtta ning vaadata, mis juhtub. Krooniline valu on tänapäeva meditsiinis üks levinumaid probleeme – selle all kannatab iga viies inimene maailmas. Mis aga veelgi masendavam: krooniline valu on väga raskesti ravitav ning süvendab omakorda stressi, meeleoluhäireid, depressiooni ja teisi tervisehädasid. Ent miks on nii, et mitte kõik, kellel on näiteks lülisamba diski väljasopistus või põlveliigese meniski vigastus, ei tunne kroonilist valu, küll aga tunnevad seda sageli need, kes on vastuvõtlikuma natuuriga? Valul ei ole alati kehalist või füsioloogilist põhjust: see võib olla eksikombel loodud närvirada või teisisõnu "õpitud" valu. Autorid keskenduvad raamatus kroonilise valu tekkemehhanismide kirjeldamisele, tutvustades uusi, viimastel aastatel suurt populaarsust kogunud ja teaduslikult tõestatud paradigmasid valu diagnoosimisel ja ravis, pöörates erilist tähelepanu peaajule ja emotsioonidele – ravida tuleb nimelt seda, mis valu põhjustab, mitte seda, mis valutab. "Kroonilisest valust vabaks" annab tõhusaid praktilisi psühhoterapeutilisi nõuandeid, mille eesmärk on mõista valu seost inimese emotsioonidega ning muuta selle tajumist, õpetades ajule, et krooniline valu pole ohtlik. Raamat sobib hästi nii neile, kes kannatavad ise kroonilise valu käes, kui ka neile, kelle lähedane on sellega alatasa kimpus, aga ka tervishoiutöötajatele, kes on huvitatud valu teistsugusest käsitlusest. Sergey Saadi Perearst

Immuunsüsteem – miks see mõnikord üle reageerib ja kuidas seda tippvormis hoida? Miks mõned haigustekitajad meie keha ärevaks ajavad ja miks herpesviirus puhkeb õide just siis, mil tahame eriti hea välja näha? Mitu bakterit on meil suus ning kuidas suudlemine meid terveks teeb? Dr Hendrik Streeck selgitab, kuidas meie immuunsüsteem sissetungijatega võitleb ning millist abi meilt vajab. Kuigi immuunsüsteem, organismi üks kõige keerukamaid ja põnevamaid osi, on miljonite aastate jooksul lakkamatult täiustunud, on endiselt tegu tundliku ja haavatava mehhanismiga, mis vajab pidevat meie tähelepanu ning tuge. Immuunsüsteem on justkui tipptasemel orkester, mis juhindub motost "parem karta kui kahetseda", otsustades kärmelt ja sihipäraselt, mis on oma ja mis võõras, mis tuttav ja mis tundmatu, mis tervitatav ja mis ohtlik. Dr Streeck viib lugeja põnevale ekspeditsioonile, et lihtsal, ent teaduspõhisel viisil selgitada immuunsüsteemi imetabaseid tegusid ning mis juhtub siis, kui need siiski tegemata jäävad. Muu hulgas tuleb juttu immuuntolerantsusest, soolestiku kapriisidest, süüfilisest ja AIDSist, malaariast ja haisva jala needusest ehk jalaseenest, allergiatest, autoimmuunhaigustest, kasvajatest, antibiootikumidest, vaktsiinidest, aga õnneks ka talupoja tarkusest, mis teeb meie streikiva immuunsusega teinekord suisa imesid. Dr Streeck on epidemioloogina keskendunud just inimese immuunpuudulikkuse kliinilistele uuringutele. Ta on viroloogia professor ning Bonni ülikooli viroloogia ja HIV-uuringute instituudi direktor.

Paljude New York Timesi bestsellerite autor Ian K. Smith toob teieni kuuenädalase plaani rasva tõhusamaks põletamiseks metaboolset paindlikkust kasvatades: Metaboolne paindlik­kus puudutab keha võimet (või suutmatust) ümber lülituda süsi­vesikute põletamiselt rasva põletamisele ja vastupidi. Mind tabas üks neid heureka-hetki, kui pirni lõpuni keeramine minu ajus lambi süütas. Asi pole tingimata selles, et süsivesikud iseenesest on halvad, vaid inimese keha ei saa hakkama nende tõhusa põletamisega. Met Flexi programm aitab teie keha häälestada nii, et saate kaalust alla võtta, tipptasemel tegutseda ning haigused eemal hoida. Seda kõike on võimalik saavutada hea ööune, söömis- ja joomisharjumuste parandamise ja õiget tüüpi ajastatud treeningu abil. Raamatust leiate selleks põhjaliku sissejuhatuse metaboolse paindlikkuse teooriasse, aga ka praktilised menüüd ja lihtsad retseptid, palju ideid eri tüüpi treeningkavadeks ja üleüldisi soovitusi tervislikuks eluviisiks.

Üle kahe tuhande aasta tagasi teatas Hippokrates, et kõik haigused saavad alguse soolestikust. Nüüdisteadus paistab seda tähelepanekut lõpuks kinnitavat. Uuringutest ilmneb, et meis pesitsev mikrobioom mõjutab kõike. Näiteks sedagi, milline on meie kehakaal või südame, luu- ja lihaskonna, aga ka vaimne tervis. Kuidas mikrobioom kehas talitleb? Kuidas selle muutmine vananemisprotsessi aeglustab? Millist mõjub avaldab mikrobioom meie immuunsusele? Raamat "Sooleremont" harutab lahti mikrobioomi käsitlevaid hämmastavaid teadusavastusi, et saaksid võrratu välja näha, arukalt vananeda ja paremat elu elada. Mikrobioom on üldmõiste, mis tähistab triljoneid baktereid, viirusi ja seeni, kes askeldavad vilkalt viimase kui ühe kehaosa ja organi peal ning sees: nahast suguelundite ja käärsooleni välja. Isegi kõrvadel ja silmadel on oma mikrobioom. Ainuüksi soolestiku mikrobioomi biomass kaalub ligi kaks kilogrammi, seevastu täiskasvanud aju kõigest 1,3 kilogrammi. Dr Roshini Raj, gastroenteroloog ja sisearst New Yorgi ülikooli Langone'i meditsiinikeskuses, selgitab raamatus "Sooleremont", millist määravat rolli etendab mikrobioom tervise kõigis tahkudes ning kuidas moodne toitumine ja eluviis soolestiku mikrobioomi tasakaalu ohtu seavad. Tema murranguline kava aitab: sisemise ökosüsteemi eest hoolt kanda; rakkude paranemisprotsessi hoogustada; seedetrakti, vaimset tervist ja immuunsust toetada; kroonilisi terviseprobleeme leevendada; vähki ennetada.

Raamat "Lümfisüsteem ja pikk elu" selgitab, kuidas lümfisüsteem mängib otsest rolli organismi erinevates protsessides ning pakub välja tegevuskava, mis aitab lümfivoolu tugevdada ja toetada. Mida sujuvamalt toimib lümfisüsteem, seda paremini töötab organism. "Lümfisooned" on sõna, mida sageli seostatakse vähiga, sest see on üks peamisi teid, mille kaudu vähk organismis levib. Tegelikult on lümfisüsteem tander, kus võidetakse ja kaotatakse enamus meie igapäevastest bioloogilistest lahingutest: see mängib rolli mitte ainult vähi, vaid ka südamehaiguste, aju ja seedekulglaga seotud probleemide puhul. Olnud aastakümneid südame- ja veresoonkonna haiguste kirurg, on Gerald Lemole tihti märganud südameprobleemidega hädas patsientide ummistunud lümfikanaleid ning hägustunud ja saastunud lümfivedelikku. Ja tervete inimeste lümfivedelik? Kristallselge. Nagu kanalisatsioonivesi võrreldes Kariibi merega. Miks on lümfisüsteemi seisukord nii oluline? Selle kaudu toimetatakse teave toksiinidest immuunrakkudesse, et need saaksid kahjulikud ained hävitada või neutraliseerida. Lümfisüsteemi abil viiakse minema kahjulikud ained ja nende võimalikud jääkproduktid. Lümfisüsteem aitab kaasa organismi puhastumisprotsessile, et organism saaks terveneda ja haiguspiirkonnas molekule taastoota. Ilma tõhusa lümfivooluta on kõik need kolm protsessi surve all, mistõttu tekib kroonilise põletiku ja toksiliste ainete kuhjumise oht, seades nõnda tõsise surve alla meie ainevahetuse ja kogu organismi toimimise. Klaar, puhas ja hästi funktsioneeriv lümfiringlus on üks peamisi tervise garante. Sestap on raamatu autorid võtnud nõuks aidata lugejal tõhustada oma lümfivoolu, et keha saaks toksiinidest ja jääkainetest puhastuda ning päästa organismi väärtalitluse doominoefektist: kroonilistest vigastustest, põletikest ja haigustest.

