Teadmishimulistele ja meisterdajatele

Autor on otsinud raamatukogudest, arhiividest, uurimisasutustest ja vanadest raamatutest ning ajakirjadest andmeid eri rahvaste ja hõimude mängude kohta. Ta kogus mänge eelkõige selleks, et neid praktikas kasutada. Hiljem tekkis mõte tutvustada neist mängudest parimaid ka teistele. Raamat on heaks abivahendiks kõigile, kellel tuleb tegelda laste vaba aja sisustamisega.

 

Valimik peamiselt kultuuriloolise väärtusega "Kooki Lugemise raamatutest" võetud lugemispaladest, mis räägivad elusast ja eluta loodusest.

Rikkalikult illustreeritud värvitrükis raamat sisaldab huvitavat matemaatikaalast materjali nuputamiseks algklasside õpilaste jaoks. Kui mõnele ülesandele jõud peale ei hakka, saab kasutada näpunäidet lahenduse leidmiseks. Raamatu lõpus on ülesannete vastused. Nii on raamat kasutatav ka õpetaja abita.

Vulca on igavene naljahammas, kes mängib flööti ja jumaldab jalgpalli, kuigi ta ise on väravavahina tõeline äpu.

Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Esimene köide "Meie kassil kriimud silmad" tutvustas eesti folkloorivaramu seda osa, mida ajast aega on lastele tutvustatud või lausa laste omaks peetud. Teine osa "Kuule, kutsik, kuhu lähed?" kaardistas rahvusliku sünni eelset ja -aegset maastikku, jõudes nõnda välja XIX sajandi lõppu. Käesolev köide tutvustab XX sajandi kahe esimese kümnendi algupärast lastekirjandust. Need kümnendid polegi nii tühjad olnud kui tihtilugu on arvatud ja kurjal keelel välja öeldud -- siis sündis ju meie algupärane koolijutt (Oskar Lutsu "Kevade"), siis sai alguse meie algupärane tütarlastekirjandus (E. Aspe), siis hakati sihipäraselt viljelema folklooritöötlust (Ansomardi, Ernst Peterson-Särgava), siis sündis meie algupärane väikelasteluule (Karl Eduard Sööt) ja tänu Söödile ja Ernst Ennole võis julgelt rääkida eesti lasteluulest üldse. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.

"Väike entsüklopeedia" on universaalne üheköiteline entsüklopeedia, kust saab teada, mis on mis ja kes on kes. See on üldentsüklopeedia, keelesõnaraamatu, võõrsõnade leksikoni, seletava sõnaraamatu, atlase ja biograafilise leksikoni kontsentraat ning lühiinfo saamisel nende asendaja. Siit saab märksõna kohta teada kõige olulisema: sõna või nime õige kuju, häälduse, isiku sünni- ja surma-aasta, määratluse, lühiiseloomustuse ja tähtsamad arvandmed. Ei puudu ka pikemad tekstid, näiteks riikide ülevaateartiklid. Rohked illustratsioonid annavad keeruka seletuse asemel kiiresti selguse, kus paikneb otsitav riik, kuidas näeb välja mingi arhitektuurielement, taim või loom, kuidas nimetatakse tuntud seadme põhiosi jne. Raamatus on üle 30 000 tähestikuliselt järjestatud märksõna, neid ilmestab ligi 5000 illustratsiooni, värvifotot, kaarti, skeemi ja tabelit.

Esimene köide seitsmeköitelisest teatmeteosest "Loomade elu". Antud köide käsitleb selgrootutest ainurakseid, käsnu, ainuõõsseid, kammloomi, usse, pärgloomi, sammalloomi ja käsijalgseid. Kirjeldatakse tähtsamaid liike, nende arenemist, levikut ja praktilist tähtsust. Mõeldud kõigile bioloogiahuvilistele.

