Teadmishimulistele ja meisterdajatele
Kas sina tead, kes on Tõnis Talvepoolitaja või miks me just 1. septembril kooli läheme? Tule koos toredate tegelastega jalutama läbi meie tähtpäevade aastaringi – saad natuke targemaks ja kui kõik jutud läbi loetud, ka aastajagu vanemaks.
Hää lugeja! See muhe raamat aitab mõtestada sulle juba tuntud tähtpäevi, kuid lisab kindlasti ka mõne, millest enne aimugi ei olnud. Tähtpäevadele annab erilisuse just nende tähenduslikkus, mida raamatu lood mõnusasti kätte näitavad. Tegelikult on ju iga päev tähtis, kui sul on selle kohta lugu! - Triinu Laan, lastekirjanik ja tähtpäevade sõber
See siin on ehtne kõivupunk. Kõivupunk on teadupärast see värk, kui leitakse üles väga vanad asjad ja olemised ning näidatakse reipasti, mismoodi need tänases päevas ja me ühises helges tulevikus edasi elavad. Nad elavad, pole kahtlustki. Elame meiegi. Et elada uut elu etemini, tuleb vana elu tunda. Marju Kõivupuu kirjutab meie tuleviku ajalugu. - Karl Martin Sinijärv, luuletaja
Kogumik "Õnnelik lapsepõlv" sisaldab 1940.–1960. aastate poeriiulitel olnud lugemisvara. Raamatu pealkirjal peaks nõukaajast tulnu kõrvus olema veidi irooniline kõrvaltoon. Oli ju õnnelik lapsepõlv üks neid stampväljendeid, mida Nõukogude Liidus lastest rääkides pruugiti. Samas võib iroonia vabalt ka ära jätta, sest see, kas lapsepõlv on õnnelik või mitte, pole üheses sõltuvuses režiimist, mis parajasti valitseb. Suurte inimeste suured mured jäid lapsepõlvemaa kaitsvate piiride taha. Selles raamatus on luuletused, jutud, laulud, pildid ja mänguasjad, mille keskel kasvasid poisid ja tüdrukud, kes täiskasvanuks saades 1980.–1990. aastate vahetusel taastasid Eesti Vabariigi. Uues Eesti Vabariigis on uued lapsed, kes laulavad ingliskeelseid laule, kellel on läikivapildilised kõvade kaantega raamatud ning toatäied plastmasslelusid. Praegu on nende õnneliku lapsepõlve aeg.
Kaks kunstnikku tegid meisterdamisraamatu, milles on rõõmu ja väljakutset väikestele ja suurtele.
Siin on õpetusi, kuidas teha tegelasi munakarpidest, tüüpe, keda paneb liikuma nukkvõll ja olendeid, kes peituvad üksikuks jäänud kindas. Kasutatud on argiseid materjale ja lihtsaid töövahendeid. Paarkümmend originaalset projekti on tähistatud raskusastme järgi märksõnadega: täitsa lihtne, nõuab keskendumist ja väljakutse.
Raamat on varustatud tegemisjuhiste ja joonistega. Teemakohased pildid, mille autor on Marilyn Piirsalu, kutsuvad meisterdajaid kaasa mänguilmadesse, kus tegutsevad Tegelased ja Tüübid.
Meisterdamine arendab käteosavust ja fantaasiat ning toetab leidlikku hakkamasaamise vaimu.
33aastane Mia Maria Amer oli noor tudeng, äsja sünnitanud kaksikud tütred, kui tal diagnoositi Hodgkini lümfoom. Juba enam kui kümme aastat sõltub tema elu ema ja naisena sellest, mida vähk otsustab. Ta ei jaksa teha kõike, mida teised emad teevad, ega pakkuda kõike, mida kaaslased pakuvad. Aga selle värvivihikuga saab ta anda tuge ja mõistmist kõigile, kes kokku puutunud vaenlasega, mis hävitab vaikselt ja salakavalalt elusid. Miks ma otsustasin teha sellise värviraamatu, mis võib paljude jaoks olla harjumatu ja kummaline? Just sellepärast, et normaliseerida vähkhaigusi. Vähk on minult ära võtnud viimased kümme aastat. Mul ei olnud alguses kedagi, kes oleks mentaalselt kätt hoidnud. Aga ma tean, kui oluline on aidata inimest, kes on äsja saanud diagnoosi. Või kedagi, kelle sõber on haige. Aitame normaliseerida vähist rääkimist ilma häbita!
"Väike entsüklopeedia" on universaalne üheköiteline entsüklopeedia, kust saab teada, mis on mis ja kes on kes. See on üldentsüklopeedia, keelesõnaraamatu, võõrsõnade leksikoni, seletava sõnaraamatu, atlase ja biograafilise leksikoni kontsentraat ning lühiinfo saamisel nende asendaja. Siit saab märksõna kohta teada kõige olulisema: sõna või nime õige kuju, häälduse, isiku sünni- ja surma-aasta, määratluse, lühiiseloomustuse ja tähtsamad arvandmed. Ei puudu ka pikemad tekstid, näiteks riikide ülevaateartiklid. Rohked illustratsioonid annavad keeruka seletuse asemel kiiresti selguse, kus paikneb otsitav riik, kuidas näeb välja mingi arhitektuurielement, taim või loom, kuidas nimetatakse tuntud seadme põhiosi jne. Raamatus on üle 30 000 tähestikuliselt järjestatud märksõna, neid ilmestab ligi 5000 illustratsiooni, värvifotot, kaarti, skeemi ja tabelit.
Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Esimene köide "Meie kassil kriimud silmad" tutvustas eesti folkloorivaramu seda osa, mida ajast aega on lastele tutvustatud või lausa laste omaks peetud. Teine osa "Kuule, kutsik, kuhu lähed?" kaardistas rahvusliku sünni eelset ja -aegset maastikku, jõudes nõnda välja XIX sajandi lõppu. Käesolev köide tutvustab XX sajandi kahe esimese kümnendi algupärast lastekirjandust. Need kümnendid polegi nii tühjad olnud kui tihtilugu on arvatud ja kurjal keelel välja öeldud -- siis sündis ju meie algupärane koolijutt (Oskar Lutsu "Kevade"), siis sai alguse meie algupärane tütarlastekirjandus (E. Aspe), siis hakati sihipäraselt viljelema folklooritöötlust (Ansomardi, Ernst Peterson-Särgava), siis sündis meie algupärane väikelasteluule (Karl Eduard Sööt) ja tänu Söödile ja Ernst Ennole võis julgelt rääkida eesti lasteluulest üldse. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.
Sisukord:
* Aeg ja Päike
* Preestrid ja püramiidid
* Ratas ja kaalupommid
* Täht ja teekond
* Tarkus ja filosoofia
* Null ja geniaalsus
* Kera ja raskusjõud
* Jõud ja voolujooned
Viimane köide seitsmeköitelisest teatmeteosest "Loomade elu" käsitleb imetajaid. Suuremat tähelepanu on pööratud tähtsamatele ja bioloogiliselt huvitavamatele liikidele. Mõeldud kõigile bioloogiahuvilistele.