Miks põeb osa inimesi viirushaigusi raskelt või isegi sureb nende tagajärjel, teised aga kogevad kõigest kergeid haigusnähte? Mis määrab selle, kes taastub tõsisest haigusest täielikult ning keda jäävad sümptomid pikalt vaevama? On see kõik vaid pime õnn? Gastroenteroloog Robynne Chutkan kinnitab, et haigustekitajatega lahingut lüües ei ole võidumeeskonda kuulumine õnnelik juhus ega kokkusattumus – suuresti taandub asi meie soolestiku tervisele. Viimase poole sajandi jooksul on tuvastatud vähemalt kolmkümmend uut viirust, millele puudub ravi, sealhulgas HIV, ebola, C-hepatiit ja SARS-CoV-2. Kui viirused muutuvad üha tavalisemaks, on kokkupuude nendega möödapääsmatu, ent haigestumine mitte. „Tulemus“ oleneb inimese „pinnasest“ – sisemisest ökosüsteemist, mis toetab ja toidab organismis kõike, sealhulgas immuunsüsteemi. Selleks pinnaseks on meie mikrobioom – triljonid bakterid ja muud mikroorganismid, mis elutsevad soolestikus ja tegutsevad kaaspilootidena pea kõigis olulistes kehafunktsioonides: seedimises, hormoonide ja vitamiinide sünteesis, ravimite metabolismis, mürkainete kahjutuks tegemises, suhtluses kesknärvisüsteemiga, geenide aktiveerimises jne. Mikrobioom osaleb ka immuunkaitse treenimises, et see reageeriks haigustekitajatele asjakohasel viisil. Mikrobioomi koostis ja üldine seisukord ennustavad viirusega kokkupuutele järgnevat paremini kui ükskõik millised muud tunnused, nagu vanus, kaasuvad haigused jne. Hea uudis on aga see, et erinevalt geenidest on inimese mikrobioom pidevas teisenemises, reageerides märkimisväärselt toidusedeli muutustele. „Viirusevastane soolestik“ tutvustab lihtsaid viise, kuidas tugevdada toitumise, vaimupõhiste strateegiate ja tervisliku eluviisiga oma loomulikku kaitsemehhanismi. Me saame seda teha igal ajal, ka siis, kui vanus on soliidne ning krooniline tervisemure ei anna asu.

Olgu missiooniks puusalt paar kilo maha raputada, esimene maraton läbida või töises plaanis uhke kannapööre korraldada, veename end tihti, et suur edu nõuab suuri samme. Tegelikult taandub aga kogu maagia igapäevaharjumustele, mitte kord elus tehtud muudatusele, selgitab James Clear oma raamatus „Aatomharjumused“.

1930ndatel pakkus V. F. Skinner välja sellised mõisted nagu stiimul, vastus ja preemia. Nimelt mõistsid toonased käitumisteadlased, et õige preemia või karistus lükkab meid kindlal viisil tegutsema. Kuigi Skinneri mudel selgitas suurepäraselt, kuidas välised stiimulid inimeste harjumusi mõjutavad, ei aidanud see mõista, kuidas meie mõtted, tunded ja uskumused sellesse keerulisse võrrandisse paigutuvad. Et seda tühimikku täita, pakub Clear oma „Aatomharjumustes“ välja kognitiiv- ja käitumisteaduse integreeritud raamistiku, mis on üks esimesi, mis võtab arvesse nii väliste stiimulite kui ka sisemiste emotsioonide mõju harjumustele. Ta kirjeldab lihtsalt ning hoogsalt, kuidas ehitada üles paremaid harjumusi ja seda mitte üksnes päevadeks või nädalateks, vaid terveks eluks. Raamatu selgrooks on neljast sammust koosnev harjumuste mudel ‒ signaal, himu, vastus ja preemia, ning neli käitumise muutmise seadust. Kuigi iga tema sõna taga seisavad teaduslikud tõendid, ei ole tegu kaugeltki mitte kuiva akadeemilise uurimuse, vaid ütlemata tõhusa käsiraamatuga.

Aastal 2017 lõi James Clear harjumuste akadeemia, millest sai üks peamisi treeningplatvorme neile, kelle eesmärgiks oli nii isiklikus elus kui ka töises plaanis paremaid harjumusi juurutada. Õigepea asusid Fortune 500 ettevõtted ja plahvatuslikult kasvavad idufirmad oma juhte ja meeskondi just sellesse akadeemiasse koolitustele saatma. Tänaseks on harjumuste akadeemia lõpetanud üle 10 000 juhi, treeneri ja õpetaja.

 

Psühholoogid kasutavad tänapäeval üha enam enesekaastundele tuginevaid meetodeid. Kristin Neff on selle suuna esimesi määratlejaid ja uurijaid, tema on välja töötanud ka paljude psühholoogide kasutatava enesekaastunde skaala. Kui paljud meist on selles meeletult võistluslikus ühiskonnas tõesti enesega rahul? Enesega rahulolu tundub nii habras olevat, iseäranis seepärast, et enese väärtustamiseks peame tundma end erilise ja keskmisest paremana. Kõik, mis jääb sellest allapoole, paistab läbikukkumisena. Soov tunda end erilisena on täiesti mõistetav. Häda on aga selles, et juba määratluse järgi on võimatu, et igaüks oleks keskmisest parem. Me võime nii mõneski asjas silma paista, kuid alati on keegi meist targem, ilusam, edukam. Kuidas me sellega hakkama saame? Mitte kuigi hästi. Endast parema pildi loomiseks kipume oma mina suuremaks puhuma ja teisi alla suruma, et tunneksime end võrdluses hästi. Aga sellel strateegial on oma hind ‒see takistab meil oma täit potentsiaali saavutamast. Miljonid inimesed peavad iga päev ravimeid neelama paljalt selleks, et eluga toime tulla. Ebakindlus, ärevus ja depressioon on meie ühiskonnas uskumatult levinud ning suures osas tingitud enesehinnangust, sellest, et me aina kihutame ennast takka, kui tunneme, et ei tule elumängus võitjaks. Kristin Neffi põhjapanev raamat annab nõu, kuidas vähendada enesekriitilisust ning vältida selle halba mõju. Raamatus leiduvad harjutused ja tegevuskavad toetavad enesesõbralikkuse ja -kaastunde saavutamist ning aitavad toime tulla kõikvõimalike emotsionaalselt kurnavate olukordadega – lastekasvatamise, kaalust alla võtmise või mis tahes muude katsumustega. Enesekaastunne võimaldab saavutada oma täielikku potentsiaali ning elada täiuslikumat elu.

Miks tekib justkui üleöö allergiline reaktsioon toiduainest, mida oleme aastakümneid muretult söönud? Mis vahe on toiduallergial ja -talumatusel või -tundlikkusel, nagu paljud seda nimetavad? Milliseid tervisehädasid peetakse ekslikult toiduallergiaks või -talumatuseks? Millist rolli mängivad toiduallergia- või talumatuse puhul meie geneetika ja keskkond? Millised on parimad meetodid toiduga seotud reaktsioonide diagnoosiks, raviks ja toimetulekuks? Sarnaselt paljudele teistele oli ka raamatu "Söö ilma hirmuta" ühe autori, dr Ruchi Gupta esimene kokkupuude toiduallergiaga jahmatav. "Ühel päeval mängis mu poeg oma õega, süües samal ajal pähklivõi ja moosiga saia. Poiss oli viiene ja tüdruk aastane. Poeg oli ilmselt kogemata oma kleepuvate sõrmedega tüdruku suud ja nägu puudutanud. Tütre näole tekkis kiiresti lööve, mis levis mööda kaela ja keha, ning sellele järgnes oksendamine. See oli ühtaegu šokeeriv ja hirmutav. Kirjeldatud päev muutis minu ja mu tütre elu igaveseks. Sellest hetkest alates sai toiduallergia ohjamisest ja uurimisest minu jaoks lakkamatu töö," kinnitab astma epidemioloogia, toiduallergiate ennetamise ning ravi vallas murranguliste teadusuuringute poolest tuntud teadlane. Söömine on osa elust, millest pole võimalik loobuda. Toiduallergia või -talumatus võib oluliselt kahandada elukvaliteeti, tuua lisakulusid, piirata toiduvalikut ning põhjustada eluohtlikke reaktsioone. Kusjuures tõsine toiduallergia, -talumatus või muu sarnane seisund võib välja arendada mis tahes hetkel meie elus: epidemioloogilised uuringu näitavad, et ligi pooled allergilised reaktsioonid avalduvad esmakordselt alles täiskasvanueas. Kui toit muutub ühtäkki millekski, mida karta, võib elu võtta sünged toonid. Raamatu "Söö ilma hirmuta" eesmärk on kaotada hirm toiduga seotud tervisehädade ees. Hirm, mis painab meid väljas söömise ja reisimise ees; hirm, mis ei luba meil lasta oma last laagrisse või sõbrale külla. Juhtnööre jagub nii lapsevanematele kui ka koolitajatele, aga eelkõige kõigile neile, kes vajavad ise toetust, et tulla toime toidust tingitud tervisemuredega.