Viimane köide seitsmeköitelisest teatmeteosest "Loomade elu" käsitleb imetajaid. Suuremat tähelepanu on pööratud tähtsamatele ja bioloogiliselt huvitavamatele liikidele. Mõeldud kõigile bioloogiahuvilistele.

Eesti lugejale juba hästi tuntud zooloogi ja kirjaniku järjekordne raamat kõneleb loomaaia asutamisest Jersey' saarel ning loomaaedade osast haruldaste loomaliikide kaitsel. See mõnusa huumoriga kirjutatud ladus ja sisutihe raamat pakub huvitavat lugemist kõigile loodusehuvilistele.

Raamat sisaldab seeriaväljaande "Koapp! Koapp! Koapp!" 1. köite ning valitud peatükke 2., 3. ja 4. köitest. Algupärandite aluseks on juba 1965. aastast peale eetris kõlanud kuuldemänguvormiline populaarteaduslik sari, mis tutvustab noortele ja ka täiskasvanud kuulajatele imetabast eluslooduses, uusimaid saavutusi bioonikas, eksperimentaalbioloogias ja etoloogias.

Kui te armastate lugusid imedest ja seiklustest, siis lugege see raamat tingimata läbi. Raamatu kangelane jutustab teile, mis juhtus ühel ööl teie oma koolis, teie klassis. See imelugu annab teile harukordse võimaluse teha reis maailma, mida pole olemas. Seda maailma nimetatakse, nagu teate, muinasjutumaailmaks. Tõepoolest, kus küll ei käinud teie tulevased sõbrad, selle raamatu kangelased onu Gloobus ja tädi Tahvlilapp! Kas olete midagi kuulnud näiteks "õnnekivi" ja õnnetute inimeste saarest? Ei? No näete! Aga pikast müürist, millesse kivid olid laotud sõnade ja lausete kujul? Neid lugedes said selle raamatu kangelased teada "kuulsatest veidrikest", kes kogu eluaeg endale kalmu ehitasid, vägilasest, kes läks läbi tule, vee, terastorude ja kuradihammaste, said teada veel paljust muustki... Küllap märkasite, et selle raamatu pealkiri on "Valge mustal". Valgega mustale kirjutate ju sageli ka teie ise. Kus ja millal? Sellest jutustab teile raamatu autor kohe, kui tutvus on sobitatud.

Oliver Graham-Jones on loomaarst, kelle hoole all olid 1951. aastast alates Londoni loomaaia loomad. Ta asus kiiresti loomade ravimist reformima, oli üks esimese loomahaigla asutajatest ning oli alati kohal, kui mõni ohtlik loom lahti pääses või keegi loomaaia asukatest kiiret abi vajas. "Loomaaia jutujuppides" pajatab Oliver Graham-Jones mõnest erakordsest loomast, kelle eest ta hoolitses, jutustab muuhulgas sellest, kuidas teda ajas taga gorilla, kuidas ta püüdis tihedas udus kinni vihase jääkaru ja pani Londoni Toweri rongale puujala. Südamlikule ja toredale raamatule on kirjutanud eessõna kuulus zooloog Desmond Morris.

33aastane Mia Maria Amer oli noor tudeng, äsja sünnitanud kaksikud tütred, kui tal diagnoositi Hodgkini lümfoom. Juba enam kui kümme aastat sõltub tema elu ema ja naisena sellest, mida vähk otsustab. Ta ei jaksa teha kõike, mida teised emad teevad, ega pakkuda kõike, mida kaaslased pakuvad. Aga selle värvivihikuga saab ta anda tuge ja mõistmist kõigile, kes kokku puutunud vaenlasega, mis hävitab vaikselt ja salakavalalt elusid. Miks ma otsustasin teha sellise värviraamatu, mis võib paljude jaoks olla harjumatu ja kummaline? Just sellepärast, et normaliseerida vähkhaigusi. Vähk on minult ära võtnud viimased kümme aastat. Mul ei olnud alguses kedagi, kes oleks mentaalselt kätt hoidnud. Aga ma tean, kui oluline on aidata inimest, kes on äsja saanud diagnoosi. Või kedagi, kelle sõber on haige. Aitame normaliseerida vähist rääkimist ilma häbita!

