Rahandus ja investeerimine

Kui küsida investorilt, kas ta soovib oma portfelli juhtida sama edukalt kui Warren Buffett, kõlab vastus pea alati: "Jah, kindlasti!" Ometi sipleb nii mõnigi neist tõsistes raskustes. Edukalt investeerida ei aita mitte teiste õpetussõnad, vaid õige mõtteviis, mida juhib sinu isiklik rahavaim, ütleb Robert G. Hagstrom. Mida see endast õigupoolest kujutab? Millised on rahavaimu komponendid? Kas seda saab õppida? Kui saab, siis kuidas? Kes võiks rahavaimu tähendust paremini avada kui mitte Buffett ise, võrratu õpetaja, kes on viimased 65 aastat investeerimismaastikul nõnda edukalt navigeerinud? Hagstrom ütleb, et ta kuulis Buffetti suust sõna "rahavaim" esimest korda aastal 2017, Berkshire Hathaway aktsionäride iga-aastasel üldkoosoleku: "Aga ma tean ka väga taibukaid inimesi, kellel rahavaimu pole ja kes seetõttu võivad teha väga ebaarukaid otsuseid. Nende mõistus ei tööta selle oskuse [kapitali paigutamise] vaimus." Rahavaim – see hõlpsasti mällu sööbiv sõnapaar võtab ühelt poolt kokku selle, kuidas läheneda suurtele finantsküsimustele, näiteks kapitali paigutamisele, teisalt aga moodsa ärimaailma üldise mõtteviisi. See kirjeldab inimest, kes on pühendunud õppimisele ja edenemisele ning asjakohatu müra tõrjumisele. Tõenäoliselt on rahavaimu omav inimene edukas paljudel elualadel, sealhulgas ka investeerimises. Hagstrom uurib oma raamatus "Warren Buffett. Ülim Rahavaim", kuidas ühildada Buffetti rahavaimu elemente oma mõttelaadiga, hoiatades siiski, et tegemist pole metodoloogilise, vaid mõtlemise teejuhiga, mille eesmärk on mõista, mida kujutab endast täisväärtuslik elu. Kui võtta aega, et analüüsida Buffetti rahalise mõttelaadi arhitektuuri, on ainuüksi see väärt aega, mis kulub Hagstromi raamatu lugemisele.

Legendaarne investeerimisguru Michael Lewis alustab oma raamatut "Wall Streeti pokker" nõnda: oli 1986. aasta algus. See oli minu firma Salomon Brothersi allakäigu esimene aasta. Meie juhatuse esimees John Gutfreund tõusis oma lauast ja läks jalutama. Mingi kõhedust tekitav kuues meel juhatas teda ikka just sinna, kus oli parajasti kriis. Gutfreund paistis haistvat raha kadumist. Ta oli viimane inimene, keda pingul närvidega maakler näha tahtis. Gutfreundil oli komme selja tagant ligi hiilida ja üllatada. Talle see meeldis, sulle mitte. Sinu lähiümbrus hakkas tõmblema nagu langetõbiste palat. Inimesed teesklesid, et on paaniliselt hõivatud, jõllitades samal ajal pingsalt punkti otse su pea kohal. Peas lõi plärisema äratuskell: Gutfreund! Gutfreund! Gutfreund! Tol 1986. aasta päeval tegi Gutfreund aga midagi kummalist. Selle asemel, et meid kõiki kabuhirmuga täita, siirdus ta otsejoones Salomon Inc juhatuse liikme ja ühe Salomoni parima võlakirjamaakleri John Meriwetheri juurde. Sellest, mida Gutfreund ütles, on saanud Salomon Brothersis legend ning lahutamatu osa firma korporatiividentiteedist. Ta ütles: "Üks käsi, miljon dollarit, ei mingeid pisaraid." Meriwether sai otsekohe aru, mida see tähendab. Wall Streeti kuningas tahtis mängida miljoni dollari peale ühe käe jagu mängu, mida kutsuti Wall Streeti pokkeriks. Kuid Gutfreundi väljakutse tegi sedapuhku kummaliseks panuse suurus. Tavaliselt ei ületanud see sadat dollarit. Miljon oli ennekuulmatu. See paistis olevat täiesti arulage. Tähendab, mõnes mõttes selles asja iva oligi. Gutfreund oli Wall Streeti, Meriwether aga mängu kuningas. Wall Streeti pokkeri mängija aukoodeks meenutas revolvrikangelase oma. Sestap tundis Meriwether kohustust mängida. Ent ta teadis, et see on lollus – temal polnud midagi võita. Võidu korral läheks Gutfreund endast välja. Kui Meriwether aga kaotaks, tähendaks see miljonit dollarit vastu pükse. See oli hullem, kui ülemuse vihastamine. "Ei, John," ütles ta. "Kui me selliste arvude peale mängime, tahan mina päris raha peale mängida. Kümme miljonit dollarit. Ei mingeid pisaraid." See lugu leidis aset keset nüüdisaegset kullapalavikku, mil eales varem polnud sedavõrd paljud ühegi oskuseta kollanokad teeninud sedavõrd palju raha, kirjutab "Wall Streeti pokkeri" autor Lewis. Tegu on ühe kirkaima tolle kümnendi kokkuvõttega, mis pakub värvikat ülevaadet toonastest sündmustest täis ennekuulmatut korruptsiooni, valesid, reetmisi, pisaraid ja pettumusi.