Kroonilise valuga elamine üha raskem, mida aeg edasi. Suur osa patsiente jätkab oma valu võimalike füsioloogiliste põhjuste otsimist ka pärast algse vigastuse paranemist, pöördudes kõikvõimalike eriarstide poole. Iga uus spetsialist annab lootust ja üpris tõenäoliselt ka ajutist leevendust, kuid kannatused jätkuvad ja muutuvad tasapisi hullemaks. Selle asemel, et leida tagasitee oma tavaellu, jõuavad need inimesed lõpuks tupikteede, ringiminekute ja pettumuste mädasohu. Raamat "Võta oma elu valult tagasi" on kõigile, kes kannatavad kroonilise valu käes. Ehkki iga haiguslugu on erinev ja vaevused samuti, jõuavad kroonilise valu patsiendid sageli küsimuseni: "Mida veel saaks teha?" Kui olete teid tabanud valule saanud diagnoosi ja orgaaniliste seisunditega on juba tegeletud, ent valu püsib, võite leevendust leida dr Mark Weisbergi ABC-meetodist: teadvustamine, tasakaalustamine ja edendamine (Awareness, Balancing, Cultivating). ABC-meetodit omaks võttes ja kasutades saate saavutada järgmised tulemused: Valu tugevuse ja sageduse vähendamine Valu pealetükkivuse vähendamine igapäevaelus Kesknärvisüsteemi ülitundlikkuse vähendamine Autonoomse närvisüsteemi tasakaalustamatuse korrigeerimine ja paremini reguleeritud stressitaluvus Kehaliste aistingute tajumislõhe tervendamine – kardate neid vähem ja olete nende suhtes tähelepanelikum, suutes aistinguid paremini käsitleda olulise teabena, mida keha teile edastab, et ta saaks end hästi tunda Täpse teabe omandamine kroonilise valu, selle kulgemise ja kehas avaldumise viiside kohta Oskate täpselt hinnata oma valu tugevust, sagedust ja pealetükkivust Tunnetate paremini oma keha mehaanikat ja tajute, mis tunne on, kui hoiate keha õiges asendis Valuaistingutele reageerimine ja valust tingitud ärritus vähenevad Hakkate elus optimaalselt osalema, naudite igapäevategevusi täielikumalt ja saate jälle teha oma tavapäraseid toimetusi Emotsionaalne heaolu kasvab Kehaline aktiivsus suureneb optimaalse tasandini Ööuni paraneb ja väsimus väheneb Tähtis on meeles pidada, et keha ja vaim toimivad käsikäes. Tasu ABC-meetodi pidevale järgimisele pühendumise eest on sügav lootusrikkus ja rahulolu, mis tulenevad kõigist ravimitest kõige võimsamate, nimelt teie enda loomupäraste enesetervendamise ressursside vallapäästmisest. Mark B. Weisberg on kliiniline tervisepsühholoog. Ta on Minnesota ülikooli vaimsuse ja tervendamise keskuse abiprofessor, USA valuravi akadeemia liige ning USA psühholoogide assotsiatsiooni ja USA kliinilise hüpnoosi ühingu kolleegiumi liige. Viimased kolmkümmend aastat on ta töötanud mitmesuguste haigusseisunditega patsientidega, alates kroonilisest peavalust kuni alaseljavalu, fibromüalgia, alalõualiigese ja kroonilise näovaluni; neuropaatilise valu, vähktõvest tingitud valu, ärritunud soole sündroomi ja kroonilise kõhuvaluni; kroonilise väsimuse sündroomi ning kompleksse regionaalse valusündroomini.

„Nutikas soolestik“ kummutab müüdi, et soolestiku tervis on seotud ainult seedimisega. Raamatu autor dr Emily Leeming – toitumisteadlane ja mikrobioomi uurija – selgitab uusimatele teadusuuringutele tuginedes, kuidas soolestikus elavad miljardid bakterid suhtlevad ajuga mööda uitnärvi (nervus vagus) ning mõjutavad nii meie meeleolu, energia- ja stressitaset kui ka otsustus- ja keskendumisvõimet. Just seetõttu peetakse soolestikku justkui meie teiseks „ajuks“. Autor avab keerukad teaduslikud teemad selges, sõbralikus ja kaasahaaravas keeles, mistõttu sobib raamat nii teadushuvilistele kui ka kõikidele neile, kes otsivad praktilisi ja toimivaid viise heaolu parandamiseks. Mida lugeja raamatust leiab? Soolestiku ja aju seos: raamat selgitab, kuidas soolestik ja aju omavahel suhtlevad ning kuidas mikrobioom mõjutab nii meeleolu, stressiga toimetulekut kui ka kognitiivset käitumist. „Aju-toidud“: autor tutvustab toiduaineid, mis toetavad kasulikke bakteritüvesid soolestikus ning mängivad olulist rolli mälu ja õppimisvõime parandamisel ning stressi ja vaimse koormusega toimetulekul. Põletiku vähendamine: krooniline põletik võib mõjutada aju tööd ning suurendada depressiooni riski. Leeming selgitab, kuidas õige toitumine aitab põletikke kontrolli all hoida, toetades seeläbi nii vaimset kui ka füüsilist tasakaalu. Teaduspõhine toitumiskava: autor pakub välja neljanädalase kava, kuidas muuta oma toidulauda ilma rangete dieetideta. Fookus on mitmekesisel kiudainerikkal toidul, mis toetab soolestiku mikrobioomi. Müüdid vs teadus: autor aitab lugejal orienteeruda vastuolulises infotulvas, eristades teaduspõhiseid soovitusi moevooludest. Näiteks selgitab ta, millised trendikad „supertoidud“ või toidulisandid on tegelikult tõhusad ja millised on lihtsalt turundustrikid. Meeleolu ja isu seos: raamat avab, miks stressi ja väsimuse korral tekib sageli isu kindlate toitude järele ning kuidas soolestiku teadlik toetamine aitab hoida veresuhkru taseme stabiilsena, vähendades meeleolukõikumisi ja parandades üldist enesetunnet. *** „Raamat on kirjutatud selges ja ladusas keeles, mis muudab keerukad seedetrakti teemad kergesti mõistetavaks ka laiemale lugejaskonnale. Autor esitab teaduslikud selgitused arusaadavalt ja hästi põhjendatult, sidudes need praktiliste igapäevaste soovitustega. „Nutikas soolestik“ on väärtuslik lugemisvara nii erialaspetsialistidele kui ka kõigile nendele, kes soovivad paremini mõista soolestiku talitlust ja selle mõju üldisele tervisele. Soovitan seda raamatut kindlasti – see väärib laiemat lugejaskonda.“ Külliki Suurmaa, gastroenteroloog

Maksa tervis on äärmiselt tähtis meie üldisele heaolule, mõjutades põletikunäitajaid, südame tervist, vaimset heaolu, kognitiivseid funktsioone ja ainevahetust. Ometi pole paljud sellest teadlikud ning põhjustavad paha aimamata endale tervisehädasid. Praeguseks on selge, et metaboolne tervis on parim rasvmaksa indikaator ning et selle ravimiseks või ennetamiseks ei ole vaja mitte pöörduda ebaterve dieedi- ja kõhnumiskultuuri poole, vaid teha tarku elustiilivalikuid. Raamatust „Tervise taastamine“ saate rohkem teada ainevahetuse nelja tüübi kohta – ennetaja, täiustaja, ümberseadistaja ja uuendaja – ja teha kindlaks, millisesse neist paigutute, samuti leiate raamatust teaduspõhised juhised, kuidas toitumist ja elustiili kohandada, et toetada teie ainevahetust ja tervist üldiselt. Ei ole vahet, kas teil on juba diagnoos või tegelete maksaprobleemide ennetamisega, Kristin Kirkpatrick ja Ibrahim Hanouneh on teile usaldusväärsed teejuhid.

Sõnaraamatu definitsiooni järgi on ärevus mure, närvilisus või rahutustunne, mis tekib ligiolevast sündmusest või millestki, mille tulemus on ebamäärane. Kuivõrd iga peatselt saabuv sündmus on ligiolev, ja kuna saame kindlad olla vaid selles, et asjad on ebakindlad, võib ärevus tõsta pead iga kell.