Värvimisraamat “Matilda maailm” on mõeldud kõigile väikestele ja suurtele, kes armastavad Eestimaa loodust. Matilda on seitsmeaastane uudishimulik tüdruk, kes on ülepeakaela armunud Eesti loodusesse. Koos oma ema Berthaga eelistab ta tubastele tegevustele metsas ja mere ääres toimetamist ning meisterdamist. Nii möödubki enamik Matilda vabast ajast õues, kus ta koos emaga meisterdab loodusest pärit leidudest imelisi kunstieoseid. Sellest värvimisraamatust leiad joonistusi, mida Matilda koos emaga on loonud. Mõnusat avastamist ja värvimist kõigile väikestele ja suurtele!

Imeilus kinkeraamat nii väikestele kui suurtele loodusesõpradele Matilda on seitsmeaastane uudishimulik tüdruk, kes on ülepeakaela armunud Eesti loodusesse. Meie pere veedab suved Läänemaal Noarootsis ja võib-olla see on üks põhjustest, miks Matilda eelistab tubastele tegevustele metsas ja mere ääres toimetamist. Matilda on suur meisterdaja ning ükskõik mis ta kätte juhtub, sellest mingi viguri ta loob. Mina olen Matilda ema ja kutsun teid meiega kaasa väikesele rännakule kevadesse, suvesse, sügisesse ja talve. Kohtume kummaliste tegelastega ning vaatame loodust veidi teise nurga alt. Usun, et oluline on säilitada eneses lapsemeelsus, see teeb meist paremad emad ja inimesed. Looduses unustan ma kõik argimured ja -toimetused. Saame koos Matildaga südamest naerda ja elada mingis täiesti muus maailmas, tehes muretuid ja stressivabu tegevusi. Koos oleme ka parimad sõbrad. Bertha Vilms Kuidas lastega loovalt looduses aega veeta on selle inspiratsiooniraamatu tähtsaim eesmärk. Tunnistan, et kui Matilda koos emaga mulle oma loomingust pilte saatis, olin lummatud esimesest hetkest. Midagi nii ägedat pole ma tükil ajal näinud. See on imetlusväärne, milliseid suurepäraseid asju saab meisterdada lihtsatest looduslikest vahenditest. Nende kaante vahel olevad pildid pakuvad imetlust ja rõõmu nii silmale kui hingele. Ja ideid saab siit kindlasti nii suur kui väike. Tiina Ristimets, kirjastaja

Kes oli Delfi oraakel? Kuidas sündis jumalanna Athena? Mis hoonet kutsuti algselt labürindiks? Mida kaitsevad üheksa muusat? Mida kujutas endast Trooja hobune? Mida peetakse Hiinas viljakuse sümboliks? Millises jõe põhjas lebab Nibelungide sõrmus?

Siia on valitud ehitised, mis kajastavad inimkonna tehnilise mõtte arengut ja on silmapaistvad kas uudse tarinduse või täiuslikkuse poolest. Ajalise järjestuse kõrval väljendab tehtud valik ka ehituse geograafilist levikut. Suur osakaal on antud 20. sajandi ehitistele ning samuti meie kodumaistele kõrvutamaks neid maailma ehitustasemega. Album on mõeldud eelkõige noorukitele, ent võib huvi pakkuda ka kõige laiemale lugejaringile.

 

Raamat on mõeldud nooremate klasside (I-III klass) õpilastele. Siin antakse lastele juhendeid köögis töötamise, tööriietuse, mitmesuguste lihtsate toitude, kookide ja maiustuste valmistamise ning laua katmise kohta. Selleks et lapsed kõigest õigesti aru saaksid, on toodud ka väike köögisõnastik, milles seletatakse vastavaid oskussõnu ja tutvustatakse töövahendeid.