Legendaarse matemaatiku ja investori Edward O. Thorpi autobiograafiline teos, mis viib lugeja teekonnale Las Vegase kasiinodest Wall Streeti finantsturgudele. Thorp sai maailmakuulsaks sellega, et leiutas blackjack'i kaardilugemise süsteemi, tõestades näiliselt võimatut: diilerit on võimalik matemaatika abil võita. Thorp jutustab, kuidas ta kasutas statistilisi meetodeid, tõenäosusteooriat ja analüütilist mõtlemist, et mõista, kuidas tegelikud võiduvõimalused kujunevad. Kasiinodes saavutatud edu viis ta edasi finantsturgudele, kus ta kasutas matemaatilisi mudeleid, statistilist analüüsi ja arvutusmeetodeid, et teha otsuseid, mis põhinesid andmetel, mitte intuitsioonil. Nii pani ta aluse kvantitatiivsele investeerimisele ning lõi ühe esimestest edukatest riskifondidest.

Leidub kuhjaga tõendeid, et just väärtusinvesteerimine toob pika perioodi jooksul turu keskmisest parema tootluse. Ometi tunnistavad väärtusinvesteerimise põhimõtteid vähesed investorid ja professionaalid. Mõnedel hinnangutel kõigest 5–10%. Väärtusinvesteerimine nõuab arusaamist üksnes mõningatest põhimõtetest, mis on mõistetavad igale keskmiselt intelligentsele inimesele. Asja tuum seisneb selles, et väärtpabereid tuleb osta nende seesmisest väärtusest odavamalt. Teisisõnu, ostetakse ettevõtte fundamentaalse väärtuse, mitte aktsiaturul toimuva möllu järgi. Miks on siis väärtuspõhine investeerimine nõnda ebatavaline? Browne kahtlustab, et küsimus on temperamendis. Turu kapriise arvestades ei saa kunagi ette näha, kas aktsia väärtust hakatakse tunnistama nädala, kuu või aastate pärast. Paljudel pole aga sellist kannatust. Ihatakse kiiret meelehead või teiste heakskiitu. Kuid just enamuse kõhklus loob vähemusele võimaluse. Neile, kellele piisab heakskiidu asemel kasumist, on Browne veendunud. "Väärtusinvestori taskuraamat" on suurepärane teejuht, mis teeb väärtusinvesteerimise põhimõtted puust ja punaseks. Oma ala tõelise praktiku poolt kirja pandud ajatu klassika selgitab, kuidas aktsiate väärtust hinnata ning selle põhjal oma lopsakat portfelli üles ehitada.

Raske on leida väärtusinvesteerimisest paremat viisi, kui eesmärgiks on saada rikkaks, kinnitab Guy Spier. Tegu pole aga pelgalt aktsiate valimise, vaid tõeliste väärtuste strateegiaga, mis on enamat kui raha, tõus ametiredelil või sotsiaalne kapital. Warren Buffett pani üsna oma investorkarjääri alguses osaühingud kinni ning tagastas aktsionäridele nende vara. Ilmselgelt pole raha olnud see, mis on pannud Buffettit stepptantsu vihtudes tööle kepsutama, kirjutab Spier oma erakordselt avameelses raamatus "Väärtusinvestori haridustee", mis viib küll lugeja Wall Streeti kõige pimedamatesse nurkadesse, kuid on oma olemuselt üks nutikas ja praktiline teejuht tõelise edu tuumani. Investeerimise tehnilist poolt – näiteks raamatupidamise lugemist ja allahinnatud firmade leidmist – on küllaltki lihtne õppida. Kuid mis kasu on neist oskustest investorile, kes on uppumas hirmumerre? Kui investor ei mõista oma sisemaailma – seda, millised on tema, ebakindlused, ihad, eelarvamused ja suhtumine rahasse – tõmbab reaalsus tal varsti vaiba alt. Spier tunnistab, et just nõnda toimis ta oma karjääri hakul, mil ahnus ja ülbus ta D. H. Blairi viisid. "Ning just kadedus sundis mind ennast reklaamima ja püüdma olla keegi, kes ei jäänud endale truuks. Sisemisele teekonnale asudes sain ma eneseteadlikumaks ja hakkasin neid nõrkusi paremini ära tundma." Spier ei salgagi, et ta on oma sisemise arengu nimel teinud läbi mitmeid teraapiaid, alates kognitiivsest käitumisteraapiast kuni seitse aastat väldanud jungiaanliku teraapiani. Ta on mitmete rabide ja teiste vaimsete õpetajate toel süüvinud religiooni, õppinud filosoofiat ning lugenud lõputul hulgal eneseabiraamatuid. Ometi kulus tal pea kaks aastakümmet, et jõuda inimese ning investorina punkti, kus ta praegu on. "Ka mina olen veel lõpetamata teos, just nagu teiegi," julgustab Spier kestva edu nimel edasi liikuma.