Kliinilise psühhiaatri Judson Breweri praktiline teejuht tõhustab ärevusega tegelemist ning aitab boonusena saada jagu kõigist seda saatvatest tarbetutest harjumustest ja sõltuvustest. Meditsiinilised käsiraamatud toovad ärevuse tüüpiliste sümptomitena välja närvilisuse, rahutuse, kergesti tekkiva väsimuse, suurenenud lihaspinge ja -valu, ärrituvuse ning keskendumis- ja uinumisraskused. Paljude jaoks on ärevus kui metsapõleng, mis saab alguse tikutõmbest koidikul ja lõõmab päeva edenes üha ägedama leegiga, et seejärel õhtul voodisse ronides imestada: „Miks mul küll und ei tule?“ Teisi kimbutavad paanikahood, mis tabavad neid ootamatult kui välk selgest taevast või ajavad südaöösel une pealt üles. Kolmandad muretsevad aga konkreetsete asjade pärast.

Dr Brewer on oma teadustöödes keskendunud ärevuse ja harjumuste (alkoholi liigtarvitamisest stress-söömise ja sissejuurdunud viivitamiseni) vahelistele seostele: miks me õpime ärevile minema ning kuidas me kujundame sellest harjumuse. Tema lahendustele orienteeritud raamat: tutvustab ärevuse tekkimise psühholoogilisi ja neuroteaduslikke selgitusi; annab kondikava, mille toel ärevuse taandumise nimel tööd alustada; näitab, kuidas tuvastada ärevuse päästikuid (ka neid, mille ärevus ise valla päästab); aitab mõista, miks me takerdume mure ja hirmu tsüklitesse ning kuidas ajakohastada aju tasuvõrgustikke nõnda, et nende haardest vabaneda; õpetab aju õppimiskeskusi kaasavaid võtteid, et ärevuse tsüklitest (ja teistest harjumustest) välja murda. Võimalik et tegu on ainsa ärevusealase raamatuga, mida eales vajate.

Juhindudes oma laboris tehtava neuroteaduse viimasest sõnast ja kliiniliselt tõestatud võtetest, avaldab dr Brewer leidlikult selle, miks ärevustsüklid on nõnda visad murduma. Näidates selgelt, kuidas ja miks on muretsemine niivõrd sõltuvust tekitav, juhendab ta lugejat vabanema vanadest harjumustest, mis ärevust käigus hoiavad, ja harutama lahti köidikuid, mis elu aheldavad. Tegu on tõenduspõhise psühholoogiateadusega selle parimal kujul. – Mark Williams, Oxfordi Ülikooli kliinilise psühholoogia emeriitprofessor, raamatu „Mindfulness“ kaasautor.

 

Elu on üles ehitatud vääringule, mis kannab nime energia: pole energiat, pole elu. Ärevus, mis tekib teadmisest, et teha on rohkem kui energiat ja aega, muutub kiirelt raskeks stressi täis tekiks. Kujutage ette, et ärgates antakse teie käsutusse 100 energiaühikut. Kuid veel enne hommikusöögilauda jõudmist on neist 20 kulunud negatiivsetele mõttemustritele, lahendamata traumadele või lonkavatele suhetele. Alles jääb 80 energiaühikut, mis on suureks probleemiks, sest oma igapäevaste kohustustega toimetulekuks vajate jätkuvalt 100–120 ühikut. Nii ei jäägi muud üle, kui võtta energiat tulevaste päevade arvelt, neelates ahnelt kohvi, küpsiseid ja šokolaadi, näpates aega unetundidest, loobudes treeningutest jne. Igal hommikul ärkate üles üha väiksema energiakogusega, kuigi kohustuste täitmiseks on endiselt vaja 100–120 ühikut. Nagu võlguvõtmisega tavaks, tuleb laen aga ühel hetkel koos intressidega tagasi maksta. Sageli on kurnatus värav suuremate terviseprobleemide juurde. Teie närvisüsteem hakkab tõrkuma. Tekivad erektsiooniprobleemid ning raskused rasestumisel. Akne kipub kimbutama ning kaal kogunema. Teie seedesüsteem saab kahjustada: tekivad puhitused, gaasid või teised seedeprobleemid. Ühel hetkel teatab arst teile kahetsustundega, et teil on diabeet, mõni südamehaigus, polüskleroos, vähk, reumatoidartriit, krooniline soolepõletik või mõni muu raske tõbi. Nii nagu kurnatuse põhjused on erinevad – olgu selleks siis seedimise või hormoonidega seotud probleemid, varjatud nakkused või kokkupuuted toksiinidega – varieeruvad ka abinõud. Autorid toovad raamatus "Kurnatus" välja parimad teaduslikud meetodid, mis aitavad enesetunnet parandada ja energiataset taastada. Iga peatükk käsitleb ühte peamist kurnatuse põhjust, aga ka rada kaljuservalt tagasi energiavundamendi kaheksa toetuspunkti abil, milleks on dieet ja toitumine, seedimine ja immuunsüsteem, treenimine ja liikumine, magamine ja taastumine, toksiinid, neerupealiste töö ja hormoonid ning aju ja vaimne tervis.

Tänaseks on teada üle saja autoimmuunhaiguse. Nende kõigi algpõhjuseks on immuunsüsteem, mis peaks meid mikroorganismide eest kaitsma, kuid ründab selle asemel meie rakke. Sarah Ballantyne on kokku pannud tervikliku toitumis- ja elustiilisoovituste kogumiku, mida järgides saab reguleerida immuunsüsteemi nii, et organism lõpetab iseenda ründamise ja hakkab tervenema. Ballantyne'il on erakordne oskus seletada keerulisi teaduslikke seisukohti viisil, mida on kerge mõista, vältides samas liigset lihtsustamist. Ta lahkab immuunsüsteemi toimemehhanismi põhitõdesid ja annab ettekujutuse sellest, mis läheb autoimmuunhaiguse korral organismis valesti. Ta selgitab pärilikkuse ja keskkonnamõjude rolli autoimmuunhaiguste tekkes ja kulus ning tutvustab peamisi seoseid toitumise, elustiili ning autoimmuunhaiguste riski vahel. Iseäranis suure põhjalikkusega keskendub ta toitainetiheduse olulisusele ja sellele, miks võib just see näitaja olla tähtsaimaks teguriks autoimmuunhaiguste mõistatuse lahendamisel. Juttu tuleb ka suhkru- ja gluteenirikka, tugevalt töödeldud ja geneetiliselt muundatud toiduaineid ja rikkalikult oomega-6-rasvhappeid sisaldava lääneliku menüü mõjust autoimmuunhaigustele. Lisaks toob ta välja nii mõnedki ekslikult tervislikena turustatavad toiduained, mis annavad oma panuse autoimmuunhaiguste süvenemisse. Kui põed autoimmuun- või mõnd muud kroonilist haigust või soovid lihtsalt mõista, kuidas see, mida sa sööd ja teed, mõjutab soolestiku tervist, hormoone ja immuunsüsteemi, on raamat "Paleopõhimõtted" parim võimalik allikas uute teadmiste ammutamiseks.

Kas leiad end stressist, harjumusest või lihtsalt igavusest suupiste järele haaramas? Psühhiaater ja neuroteadlane dr Judson Brewer avab meie aju mustreid, mis panevad meid sööma ka siis, kui keha seda ei vaja. Dr Breweri „Näljaharjumuses“ välja töötatud programm aitab teadlikkuse ja harjumuste muutmise abil ülesöömise tsüklile lõpu teha ning toiduga eluterve suhte kujundada. See raamat ei räägi dieeditamisest – see õpetab sind töötama koos oma ajuga, et saavutada püsiv positiivne muutus.

Autor selgitab viimase 20 aasta jooksul uuritu tulemusi ning selgitab, kuidas loobuda kasututest harjumustest ning omandada kasulikke. Eesmärk ei ole kaalu langetada – kui sa just pole seda ise oma eesmärgiks võtnud. Raamatust leiad plaani, mille eesmärk on sind toiduvanglast välja aidata ja tekitada tunne, et sina kontrollid söömist, mitte vastupidi. Mis veelgi olulisem, see muutus tekib ilma pidevate, kurnavate ja kokkuvõttes tulutute jõupingutusteta harjumustest tahtejõuga üle sõita.

Kõlab võib-olla mõeldamatult, aga kui hakkad mõistma, kuidas su aju toimib, saad õppida sellega koostööd tegema ja võtta eesmärgiks muuta söömisharjumusi nii, et sõna „kontroll“ kaotab tähtsuse. Harjumuste muutmise teaduse ja teadveloleku praktika võimsa kombinatsiooni abil õpid aju rakendama selleks, et tervendada suhet iseendaga.