Raamat kaasneb Kadrioru kunstimuuseumi näitusega "Alati meie kõrval. Kassid ja koerad 16.–19. sajandi kunstis" (26.09.2020–28.02.2021) ning vahendab südamlikul, tõsisel ja seikluslikul viisil loomade ja kunsti ajalugu. Kunstiajaloolaste Tiina-Mall Kreemi ja Anu Allikvee kirjutatud ning vanade meistrite teoste ja Kätlin Tischleri joonistustega illustreeritud raamat viib lapsed koos Muki ja Miisuga seiklema ajaauku. Seal satuvad nad vastamisi nii tuttavate kui ka võõraste inimeste ja nende loomadega ning avastavad, kui erinevalt on inimesed läbi aegade loomi kujutanud ja loomadesse suhtunud. Sisu lühitutvustus: Muki ja Miisu on koer ja kass, kes elavad pealtnäha tavalises, ent ometi erilises majas – selle põrandas on ajaaugud. Kord kukuvad Muki ja Miisu ajaauku, kust leiavad ees nii oma ajaloolastest peremehe ja perenaise kui ka hulga vanu pilte, millel on kujutatud koeri, kasse ja inimesi. Neid lähemalt või kaugemalt vaadates õpivad Muki ja Miisu tundma inimloomust ja saavad teada, et ka loomadel on

Raamat "Unustatud mänguasjad" on Tartu Mänguasjamuuseumi, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ning kirjastuse Tänapäev ühisprojekt, kus mänguasjamuuseumi huvitavamate eksponaatide fotode kõrval leiavad avaldamist sama aja lastejutud, nii originaalid kui tõlketeosed. Raamatus on Irma Truupõllu, Julius Oro, Jüri Parijõe, Marta Sillaotsa, aga ka Hans Christian Anderseni, Karin Michaelise jpt lastekirjanikke jutte mänguasjadest, mängimisest, lapsepõlvest. Selle raamatuga püüame luua omalaadset sidet eri põlvkondade vahel, kus tänased lapsed õpiksid paremini tundma eelmiste põlvede lugemisvara ning ka mänguasjamaailma. Lisaks äratundmisrõõm vanematele põlvkondadele.

Kogumik "Õnnelik lapsepõlv" sisaldab 1940.–1960. aastate poeriiulitel olnud lugemisvara. Raamatu pealkirjal peaks nõukaajast tulnu kõrvus olema veidi irooniline kõrvaltoon. Oli ju õnnelik lapsepõlv üks neid stampväljendeid, mida Nõukogude Liidus lastest rääkides pruugiti. Samas võib iroonia vabalt ka ära jätta, sest see, kas lapsepõlv on õnnelik või mitte, pole üheses sõltuvuses režiimist, mis parajasti valitseb. Suurte inimeste suured mured jäid lapsepõlvemaa kaitsvate piiride taha. Selles raamatus on luuletused, jutud, laulud, pildid ja mänguasjad, mille keskel kasvasid poisid ja tüdrukud, kes täiskasvanuks saades 1980.–1990. aastate vahetusel taastasid Eesti Vabariigi. Uues Eesti Vabariigis on uued lapsed, kes laulavad ingliskeelseid laule, kellel on läikivapildilised kõvade kaantega raamatud ning toatäied plastmasslelusid. Praegu on nende õnneliku lapsepõlve aeg.

