Tervis
Vähitohtri mälestusi oma elust ja tööst. Elu mõte on suurem kui sa ise – sellise tõdemusega võiks kokku võtta Taimi Vanaselja jutustatud eluloo. Meditsiinidoktor Taimi Vanaselja on aastaid opereerinud ja ravinud vähihaigeid. Onkoloogia on eriala, kus läheb vaja eriti palju kaastunnet, olemaks haigetele toeks, andmaks lootust ka kõige raskemates eluolukordades. Suhtlemine haigega võib aga arstile endalegi olla sageli väga raske. Vähk on haigus nagu teisedki ja ei lõpe tingimata surmaga. Oma isiklike kogemuste varal julgustab ta lugejat seisma silmitsi eluraskuste ja haigustega ja mitte alla andma.
Krooniliste haiguste koorem meie ühiskonnas aina suureneb, haigestuvad nii täiskasvanud kui ka lapsed. Rasvumine, diabeet, kõrgvererõhutõbi, dementsus, viljatus, südamehaigused, vähk … loetelu on pikk. Samal ajal kasvavad ravimifirmade sissetulekud ning arstidest on saamas ravimijaotusmasina väikesed hammasrattad. Kas meil on veel võimalik elada kõrge vanaduseni tervena ja surra õnnelikuna une pealt? See sõltub suuresti sellest, mida oleme valmis tervise säilitamiseks tegema. Selle raamatu fookuses on üks tänapäeva inimkonna suurimatest terviseprobleemidest – insuliiniresistentsus. See on enamiku meie krooniliste haiguste aluseks. Arutame põhjalikult selle põhjuste, ravi- ja ennetusmeetmete üle. Kasu ja uusi teadmisi saavad siit kaante vahelt nii meditsiinitöötajad kui ka kõik teised, kes hoolivad oma tervisest.
Dr Sergey Saadi (snd 1986) on sündinud, kasvanud ja lõpetanud meditsiinikooli Volgogradis Venemaal. 2010. aastal kolis ta elama Eestisse ning lõpetas 2014. aastal Tartu Ülikooli peremeditsiini erialal. Sellest ajast peale on dr Saadi töötanud perearstina ning lisaks keskendunud ennetusmeditsiinile.
Kiirabiarsti poolt jutukestena kirja pandud juhtumid tutvustavad igaüks erinevat õnnetusjuhtumit ja esmaabivõtteid, mida sel puhul kasutada.
Ligi pooltel üle 50-aastastest naistest ja ühel viiendikul samavanustest meestest on esinenud luumurde – ja seda peamiselt osteoporoosi tõttu. On oluline teada, et me saame ise palju ära teha, et kaitsta ja parandada luude tervist harjutuste ja sobiva toitumise abil. See raamat pakub soovitusi mõlemas valdkonnas. Luudele mõeldud turvalised harjutused sobivad igas eas inimestele, need aitavad luid tugevdada ja annavad peale selle ka tugevamad lihased, paremas vormis keha, kaunima rühi ja kindlama tasakaalu. Üle 120 isuäratava retsepti on toitumisnõustajate poolt valitud just seetõttu, et neis leiduvad vitamiinid ja mineraalained on eluliselt vajalikud tervete ja tugevate luude ehitamiseks ja säilitamiseks.
Kas tahad, et taluksid paremini stressi, tunneksid end reipamalt, et sul oleks parem mälu, et oleksid loovam ja oskaksid paremini puhata? Tänapäeva aju-uuringud näitavad, et regulaarne füüsiline koormus suurendab ajupotentsiaali rohkem kui sudokud, ristsõnad ja tervisetooted kokku.
Just aju on tegelikult see kehaosa, mida liikumine kõige rohkem mõjutab. Selles raamatus avaldab Anders Hansen põhjuse, miks see nii on. Kas peaksime käima või jooksma? Kui kaua? Kas jõutrenn on tõhusam kui jooksmine? Kuidas peavad lapsed liikuma, et parandada õpi- ja keskendumisvõimet? Millised on parimad harjutused depressiooni vastu ja milline on parim päevarežiim ärksa aju jaoks? Sellest ülipopulaarsest raamatust saab vastused, kuidas peaks liikuma, et jõuda tulemusteni, mis on nii ulatuslikud, et neid võib nimetada lausa vaimseks uuenemiseks. Kõik autori argumendid põhinevad viimase viie aasta teadusuuringutel, mil neuroteadus on teinud läbi tohutu arengu.
Anders Hansen on omandanud Karolinska instituudis arstikutse ja töötab psühhiaatria valdkonnas peaarstina. Tema sulest on ilmund üle 2000 artikli nii teadusajakirjades kui Rootsi päevalehtedes. Tema esimene raamat füüsilise aktiivsuse mõjust inimkehale ”Terviseretsept” ilmus 2014 ja sai samuti rahvusvaheliseks menukiks.