Oled teel enesekaastunde poole, mis aitab sul vabaneda emotsionaalse söömise ja häbi tsüklist. Kui soovid loobuda vaid mõnest juurdunud toitumisharjumusest, siis ära muretse – raamatus käsitletakse ka seda.

***

Kui suhe toiduga omandab elus liiga suure tähtsuse ning hakkab mõjutama meie igapäevast toimetulekut, siis saame sellest rääkida kui häirest. Sageli kaasneb sellega palju häbi ja piinlikkust, millega siinne raamat toime aitab tulla. „Näljaharjumuses“ selgitatakse häirunud toidusuhte tekkepõhjuseid ning õpetatakse, kuidas taasluua hea suhe mitte ainult toidu, vaid ka iseendaga. Selleks annab autor mitmeid harjutusi, mille keskmes on teadveloleku praktiseerimine.

Helena Mesikepp

psühhiaatria arst-resident

Raamatu autor Torkil Færø on Norras tuntud üld- ja kiirabiarst, dokumentalist, autor, fotograaf ja maailmarändur. Talle pole võõras ülesöömine, liigne kaal, unetud öövahetused haiglas ja vähene liikumine. Arstivastuvõttudel elustiili parandamisest rääkides mõjus ta ühel hetkel nii iseendale kui ka patsientidele ebausutavalt. Færø võttis end kätte, tegi nutikaid elustiilimuudatusi ja andis endale seeläbi uue elu.

Raamatus selgitab ta samm-sammult, kuidas saame pulsikella või nutitelefoni abil omaenda keha paremini tundma õppida ning liikumist, und, söömist ja isegi meeleolu kontrollida. Færø lubadus on, et kõik, kes soovivad paremat tervist ja rohkem energiat täisväärtuslikuks eluks, saavad kasu meetmetest, mida ta iseenda ja paljude oma patsientide peal järele on proovinud.

Pikema ja terve elu elamiseks saad raamatus tutvuda kõigi sellega seotud komponentidega:

• uni ja selle kvaliteedi parandamine;
• stress ning jätkusuutliku ja tulemusliku stressitaseme leidmine;
• endale sobiva ja tervist toetava liikumise ja treeningu mahu avastamine;
• tutvumine eri viisidega puhkamiseks ja sisemise rahu leidmiseks;
• toidu mõju sinu füsioloogiale;
• alkohol kui „vedel stress“;
• haiguste märkamine pulsisageduse vahelduvuse põhjal;
• ülekaal olulise tegurina;
• suitsetamise ja tubakatoodete tarbimise mõju närvisüsteemile.

Norra lugejad valisid „Pulsiravi“ ilmumise järel 2023. aasta üheks parimaks raamatuks ja see oli enimmüüdud raamatute nimekirjas 58 nädalat järjest. Raamat on lisaks eesti keelele tõlgitud veel rootsi, taani, hollandi, poola ja inglise keelde.

Ligi 75% haigustest tuleb kirjutada kroonilise stressi arvele. Diabeet, depressioon, südameatakid, vähkkasvajad, immuun- ja hingamisteede probleemid – kõik need tõved on seotud kõrgustesse küündiva kroonilise stressiga. Raamat "Keha ja vaimu ravi" kirjeldab stressihormoonide panust haiguste tekkesse ning pakub välja konkreetseid, teaduspõhiseid viise, kuidas kiratsev tervis taas korda saada. Selle autor Bal Pawa on pühendanud tervishoiule enam kui 30 aastat, esmalt apteekri, seejärel arstina. Ja nii on ka talle ammustest aegadest alates õpetatud, et tabletid ravivad enamik sümptomeid: Ibuprofeen võtab valu, Pepto-Bismol rahustab ärritunud magu, Vasotec alandab vererõhku jne. Välispidised lahendused aitavad küll sümptomeid hallata, kuid tegelik tervenemine algab kõrvade vahelt, on tänaseks dr Pawa veendunud. Et tagada meie püsimine liigina, oli meie primitiivsete esiisade ja -emade aju loodud neid iga hinna eest kaitsma: avastama ohte, vältima valu, otsima naudingut, leidma kergema vastupanu tee ja maksimeerima efektiivsust. Ehkki enamik meist ei pista kiskjatega rinda, rändavad igapäevased hirmud ja ärevused samu ürgseid radu. Selle süsteemi pidev käivitamine tekitabki haigusi – stressis aju vallandab reaktsioonid kogu kehas, alates hingamissüsteemist kuni soolestikuni, lihastest kuni immuunsüsteemini. Põimides tõenduspõhist teadust lihtsate nõuannetega, aitab "Keha ja vaimu ravi" välja primitiivsest võitlus- ja põgenemisrežiimist. Autor kirjeldab detailselt, kuidas mõjutab stress meie organismi ja milliseid kahjustusi see tekitab. Iga peatükk selgitab, kuidas arendada tervisele keskendunud mõtteviisi, pakkudes välja praktilisi tehnikaid, mille abil stressireaktsiooni maandada.

Alzheimeri tõve tekkepõhjuste lahtimurdmisele on kulutatud sadu miljoneid. Vaatamata sellele on tulemus kasin: ehkki käputäis ravimitel on teatud sümptomitele piiratud positiivne efekt, ei mõjuta neist ükski haiguse kulgu. Veelgi enam, mõningate uuringute sõnul pole need ravimid mitte ainult väheefektiivsed, vaid teatud juhtudel kognitiivset taandarengut isegi kiirendavad. Alzheimeri tõbi on aju vastus teda mõjutavatele faktoritele nagu näiteks põletik, haiguse pärilik eelsoodumus, hormoonid, toitumine, samuti insuliiniresistentsus, D-vitamiini ja tsingipuudus. Kui kriitilistele teguritele tähelepanu pöörata, saab sõltumata east kognitiivseid võimeid säilitada, tihti ka taastada, kinnitab viimased kolmkümmend aastat Alzheimeri tõve uurimisega tegelenud doktor Dale Bredesen. Selle kinnituseks toob ta näite tõsise kognitiivse taandarenguga 78-aastasest Claudiast, kelle Montreali kognitiivsete funktsioonide hindamise testi tulemus oli null. Testid viitasid ka mitmetele varem tuvastamata sisenditele, muu hulgas hallitusest tekkivale mükotoksiinidele. Claudia polnud enam võimeline rääkima, iseseisvalt riietuma ning enda eest hoolt kandma. Raviarst kõrvaldas Claudia kokkupuute biotoksiiniga, optimeeris mürkide väljutamist, kohandas tema dieeti ja alustas sünapsite teistsugust toetamist. Nelja järgneva kuu jooksul paranes vanadaami seisund tuntavalt – ta suutis taas rääkida, kirjutada, end osaliselt riietada, oma mehega isegi jalga keerutada. Claudia juhtum näitab, et mõnedel puhkudel on võimalik ka haiguse hilises faasis tõve progressi mitte ainult peatada, vaid ka tagasi pöörata. Dr Bredeseni programmist pole päästvat abi mitte üksnes neile, keda on tabanud Alzheimeri tõbi, vaid ka kõigile neile, kes soovivad arendada oma keskendumis- ja töövõimet, parandada mälu ning kõneosavust.

Arstid on aastakümneid raiunud, et kui kilod kimbutava, on süüdi selles rasv ja kalorid. Mistahes mõõdupuu järgi on taoline, pelgalt sümptomitele keskenduv lähenemine ebaefektiivne, väidab doktor Jason Fung. Raamatus "Rasvumise põhjused" käib ta välja skeemi, mis aitab mõista rasvumise füsioloogilisi põhjuseid. Doktor Fung on spetsialiseerunud neeruhaigustele, mille peamiseks põhjuseks on rasvumisega seostatav II tüüpi diabeet. Nagu paljud arstid, uskus pikalt temagi, et kaalutõus on seotud nihkes kaloribilansiga: süüakse rohkem kui kulutatakse. Kui nii, siis miks tõuseb kaal insuliiniga ravi alustavatel diabeetikutel? Fung on nüüdseks veendunud, et aeg-ajalt jäävad meditsiinisüsteemi ringlema võtted, mis ei too tulemusi. Erandiks pole ka rasvumise ravi. Doktor Fung selgitab oma raamatus, miks on süsivesikuvaene ja rasvarohke dieet parim meetod rasvumisest hoidumiseks ja selle raviks. Juttu tuleb insuliini, kortisooli ja pärilikkuse rollist, ekslikust kaloriteooriast, rasvafoobiast ja ahnest toidutööstusest, samuti sellest, mida ja millal süüa. Tegemist on ühe olulisema rasvumist käsitleva populaarteadusliku raamatuga, milles on piisavalt palju teadust, et veenda skeptikuid, kuid siiski mitte sedavõrd ohtralt, et ajada segadusse kasinamate teadmistega lugejaid. Juba see on saavutus, mida on raske üle hinnata.