Jaak Juske viies lastele mõeldud ajalooraamat "Salapärase Venemaa lugu" viib meie naaberriiki, mille kohta kuuleme pidevalt uudiseid, kuidas see jälle mõnda oma naaberriiki ähvardanud või lausa rünnanud on. Suured riigid on ajaloos ikka tahtnud veel suuremad olla, oma naabreid kimbutanud ja vallutussõdu pidanud. Venemaa on alati soovinud laieneda. Eesti ja eestlased on nende sõdade tõttu väga palju kannatanud. Aga suhted suure naabriga ei ole alati tuld ja tapetuid tähendanud. Venemaa kunagine uhke pealinn Peterburi asub Eestile niivõrd lähedal, et selles suurlinnas on tööd ja leiba leidnud aegade jooksul kümned tuhanded eestlased. Nii et naabreid tuleb tunda ja väiksema osapoolena ajaloost õppida, kuidas suure naabri kõrval ellu jääda. Kuri ja halb ei saa olla kunagi terve rahvas, vaid ainult selle juhid. Ka venelased ise on pidanud ajaloos oma valitsejate tõttu väga palju kannatama. Suurel maal ja rahval on rääkida eriti palju põnevaid lugusid. Alustame rännakut salapärase Venemaa ajalooradadel. Ees ootavad ülipõnevad unejutud.

Kui töötab telefon? Kuidas valmistada paberit? Mida suudab laser? Kui sinulgi on küsimusi millele ei tea vastust, siis ehk leiad need sellest raamatust.

Ajaloost ja ka tänapäevast on teada palju loomi, kes on millegi huvitava, põneva, ebahariliku, kasulikuga hakkama saanud. Nii on olemas loomi, kes päästavad inimesi laviinide alt või suudavad ennustada maavärinaid. Teisalt on ka selliseid loomi, kes võtavad osa iluduskonkurssidest või spordivõistlustest. Sellesse raamatusse on aga kogutud lood sellistest loomadest, kes on osalenud ja silma paistnud sõdades, lahingutes ja nendele sarnanevates olukordades. Taolisi loomi on aastasadade jooksul olnud miljoneid, arvatavasti isegi miljardeid. Selle raamatu eesmärgiks on tutvustada erilisematest erilisemaid loomi, kellel on olnud nimi ja kes on mingites situatsioonides olnud asendamatuks sõbraks ja kolleegiks sõjaväelastele ning on kirjutanud end oma kangelastegudega alatiseks sõjaajalukku.

Kõigi aegade esimesest Grymmi trollide kohta koostatud teosest peaks leiduma kõik, mida peab trollidest teadma.

On kevad ja viikingid asutavad end sõitma Miklagårdi. Aga Siri ei tohi kaasa minna! Tema pealikust isa ütleb, et ta on liiga väike. Ja pealegi tüdruk! Kui isa arvas, et see Sirit peatab, siis ta eksis. Siri peidab end laevale ära. Laeval on ka salapärane karp, mis tuleb üle anda keisrile endale. Kurikaelad Ivar ja Grym ihuvad aga karbile hammast ja Siri peab selle kaitsmiseks kasutusele võtma kogu oma julguse ja nutikuse. Õnneks tuleb talle appi Zack, poiss, kellega ta Miklagårdis kohtub. Aga kes see poiss õieti on? "Siri seikluste" esimeses raamatus seilavad viikingid kodusest Skandinaaviast kaugele lõunasse. Linna, mille kohta selle raamatu tegelased ise kasutavad nime Miklagård, kuid mille kohta mujal öeldi Konstantinoopol (nüüdne Istanbul).

Raamatus räägitakse sellest, kuidas onu Rasmus ühte muusikapala kirjutas. Ja siis veel veidike pillidest ning mõnest muustki asjast, mida onu Rasmus oma pala ettekandmiseks vajas. Headeks abimeesteks olid autorile luuletaja Leelo Tungal ja kunstnik Matti Pärk. Onu Rasmus tundis juba mõnda aega, et peaks nagu midagi suurt ja ilusat tegema. Aga mida? See oli raske küsimus ja onu Rasmus otsustas mõtlemisaja võtmiseks minna vanni.