• Sensatsioonilised neuroteaduse uuringute tulemused
• Arusaadavad selgitused, katsetulemused ja näited elust
• Võimalused ajupotentsiaali suurendamiseks ja stressi vähendamiseks
Kordustrükk.
Selleks et olla õnnelik ja terve, peab inimene õigesti mõtlema, õigesti hingama, õigesti toituma ja küllaldaselt liikuma, on öelnud Gunnar Aarma. Seda, et tervis sõltub meie oma valikutest, kinnitavad ka tüviraku-uuringud ja epigeneetika. Aastakümneid ilma teinud geneetiline determinism vajub järjest sügavamale ajaloo unustusehõlma. Samas on ravimikeskne meditsiin külvanud paljudesse usu, et terviseprobleeme on võimalik seljatada ka elustiilis muudatusi tegemata. Sul on palavik – võta palavikualandajat, kolesterool on kõrge – haara kolesterooliravim, kannatad kõrvetiste ja refluksi käes – viska põske maohappe pärssija … ja elu on jälle ilus! On tõsi, et toit on vaid osa ÕNNE ja TERVISE grandioossest puslest, samas on see aga üks kiiremaid ja kergemini kontrollitavaid võimalusi põhjaliku restardi tegemiseks kehas. Kui võrdleme haigust sõjaga, on immuunsüsteem meie armee, toit aga relvad ja laskemoon. Vangistatud armee, roostes relvade ja olematu laskemoonaga on sõda pea võimatu võita … Tervel on tuhat unistust, haigel ainult üks, ütleb rahvatarkus. Haiguse lävel seistes on lihtsam tagasi pöörduda, kui hiljem konarlikku rada pidi, tõvest laastatuna valguse poole rühkida. Usalda oma keha ja austa tema sõnumeid! Toida oma tervist! Toidu ravivõime ning energeetilise tähtsuse teadvustamiseni jõudis raamatu autor Liis Orav läbi isikliku valusa kogemuse. Ta usub, et loodusliku toidu, informeeritud valikute, hea energia ning positiivse suhtumisega on võimalik mägesid liigutada. Liis Orav on lõpetanud Annely Sootsi Tervisekooli ning täiendanud end kodu- ja välismaal loodusravi, nutrigenoomika ja biomeditsiini vallas.
Raamat käsitleb tervisesporti ja vastupidavustreeningut. Sisaldab põhitõdesid tervisespordiga algajale, optimaalse koormusega seotud juhiseid, harjutamist ülekaalu korral, erinevate spordialade eeliseid ja puudusi ning treeningplaane algajatele. Teemad hõlmavad tervisejooksu, tervisekäimist, kepikõndi, ujumist, jalgrattasõitu, suusatamist, rulluisutamist, spordimeditsiini ja tervislikku toitumist.
Sisukord:
Kõrva-, nina-, neelu- ja kõrihaigused
Kõrvahaigused
Ninahaigused
Neeluhaigused
Kõrihaigused
Luu- ja liigestehaigused
Kasvuhäired ja luude väärmoodustused
Ebakujusused ja haigused kaelaosas
Lülisamba ebakujusused ja haigused
Ülemiste jäsemete ebakujusused ja haigused
Alumiste jäsemete ebakujusused ja haigused
Käe- ja jalaproteesid
Nahahaigused
Pidalitõbi
Suguhaigused
Süüfilis
Tripper ja pehme šanker
Vaimuhaigused
Vaimuhaiguste põhjused
Vaimuhaiguste tunnused
Vaimuhaigused peaaju vigastuste tagajärjel
Peaajuhaigusist põhjustatud vaimuhaigused
Kehaliste haiguste puhul esinevad vaimuhaigused
Mürgistustest põhjustatud vaimuhaigused
Süüfilisel põhinevad vaimuhaigused
Vanadusest põhjustatud vaimuhaigused
Varane nõdrameelsus ehk skisofreenia
Langetõbi
Paranoia
Maniakaal-depressiivne psühhoos
Nõrgamõistuslikkus
Neuroosid
Loomadelt inimesele kanduvaid nakkushaigusi
Sõlgetõbi
Laiusstõbi
Nudipaelusstõbi
Nookpaelusstõbi
Põistangtõbi
Keerutsusstõbi
Sügelised
Esmaabi õnnetuste puhul
Haavad
Põletused ja söövitused
Luumurrud ja lahastamine
Nihestused ja nikastused. Venitus
Riietest vabastamine ja riietamine
Kunstlik hingamine
Meelemärkuseta seisund
Äkilised valuhood
Uppumine
Külmumine
Mürgistused ja vastumürgid
Gaasmürgistused
Mürgistused keemiliste ründeainetega
Haigete kandmine ja vedamine
Koduapteek
Kodune haigepõetamine ja -ravimine
Haigetuba
Haige talitamine
Haigevaatlus
Ravimite rakendus
Vesi- ja soojusravi
Kümblused
Kiiritus-, valgus- ja õhkravi
Mehaaniline ravi
Röntgenikiired diagnostilise ja ravivahendina
Lühike sidumisõpetus
Surm ja selle tunnused. Koolnuvaatlus
Raseda ja sünnitustervishoid
Sünnituseelne tervishoid
Äkksünnituse tervishoid
Rasedus
Sigimatus
Imiku ja väikelapse tervishoid
Toitmine ja toidud
Imikute toitumishäired
Tervishoiulisi eriküsimusi
Nägemise tervishoid
Hääle tervishoid
Nahatervishoid
Riietuse tervishoid
Jalgade tervishoid
Maohammustus
Üldise spordifüsioloogia alused
Vanadus ja haigused
Ainete register
Asjalik käsiraamat kõigile vanemaealistele sellest, kuidas oma tervist hoida ja haigustega toime tulla. Kergesti loetava ja lihtsa tekstiga koduteatmik kirjeldab levinumaid tervisemuresid vanemas eas, haiguste tekkepõhjusi ja tunnuseid. Illustreeritud enam kui 300 foto ja selgitava joonisega.