Kuidas saada terveid lapsi? Kas ka minul võib avalduda Huntingtoni tõbi, nii nagu minu isal ja tema isal? Professor Edwin Kirk aitab mõista, kuidas geenid töötavad ning miks see peaks meile korda minema. Meil kõigil on geenid, me kõik oleme neist mõjutatud, kuid ometi teame neist erakordselt vähe. Olgu päritud või keskkonna poolt muudetud, kontrollivad või mõjutavad geenid meis hoomamatult paljusid aspekte: alates eostamisest kuni juuste ja silmade värvini, pikkusest ja kaalust kuni tavapäraste tervisenäitudeni. Rääkimata pärilikest haigustest, millega tihti silmitsi seisame. Kuigi paljud peavad geneetikat keeruliseks, demonstreerib Kirk oma raamatus vastupidist. Geneetika on tähelepanuväärselt lihtne, väidab tunnustatud professor, lisades, et kui lugeja suutis keskkooli lõpus talutaval tasemel algkooli matemaatikat mõista, ei tohiks ka geneetika põhialused selles raamatus erilisi raskusi valmistada. Ta toob lugeja ette geneetika inimliku poole, põimides kokku harukordselt põnevad lood moodsast teadusest ja inimestest, kes selle taga seisavad, arstidest, kes nende teadmistega imesid teevad ning patsientidest, kelle elusid geeniteadus muudab. Professor Kirk on meditsiinigeneetik ja geneetiline patoloog, kogenud meditsiiniõpetaja ning Austraalia kuningliku patoloogiakolledži geneetika peaeksamineerija. Ta on kaasautoriks rohkem kui 100-le teadusartiklile, mida on teiste teadlaste poolt tsiteeritud enam kui 4000 korda.

Krooniliste haiguste koorem meie ühiskonnas aina suureneb, haigestuvad nii täiskasvanud kui ka lapsed. Rasvumine, diabeet, kõrgvererõhutõbi, dementsus, viljatus, südamehaigused, vähk … loetelu on pikk. Samal ajal kasvavad ravimifirmade sissetulekud ning arstidest on saamas ravimijaotusmasina väikesed hammasrattad. Kas meil on veel võimalik elada kõrge vanaduseni tervena ja surra õnnelikuna une pealt? See sõltub suuresti sellest, mida oleme valmis tervise säilitamiseks tegema. Selle raamatu fookuses on üks tänapäeva inimkonna suurimatest terviseprobleemidest – insuliiniresistentsus. See on enamiku meie krooniliste haiguste aluseks. Arutame põhjalikult selle põhjuste, ravi- ja ennetusmeetmete üle. Kasu ja uusi teadmisi saavad siit kaante vahelt nii meditsiinitöötajad kui ka kõik teised, kes hoolivad oma tervisest.

 

Dr Sergey Saadi (snd 1986) on sündinud, kasvanud ja lõpetanud meditsiinikooli Volgogradis Venemaal. 2010. aastal kolis ta elama Eestisse ning lõpetas 2014. aastal Tartu Ülikooli peremeditsiini erialal. Sellest ajast peale on dr Saadi töötanud perearstina ning lisaks keskendunud ennetusmeditsiinile.

Эта книга является полноценным справочником по лечению и предотвращению широко распространенных хронических заболеваний как у взрослых, так и у детей через изменение образа жизни: модификацию питания, сна, режимов физической активности, баланса естественного и искусственного света и управление стрессом.

Основная часть книги сосредоточена на описании синдрома инсулинорезистентности, который считают одной из причин множества хронических болезней – диабета 2 типа, лишнего веса и ожирения, синдрома поликистозных яичников (СПКЯ), бесплодия, нарушений сна, тревожных расстройств, депрессии, хронического стресса и даже рака.

Автор книги – доктор Сергей Саади, семейный врач, врач профилактической медицины. В 2009 году окончил Волгоградский государственный медицинский университет. Прошел интернатуру по внутренним болезням, в 2011–2014 годах — резидентуру по специальности семейная медицина в Тартуском университете. Специализируется на снижении веса, профилактике и лечении инсулинорезистентности, преддиабета и других метаболических заболеваний. Принадлежит к сообществу врачей "Low-Carb Doctors". Энтузиаст здорового образа жизни и биохакинга, пропагандирует концепцию омоложения организма "изнутри".

16. sajandil avastas noor kirurg Fabricius ab Aquapendente ühe kana saba alt kotitaolise organi. Arst ei osanud veel aimata, et selles leius peitub ellujäämise saladuse võti ja tema tähelepanek koos muude avastustega paneb aluse immuunsüsteemi mõistmisele. Immuunsüsteem on meie keha asendamatu valvur, kes võitleb haiguste vastu, ravib haavu ja hoiab organismis tasakaalu. Evolutsioon on seda nutikat süsteemi lihvinud, et aidata kehal silmitsi seista lõpmatu hulga ohtudega. Kogu hämmastava keerukuse tõttu on see imerelv aga habras. Stress, toksiinid, vale toitumine või isegi liigne hügieen võivad põhjustada tänapäeval laialt levinud autoimmuunhaigusi. New York Timesi teadusreporter Matt Richtel jutustab raamatus "Nutikas immuunsüsteem" nelja inimese kogemuse kaudu immuunsüsteemi toimimisest ning kirjeldab teekonda selle teadusliku mõistmiseni. Inimeste kogetu panevad laiemasse konteksti intervjuud kümnete tunnustatud teadlastega.

PAAR MINUTIT IGAPÄEVAST NÄOGÜMNASTIKAT, ET SÄILITADA NOORUSLIK NÄGU! Kuidas loomulikult hoida ära kortsude tekkimist ja muuta jume säravaks? See raamat selgitab näolihaste rolli ja annab nõu, kuidas panna tööle lihased, mille lõtvumine võib süvendada vananemise märke. Autor on loonud testi, mis aitab teil kindlaks määrata teie näotüübi – ovaalne, kandiline, ümar, pikk või kolmnurkne nägu – ning pakub välja igale näokujule kohandatud harjutused. Lisades selle lihtsa treeningu oma ilurutiini, saate anda põskedele juurde ümarust, tuua esile suujoont ja siluda silmade ümbrust ja laupa. Sama efektiivne kui lifting, aga ilma tülika kirurgiata! CATHERINE PEZ Jagab nõuandeid ja praktilisi näpunäiteid mille abil saab igaüks astuda vastu naha vananemise ilmingutele, et võimalikult kaua säilitada oma loomupärast ilu. Raamatus leidub hulganisti selgitavaid fotosid ning harjutusi ilmestavaid anatoomilised tahvlid, millel näidatakse treenitavaid lihaseid.

“Dr Talib kirjutab ladusalt ja lihtsalt teemadest, mis meid kõiki ühel või teisel eluhetkel puudutavad: unehäired, seedehäired, kuiv-tundlik-ärritunud nahk, liiga varajased vananemisnähud ja liigne kehakaal. See raamat õpetab iseennast jälgima ja mõistma, mis teeb meile head ja mis pigem halba. Anti-ageing algab seestpoolt, mitte kosmeetikast või ilukirurgiast – ja see raamat annab selleks hulga praktilisi nõuandeid.”

– Evelin Ilves, töötervishoiu arst-resident

“Tervis ja ilu käivad ilmselgelt käsikäes. Selle raamatu autor Nigma Talib on paljude Hollywoodi staaride nahaarst, kes oskab võidelda kortsude ja stressi vastu õige nahahoolduse ja toitumisega. Sain siit raamatust kinnitust oma oletustele ja hulgi väärtuslikke nõuandeid, mida klientidele jagada. Silmi avav teos sobiks käsiraamatuks nii ilutegijatele kui ka naha- ja perearstidele.”

– Reet Härmat, jumestuskunstnik ja öli nahahooldussarja looja

“See raamat annab väga lihtsa ülevaate, kuidas ja miks meie keha toimib ja vananeb ning kuidas seda vältimatut protsessi võimalikult terve ja ilusana läbida. Minu jaoks süstematiseeris see raamat kõik mu keha tunded, mida olin terve elu aimanud ja tunnetanud, ja muutis minu elu palju tervislikumaks ja nauditavamaks. Soovitan soojalt, huvitav ja vajalik lugemine kõigile täiskasvanutele, nii naistele kui ka meestele.”