Raamatuke päris tavalistest asjadest. Kodust, millel on uks, aken, lagi, põrand ja seinad. Selle kodu sees on aga põrandavaip ja tolmuimeja, külmkapp ja veel palju muud. Milline funktsioon ühel või teisel asjal on, sellest kõigest juttu tulebki. Kirjutatud humoorikalt ja last köitvalt. Ei puudu ka lugejat arendav ja õpetav moment.

Selles raamatus räägitakse sellest, kuidas turvaliselt ja ohutult käituda teede ja veekogude ääres, autos, looduses ja isegi kodus. Peatu, vaata ja kuula, mine ujuma koos kaaslasega, kinnita turvavöö ja kõnni, mitte ära jookse - need on vaid mõned nõuanded, millest juttu tuleb.

Emme ütles mulle ühel päeval: "Sinust saab varsti suur õde. Sa saad endale väikese venna." Ma ei saanud sellest hästi aru. Ma ju olen juba suur. Kas emme tahtiski öelda, et ma saan veel suuremaks? Ta selgitas veel: "Mul on kõhus väike tita, väike poiss. Tita kasvab kogu aeg suuremaks. Kui ta on piisavalt suur, tuleb ta välja. Siis sa saad ta sülle võtta ja pai teha." Venna peatne sünd tekitab väikses tüdrukus palju elevust, aga ka veel rohkem küsimusi. Ega tital kõhus kitsas pole? Kuidas ta hingab? Kas tita saab seda kooki, mida emme sööb? Ega ta minu küpsiseid ära ei söö? Kas emmel raske ei ole nii suurt beebit oma kõhus igal pool ringi tassida? Kuidas ta kõhust välja saab? Kuidas ta üldse kõhtu sai? Raamat aitab lihtsalt ja ausalt selgitada lastele mitmeid beebide sündimisega seotud teemasid. See jutustab ilukirjanduslikus stiilis loo tüdrukust, kes saab endale peagi väikse venna, ning kirjeldab, milline saab olema elu pisibeebiga. Lihtsalt, samas anatoomiliselt korrektsete nimetustega on kirjeldatud uue elu alguse protsessi. Kõike seda saadavad ilusad ja tõetruud illustratsioonid.

Kas sina tead, kes on Tõnis Talvepoolitaja või miks me just 1. septembril kooli läheme? Tule koos toredate tegelastega jalutama läbi meie tähtpäevade aastaringi – saad natuke targemaks ja kui kõik jutud läbi loetud, ka aastajagu vanemaks.

Hää lugeja! See muhe raamat aitab mõtestada sulle juba tuntud tähtpäevi, kuid lisab kindlasti ka mõne, millest enne aimugi ei olnud. Tähtpäevadele annab erilisuse just nende tähenduslikkus, mida raamatu lood mõnusasti kätte näitavad. Tegelikult on ju iga päev tähtis, kui sul on selle kohta lugu!  - Triinu Laan, lastekirjanik ja tähtpäevade sõber

See siin on ehtne kõivupunk. Kõivupunk on teadupärast see värk, kui leitakse üles väga vanad asjad ja olemised ning näidatakse reipasti, mismoodi need tänases päevas ja me ühises helges tulevikus edasi elavad. Nad elavad, pole kahtlustki. Elame meiegi. Et elada uut elu etemini, tuleb vana elu tunda. Marju Kõivupuu kirjutab meie tuleviku ajalugu. - Karl Martin Sinijärv, luuletaja