Arstiabi peaks arstilt saama, aga alati pole võimalik, ega tohter pole vanajumal, et kulunud ihuliikme asemele savist ja pühast vaimust uue keevitab. Mis muud kui mure paberile panna ja „Prillitoosile“ saata, kui murest sindrist lahti ei saa, ehk leiab teisele kasutust. Kui pensionärist inimene mõne asja vastu rohkem huvi tunda tahab, otsib ta prillitoosi välja, paneb prillid ette ja siis vaatab. Siit ka Prillitoosi-saate mõte ja pealkiri. Eks kehti see ka „Telelehe“ Prillitoosi-rubriigi puhul.
Kümne aasta jooksul pärast Rein Teesalu raamatu „Südamepuudulikkus“ ilmumist on kogunenud palju uut teavet, mis õigustab ja teeb vajalikuks uue raamatu väljaandmise. Uus, oluliselt täiendatud „Südamepuudulikkus“ aitab kaasa paljude soovituste hulgast parima valiku tegemisele konkreetse patsiendi puhul ja on eriti abiks nendel juhtudel, mil juhistes konkreetse haigusjuhu jaoks ei ole veel tõenduspõhiseid soovitusi. Raamat on mõeldud eelkõige perearstidele, kelle jaoks südamepuudulikkus on vaid üks paljudest igapäevase töö probleemidest. Raamatust peaks kindlasti kasu olema arstiteaduskonna üliõpilastel ja kõikidel noortel arstidel, aga üht-teist huvipakkuvat leiavad sellest võib-olla ka kardioloogid.
Mis pilt avaneb arstile, kui inimene südamehaigusega tema juurde satub. Millised on arstide valikud ja mida võiks patsient ise teada. „Kui saaks ikka doktor Sullingu juurde!“ Selliste õhkamiste läbi jõudis meditsiinidoktori professor Toomas Sullingu nimi selle raamatu keeletoimetajani, kes 1970. aastate lõpus, kui Toomas Sulling juba Tartus suuri tegusid tegi, oli Võrumaa koolilaps. Toomas Sullingust räägiti siis peaaegu nagu Jaak Joalast. Ühine on neil ka see, et mõlema kuulsus ulatus üle kogu Nõukogude Liidu. Toomas Sulling kirjutas Nõukogude Liidu esimese doktoritöö koronarograafia teemal. Sullingu ülikoolikaaslane ja kolleeg Jaak Maaroos ütleb, et kahtlemata on Toomas Sulling Eesti üks silmapaistvamaid ja tuntumaid arstiteadlasi-kirurge, kes tänu teadusuuringutele ja suurepärastele ravitulemustele on arvukatel rahvusvahelistel foorumitel pälvinud suure tunnustuse ning toonud tähelepanu ja kuulsust kogu Eesti meditsiinile. Toomas Sulling on üks Eesti koronaarkirurgia loojaid, kes poole sajandi jooksul opereeris 4000 haiget, tehes neile šunteerimislõikuse ehk pannes ateroskleroosist kahjustatud arterite asemele uued veresooned. Umbes pooled operatsioonid tegi ta töötaval südamel ja pooled kunstliku vereringega, kui inimese süda pannakse seisma. Kumb meetod on parem ja millal, sellest on raamatus juttu. Samuti sellest, mis pilt arstile avaneb, kui inimene südamehaigusega tema juurde satub. Ja millised valikud arstidel on ning mida võiks teada patsient. Toomas Sulling kirjutab ka sellest, milline oli tema tee arstiteaduskonna kirurgiahuvilisest tudengist Eesti tippkirurgiks ja milliseid kohati anekdootlikke takistusi tuli sel teel ületada.