– Olga Makina, fotograaf

Sisu: ¤ Hüpnoosi ilmingud ¤ Hüpnoosi järelmõjustused ¤ Sugestioon ilma hüpnoosita ¤ Hüpnoosi tehnika ¤ Hüpnoosi ja sugestiooni seletused ¤ Kasutamine ja varjuküljed

Kas tahad, et taluksid paremini stressi, tunneksid end reipamalt, et sul oleks parem mälu, et oleksid loovam ja oskaksid paremini puhata? Tänapäeva aju-uuringud näitavad, et regulaarne füüsiline koormus suurendab ajupotentsiaali rohkem kui sudokud, ristsõnad ja tervisetooted kokku.
Just aju on tegelikult see kehaosa, mida liikumine kõige rohkem mõjutab. Selles raamatus avaldab Anders Hansen põhjuse, miks see nii on. Kas peaksime käima või jooksma? Kui kaua? Kas jõutrenn on tõhusam kui jooksmine? Kuidas peavad lapsed liikuma, et parandada õpi- ja keskendumisvõimet? Millised on parimad harjutused depressiooni vastu ja milline on parim päevarežiim ärksa aju jaoks? Sellest ülipopulaarsest raamatust saab vastused, kuidas peaks liikuma, et jõuda tulemusteni, mis on nii ulatuslikud, et neid võib nimetada lausa vaimseks uuenemiseks. Kõik autori argumendid põhinevad viimase viie aasta teadusuuringutel, mil neuroteadus on teinud läbi tohutu arengu.

Anders Hansen on omandanud Karolinska instituudis arstikutse ja töötab psühhiaatria valdkonnas peaarstina. Tema sulest on ilmund üle 2000 artikli nii teadusajakirjades kui Rootsi päevalehtedes. Tema esimene raamat füüsilise aktiivsuse mõjust inimkehale ”Terviseretsept” ilmus 2014 ja sai samuti rahvusvaheliseks menukiks.

• Sensatsioonilised neuroteaduse uuringute tulemused
• Arusaadavad selgitused, katsetulemused ja näited elust
• Võimalused ajupotentsiaali suurendamiseks ja stressi vähendamiseks

Kordustrükk.

Hiljemalt neljakümnendates tekib naisel üha enam üleminekuaastatega seotud küsimusi ja ringlemas on liigagi palju vastuseid. Menopaus ja seda ümbritsevad aastad on naise elus aeg, mil kehas toimuvad mitmed muutused ja sellega kaasnevad vaevused ning ka hirmud. See periood naise elus on füsioloogiliselt paratamatu, aga mitte lootusetu kannatamine. Uued teadmised meditsiinivaldkonnas võimaldavad elada pikal elukaarel võimalikult kaua tervena ja kvaliteetselt.

Mida menopaus üldse tähendab? Kuidas ja milleks valmistuda? Millist mõju avaldavad naissuguhormoonid naise kehale? Millised on tänased seisukohad hormoonasendusravi võimalustest? Kellelt ja milliseid küsimusi küsida? Mida ma ise enda heaks teha saan?

Kõik muutused ja argised küsimused on meie kõikide jaoks ühtviisi üliolulised ja elumuutvad. See sisukas raamat annab rohkem vastuseid, kui küsida oskaksid. "Naise tervis. Keha ja meel üleminekueas" autorid on tunnustatud ja väga suure kogemustepagasiga Eesti arstid Kai Haldre ja Jaan Vogelberg, arst-toitumisteadlane Kristel Ehala-Aleksejev ja liikumispedagoog Marika Hanson.

Raamat, mille autorid on tipptasemel asjatundjad, on sobilik ja väga vajalik lugemine igas eas naisele, eriti aga 40+ vanuses. Ja miks mitte ka mehele, kes soovib paremini naisi mõista.

"Teadmised on võim, sealhulgas ka võim ja võimalus võtta küpses eas enda kätte vastutus oma enesetunde ja tervise osas," ütleb dr Kai Haldre. "Ilma hea füüsilise ja vaimse enesetundeta on elurõõmu hoida väga raske kui mitte võimatu. Seda tõdemust meenutada pole kunagi liiga hilja ja eriti asjakohane on see üleminekueas, kui naise kehas ja meeles toimuvad kiired ning jäävad muutused."

Selles raamatus on lood 40 Eesti ravimtaimest, mille hulgas mõned on väga mürgised. Kõiki neid tutvustatakse põhjalikult ja selgitatakse, kas nende kasutamine on tänapäeval ikka põhjendatud. Lugeja saab teada, mis nimesid üks või teine taim kannab ja kuidas rahvas on neid vanasti ravimisel kasutanud. Paljud raviretseptid on õige vanad. Põhjalikult on tutvustatud iga taime nüüdisaegset tõenduspõhist kasutusviisi, droogi keemilist koostist ja toimeid, kogumist, kuivatamist ja säilitamist. Tarvitamisõpetused tuginevad uusimatele teadusuuringutele ning lähtuvad ka iga taime kasutamisega seotud ohtudest, kusjuures on silmas peetud ka toimet, mis avaldub, kui konkreetset taime kasutatakse koos ravimitega. Raamatu autorid on Tartu Ülikooli farmakognoosiaprofessor Ain Raal ja loodusajakirjanik-folklorist Kristel Vilbaste. Teos on jätkuks 2018. aastal ilmunud ja suure menu osaliseks saanud raamatule “Eesti ravimtaimed”. Köide on illustreeritud Helje Eelma loodud originaalsete värviliste taimepiltidega.

Selleks et olla õnnelik ja terve, peab inimene õigesti mõtlema, õigesti hingama, õigesti toituma ja küllaldaselt liikuma, on öelnud Gunnar Aarma. Seda, et tervis sõltub meie oma valikutest, kinnitavad ka tüviraku-uuringud ja epigeneetika. Aastakümneid ilma teinud geneetiline determinism vajub järjest sügavamale ajaloo unustusehõlma. Samas on ravimikeskne meditsiin külvanud paljudesse usu, et terviseprobleeme on võimalik seljatada ka elustiilis muudatusi tegemata. Sul on palavik – võta palavikualandajat, kolesterool on kõrge – haara kolesterooliravim, kannatad kõrvetiste ja refluksi käes – viska põske maohappe pärssija … ja elu on jälle ilus! On tõsi, et toit on vaid osa ÕNNE ja TERVISE grandioossest puslest, samas on see aga üks kiiremaid ja kergemini kontrollitavaid võimalusi põhjaliku restardi tegemiseks kehas. Kui võrdleme haigust sõjaga, on immuunsüsteem meie armee, toit aga relvad ja laskemoon. Vangistatud armee, roostes relvade ja olematu laskemoonaga on sõda pea võimatu võita … Tervel on tuhat unistust, haigel ainult üks, ütleb rahvatarkus. Haiguse lävel seistes on lihtsam tagasi pöörduda, kui hiljem konarlikku rada pidi, tõvest laastatuna valguse poole rühkida. Usalda oma keha ja austa tema sõnumeid! Toida oma tervist! Toidu ravivõime ning energeetilise tähtsuse teadvustamiseni jõudis raamatu autor Liis Orav läbi isikliku valusa kogemuse. Ta usub, et loodusliku toidu, informeeritud valikute, hea energia ning positiivse suhtumisega on võimalik mägesid liigutada. Liis Orav on lõpetanud Annely Sootsi Tervisekooli ning täiendanud end kodu- ja välismaal loodusravi, nutrigenoomika ja biomeditsiini vallas.