Esimese A klassi kooliaasta hakkab lõpule jõudma. Kuid enne veel, kui koolitunnistused kätte antakse, tuleb korda saata palju asju. On vaja potti muruseemneid külvata ja puudega vestelda, rabamatkale minna ja spordipäeval osaleda. Ja juba ongi käes lõpuaktus ning ees ootamas pikk suvevaheaeg. Miks on aga esimese A klassi õpilased päikeselapsed? Seda saad teada raamatut lugedes! Tõsielul põhineva sarja ESIMESE KLASSI AASTARING viimane raamat jätkab esimese A klassi tööde ja tegemiste tutvustamist. Õppimine on küll tähtis töö, kuid kuhjaga jagub ka naeru ja nalja! Varem on ilmunud: "Esimene A klass ja tarkusepäev" "Esimene A klass ja kooliaasta algus" "Esimene A klass ja sügise süda" "Esimene A klass ja muinasjutukarneval" "Esimene A klass ja jõuluaeg" "Esimene A klass ja Eesti sünnipäev" "Esimene A klass ja kevadekuulutajad"

Pane vaim valmis, et hakata nuputama täitsa uusi leiutisi! Siit saad sa teada, kuidas asju ja ideid luua, paremaks teha ja proovile panna. Kui oled mõne ägeda leiutise juba välja mõelnud, õpid seda ka valmis tegema ja maha müüma. Sind ootavad magusad katsed, roboti ehitamine ja ennenägematu soengu meisterdamine. Raamatus leidub isegi kaasaskantav töökoda – lehed, mida lõigata, voltida ja kleepida, et saaksid oma leiutise teoks teha. MEGAHOIATUS: pärast selle raamatu lugemist hakkab leiutamine sulle meeldima!

See raamat teeb sinust matageeniuse. Pane kalkulaator ära ja hakkame pihta! Siit leiad kõikvõimalikku matemaatikat, ainult mitte sellist, mida sa koolis matatunnis tegema pead. Selle asemel murrad sa koode, joonistad lahedaid mustreid, loed mõtteid ja ajad taga hiiri. Raamatus on isegi matalabor, mille lehekülgi sa tohid lõikuda ja voltida, et nende abil mänge mängida. Kui sa raamatu läbi saad, oledki ametlikult matageenius – ilma igasuguse arvutamiseta! MEGAHOIATUS: pärast selle raamatu lugemist jääb matemaatika sulle külge. "See raamat teeb sinust matageeniuse" on mõtteline järg menukale töövihikule "See raamat teeb sinust teadlase".

See raamat on teejuht tundmatusse, kuid huvitavasse mikromaailma. Suurepärastel värvifotodel on kummalisi ja imepäraseid asju, mis mikroskoobis palju kordi suurendatuna on hoopis erinevad palja silmaga nähtust. Raamatus antakse ka praktilisi juhiseid, kuidas tavalisi igapäevaseid asju ise mikroskoobis vaadelda.

Kui noor õppejõud Alex Bezzerides anatoomialoenguid andma hakkas, keskendus ta esialgu inimkeha toimimise selgitamisele. Oma aastatepikkuse töö käigus hakkas ta aga üha enam mõtlema ka küsimusele, miks meie kehad sageli ei toimi. Miks on viljatus nii levinud probleem? Miks rebestavad paljud põlvemeniski? Miks on rinnaga toitmine sageli nii valulik? Miks enamikel inimestest ei mahu hambad suhu ära? Miks meil on nii palju prillikandjaid? Miks söögi- ja hingetoru on nii lähestikku, et meil on risk lämbuda? "Vajasin vastuseid. Kui olin läbi vaadanud sadu ja sadu teadusajakirjades avaldatud uurimusi, sain teada, et vastused on sageli väga ootamatud," kirjutab Bezzerides. Selles üllatavaid fakte ja sooja huumorit täis ning mõneti lohutust pakkuvas raamatus vastabki ta küsimusele, kuidas meie kehad on evolutsiooni käigus vormunud ja mis on seejuures läinud veidi viltu.