Eesnäärmehaigused ja alakeha vaevused Meeste tervisega seoses on järel vähe tabuteemasid, aga alakeha vaevustest ja eesnäärmehaigustest räägitakse endiselt veel liiga vähe. Raamatus „Meeste tervis“ annab dr Margus Punab ülevaate meeste kusemishäiretest, nende põhjustest, diagnoosimisel kasutatavatest uurimismeetoditest, lahendusteedest ja pisut ka ennetusvõimalustest. Kuna meeste urineerimishäired on enamasti vähem või rohkem seotud eesnäärmehaigustega, siis keskendub raamat põhisoas just selle pisut müstilise oreooli saavutanud organi haigustele. „Miks on eesnäärmest rääkimine nii tähtis? Eesnäärme erinevad haigused kimbutavad mehi läbi kogu elu. Eesnääre on kui risttee, kuhu koonduvad nii kuse- kui ka suguteed, mõjutades nii urineerimist kui ka seksuaalsust. Nooruses esineb eesnäärmepõletikku kuni 20 protsendil meestest, olles kõige sagedasem põletikuline haigus noortel meestel. 80 protsendil üle 60-aastastest meestest tekib eesnäärme healoomuline suurenemine ja kusemishäired esinevad juba pooltel selles eas meestel. Vanuse tõustes suureneb eesnäärmevähi esinemisrisk: igal viiendal üle 65-aastasel mehel võib leida eesnäärmes pahaloomulise kasvaja. Tähtis on ka meeste teadlikkuse ja huvi tõstmine oma tervise vastu. Üks kõige drastilisemaid arusaamu mehe anatoomiast on selline: EESnääre asub ees, seega on see organ, mis ripub püksis kõige ees, ning kui pakkuda sellele mehele eesnäärme eemaldamise operatsiooni, nenditakse kurvalt, et võtke siis ära, kui väga vaja on, seksitud juba küllalt. Teiselt poolt esineb meestel veel sageli apaatiat oma tervise suhtes. Küsimusele, miks vastuvõtule tuldi, on vastus sageli, et perearst või naine saatis ning „mina ei tea midagi, vaadake arvutist“.“ Ülo Zirel uroloog, PERH

Mis peitub meie psühholoogiliste probleemide taga ning kuidas hoida oma vaimne tervis korras? Mind ennastki hämmastab õnnelikkuse valemi lihtsus – et olla õnnelik, on hädavajalik ja piisav hoida oma peamine psühholoogiline vajadus rahuldatud. Kõik! Võimalik, et teid paneb see imestama, aga põhivajaduse rahuldamiseks ei ole vaja taotleda ambitsioonikaid saavutusi ega kõrgeid eesmärke, piisab lihtsalt sellest, kui te igapäevase tegevuse raames toidate regulaarselt ja kvaliteetselt oma psüühikat. Teil on selleks kõik vajalik olemas – on kogum omadusi, mis aitavad rahuldada nimelt seda vajadust, mis teil domineerib. Käesoleva raamatu autor on toetudes oma pikaajalistele kogemustele psühhoterapeudina välja töötanud selge ja praktilise sisemise tasakaalu meetodi, mille abil saab lugeja välja selgitada, mis on tema peamine vajadus ja kuidas seda rahuldada. Roman Timofejev on Eesti päritoluga psühholoog ning koolitaja. Ta on nõustanud tuhandeid inimesi ja koolitanud kümnete firmade ja asutuste töötajaid alates 2006. aastast. Praegu tegutseb ta nii Austrias kui ka Eestis, arendades oma sisemise tasakaalu meetodit ning aidates tasakaalu luua nii üksikinimestel kui ka paaridel ja organisatsioonidel.

Sisu: Eessõna Hoidumine on kergem kui tervistamine Kaitse tuberkuloosi vastu Võitlus suguhaiguste vastu Igapäeva tervishoid Kõhuküsimused Uusi teooriaid ja meetodeid Sisesekretoorsete näärmete mõistatus (Sisesekretsioon ehk sisenõristus) Sisesekretsiooni mõju kehasse ja vaimusse Elundiaineline ravi (organoteraapia) ja noorendusõpetus Arstiteaduse edusammudest Alateadvuseküsimused Hüpnoos Psühhoanalüüs (Freudi õpetus) Sugestioon ja autosugestioon (Coué-Baudouin jt.) Lõppsõna Lisa I. Eesti Tervishoiu Muuseumi tervishoiukäsud Lisa II. Juhiseid igapäevaseks tervisekarastuseks Hingamisvõimlemine Üldine kehavõimlemine Kehaliigutused Käe- ja jalaliigutused Enesemasseerimine Pesemised. Päikesevann Vesi Toit Redigeerija täiendusi

"Tüvirakkudest võhikutele" on lihtsas keeles praktiline teejuht sellesse vastuolulisse valdkonda. Raamatus avatakse tüvirakkude mõistet, nende kogumise seaduspärasusi ja kasutamist uuringutes, viimaseid uurimistulemusi Ameerika Ühendriikidest ja mujalt, samuti tüvirakuteraapia lühi- ja pikaajalisi võimalusi meditsiinis:Siit saate algteadmisi rakkudest ja kudedest ning tüviraku-uurimise ajaloostLiigute sammhaaval tüvirakuteadusesse, saate selgitusi embrüo ja täiskasvanu tüvirakkudest ning tüvirakuallikatestSaate ülevaate tüvirakuravi ja -uuringutest ning siirdamiskogemustestAvastate, milliseid meditsiinilisi uuendusi võivad tüvirakud kaasa tuua ja kuidas saaks nende abil parandada vähi, diabeedi, südamehaiguste ja paljude teiste haiguste ravivõimalusi

Raamat, mida käes hoiad, ei ole lugu lihtsalt arstist ja tema patsientidest. See on lugu arsti ja patsiendi koostööst, mis ulatub diagnoosist palju kaugemale. Loovus ja vastastikune empaatia eemaldavad arsti ja patsiendi vahelised piirid, tuues neid inimestena teineteisele lähemale. Head kolleegid ja doktorid See raamat on kinnitus selle kohta, et lisaks tõenduspõhisele meditsiinile võib häid tulemusi anda loovus, mis läheb tavapärastest ravipiiridest kaugemale. Loovad tegevused aitavad oma elu kingitusena näha. Loe ja kirjuta luuletusi, laula, tantsi, nuta ja naera koos patsiendiga. Need tegevused loovad sidemeid, mille meenutamine toob näole naeratuse siis, kui kooskäidud teekond lõppeb. Headele inimestele, keda olen tundnud, ja neile, kellega tulevikus kohtume Hoiate käes meeldetuletust, et arstki on inimene, kes vajab empaatiat ning mõistmist. Need on kättesaadavad ravimid, mida võite oma arstiga vastastikku jagada. Kuidas seda teha? See raamat annab teile vastused. Mulle oli raamat „Kõige tugevam ravim on armastus“ omamoodi äratundmine selle kohta, et olen sarnaselt raamatu autoriga julgenud oma töös minna loovuse abil tavapärastest piiridest kaugemale. Tänan dr Steven Eisenbergi, kes tuletas mulle taas meelde, kuhu ja kelle juurde ma päriselt kuulun. – Inna Narro-Taimsaare, MA, kliiniline psühholoog, raamatu „Kui aega on jäänud vähe… Psühholoogina elu ja surma piirimail“ autor *** See raamat räägib lihtsalt ja loogiliselt armastuse ja tervise harmoonilisest kooskõlast. Tean omast käest, mida tähendab, kui su elus puudub armastus. Ma ei räägi mitte armastusest kellegi teise, vaid enese vastu. Siis tekivad negatiivsed mõtted, stress ja depressioon, mis omakorda toidavad su sees pesitsevaid haigusi. Ja eriti vähki. See raamat annab hea ettekujutuse, kui suur mõju on armastusel su tervisele. Loe ja armasta iseennast! – Tõnis Milling *** Kui saad vähidiagnoosi või saab selle keegi su lähedane, paiskub kogu elu segamini. Läbima tuleb hakata vähiravi okkalist kadalippu ning tahes-tahtmata seisad silmitsi surmamõtetega. Sa tead, et vähiravi on hüppeliselt arenenud ja et sul on lootust aega juurde saada, remissiooni jõuda või täielikult paraneda – aga sa tead ka, et nii ei pruugi minna. Sa vajad lisaks ravile palju toetust, mõistmist ja kaastunnet. Mitte ainult oma perelt, vaid ka arstidelt. Meie meditsiinisüsteem on üles ehitatud aga nõnda, et arstidel on patsiendiga suhtlemiseks väga vähe aega. Pärast esimest visiiti järgmistel kordadel protseduure tegema tulnud patsiendile saab sageli osaks vaid 5 minutit. Dr Steven Eisenberg peab tohutult oluliseks seda aega leida – ta tunneb siirast huvi inimese, mitte ainult ta haiguse vastu. – Leelo Laurits, toimetaja

Kümne aasta jooksul pärast Rein Teesalu raamatu „Südamepuudulikkus“ ilmumist on kogunenud palju uut teavet, mis õigustab ja teeb vajalikuks uue raamatu väljaandmise. Uus, oluliselt täiendatud „Südamepuudulikkus“ aitab kaasa paljude soovituste hulgast parima valiku tegemisele konkreetse patsiendi puhul ja on eriti abiks nendel juhtudel, mil juhistes konkreetse haigusjuhu jaoks ei ole veel tõenduspõhiseid soovitusi. Raamat on mõeldud eelkõige perearstidele, kelle jaoks südamepuudulikkus on vaid üks paljudest igapäevase töö probleemidest. Raamatust peaks kindlasti kasu olema arstiteaduskonna üliõpilastel ja kõikidel noortel arstidel, aga üht-teist huvipakkuvat leiavad sellest võib-olla ka kardioloogid.