Hiilgavad hooned ja tohutud monumendid on inimesi lummanud tuhandeid aastaid. Antiikses Kreekas kirjutati reisijuhte, mis tutvustasid seitset maailmaimet. Tänaseks on neist alles vaid Cheopsi püramiid, kuid aegade jooksul on tulnud juurde sadu uusi insenerikunsti tippsaavutusi. Selles erinumbris rändame Lihavõttesaarele, seikleme inkade pühas linnas Macchu Picchus ja uurime kaubateede ristumiskohta rajatud hämmastavat Petra kaljulinna. Piilume Hiina keisrite Keelatud Linna müüride taha ja uurime lähemalt antiikaja seitset maailmaimet. Rändame mitmeid tuhandeid aastaid ajas tagasi ning näeme, kes ja kuidas rajasid Inglismaal asuva Stonehenge’i pühamukompleksi. Sisukord Stonehenge'i saladused Beduiinide õitsev keskus Lihavõttesaare tummad hiiglased Linn udu rüpes Hiina Keelatud linn Vanaaja seitse maailmaimet

Iga linna ajaloos on etappe, mil selle areng kulgeb pikalt ja rahulikult oma loomulikku rada pidi, ent siis ühtäkki saabuvad murrangulised ajad. Olgu nende taga sõjad, looduskatastroofid või võimukate juhtide revolutsioonilised otsused, linnade ja nende elanike saatus muutub seejärel igaveseks. Selles Imelise Ajaloo raamatus kutsume teid ümbermaailmareisile, mille peatuspunktid on kuulsad linnad. Rändame paigus, millest on saanud tänapäeva metropolid. Peatume ka linnades, mis olid omal ajal olulised kultuuri- ja majanduskeskused, ent siis ajahõlma kadusid – ja järeltulevate põlvkondade poolt õnneliku juhuse läbi taas avastati. Käime vaatamas kõiki neid paiku just sellisel ajajärgul, kui seal on toimumas midagi seesugust, mis neid igaveseks muudab. Põnevat kaasaelamist!

Selles raamatus uurime kuut ebatavalist ja lahenduseta jäänud juhtumit. Ühelegi neist ei ole ametivõimud, ajaloolased ja meedia suutnud lõplikku lahendust leida. Kas keegi üldse teab, mis täpselt juhtus? Või on tõde igaveseks ajaloo uttu mähkunud? Sõge nõiajaht Salemis Pärast seda, kui kahel tüdrukul algasid ebatavalised haigushood, puhkes Uus-Inglismaal Salemi linnakeses tõeline massihüsteeria. 1692. aastal vallandus seal meeletu nõiajaht. Kas Napoleon mõrvati? 1821. aastal suri Saint Helena saarel endine Prantsuse keiser Napoleon. Surma põhjuseks märgiti maovähk. Napoleon oli varem kirjutanud, et inglastest valvurid kavatsevad ta tappa. Kas keisri kahtlustel oli alust? Kes oli Rappija Jack? 1888. aastal külvas pika terava noaga verejanuline mõrtsukas Ida-Londoni armetutes slummides hirmu ja õudust, tappes eriti julmal moel prostituute. Tema isikut pole siiani kindlaks tehtud. Põgenemine Alcatrazist "Keegi ei põgene Alcatrazist," oli vanglainspektoril tavaks öelda. Ühel 1962. aasta juuniööl pugesid kolm vangi kambritest välja ja põgenesid vihmamantlitest valmistatud parvega. Nende edasine saatus on teadmata. Kes sooritas sodiaagimõrvad? 1960. aastate lõpus pandi San Francisco piirkonnas toime jõhkrad mõrvad. Kurjategija pilkas oma kirjades politseid ja hoiatas uute tapmiste eest. End Sodiaagimõrvariks (Zodiac Killer) nimetanud meest ei ole siiani kätte saadud. Ajaloo suurim kunstirööv Samal ajal, kui Bostoni elanikud püha Patricku päeva tähistasid, sisenes kaks libapolitseinikku kunstimuuseumi. 81 minuti pärast lahkudes viisid nad kaasa poole miljardi dollari väärtuses kunstiteoseid.