Kui palju on tegelikult väärt osalus Google'is või Apple'is? Kuidas võrrelda vinget tehnoloogiaäri nn vanakooli tarbekaupade tootjaga? Kuidas hinnata ettevõtte väärtust, mis sõltub Ameerika mägede kombel üles-alla jooksvast toorainehinnast? Kas eelnev peaks üldse investorit huvitama? Oscar Wilde on öelnud, et küünik on inimene, kes "teab kõikide asjade hinda ja mitte millegi väärtust". Paraku kehtib see tõde ka paljude investorite puhul. Aktsia, võlakirja või kinnisvara väärtuse tundmine ei pruugi olla küll eduka investeerimise eeltingimus, kuid see aitab teha teadlikumaid otsuseid, kinnitab professor Aswath Damodaran. Mõistliku investeerimise postulaat ütleb, et investor ei maksa vara eest rohkem, kui see on seda väärt. Vastukaaluks väidavad mõned, et iga hind on õigustatud, kuniks jagub ostjaid. See on absurd, leiab Damodaran. "Isiklik vaimustus võib olla kõik, mis loeb juhul, kui tegemist on maali või skulptuuriga, kuid finantsvarasid ostetakse rahavoogude pärast, mida neist loodetakse saada." Enamik investoreid peab varade hindamist hirmuäratavaks ülesandeks, jättes selle spetsialistide hooleks või ignoreerides teemat täielikult. Damodaran ütleb aga, et hindamine on oma olemuselt lihtne ning igaüks, kes on valmis kulutama aega info kogumiseks ja analüüsiks, saab sellega hakkama. Damodaran vaatleb "Väärtuse hindamise taskuraamatus" nii diskonteeritud rahavoogude põhitõdesid, väärtuse hindamise koefitsienti kui ka populaarsemate hindamiskoefitsientide plusse ja miinuseid. Seejärel aitab ta lugejal orienteeruda hindamisprobleemide rägastikus, millega seistakse silmitsi ettevõttete elutsükli eri etappides. Raamatu viimane osa keskendub aga eriolukordadele, milleks tuleb igal investoril valmis olla. Aswath Damodaran on The New Yorgi ülikooli Leonard N. Sterni ärikooli finantsprofessor. Ta on pälvinud arvukalt auhindu silmapaistva õpetamise eest ning kirjutanud raamatuid ettevõtete rahandusest, investeeringute juhtimisest, investeerimisfilosoofiast jne.

Raske on leida investorit, keda jätab külmaks, mida on ligi kuuekümnel maailma kõige edukamal maakleril investeerimise kohta öelda. Just sellist harukordset võimalust pakub Jack D. Schwageri "Turuvõlurite taskuraamat", ladudes järjest lugejate silme ette aktsia-, valuuta- ja futuuriturgudel mängijate tähelepanekuid, turutehingute protsesse, riskiohje põhimõtteid, olulisimaid näpunäiteid ning palju muudki. Schwager on veerand sajandi vältel usutlenud maailma paremikku kuuluvaid kauplejaid eesmärgiga mõista, mille poolest nad erinevad teistest turuosalistest. "Turuvõlurite taskuraamat" vastab nii sellele kui ka paljudele teistele kauplemist puudutavatele küsimustele. Raamat toob välja olulisi dimensioone, mida vaid Schwager suudab legendaarsetelt kauplejatelt pikkade usutluste käigus välja pinnida. Ometi pole tegu käsiraamatu ega õpikuga. Siin pole ei nõuandeid ega soovitusi, kuidas turul varandusi kokku ajada. Ehkki kauplemine pole kaugeltki midagi, mida teha raamatus näpuga järge ajades, ajavad paljud algajad just sellist manuaali taga, adumata, et on kontseptsioone, ilma milleta kauplemises edu ei saavuta, olgu metoodika kui geniaalne tahes. Küll aga on see raamat meeltmööda kõigile neile, kes ihkavad edukale turul tegutsemisele korralikku alusmüüri laduda. Lugejatele, kes tunnevad huvi kauplemise ja investeerimise vastu, pakub Schwager kontsentreeritud nõu ja seda kergesti loetavas võtmes.

New York Timesi bestseller. Endine matemaatikaprofessor James Simons, ettevõtte Renaissance Technologies asutaja, on tänases finantsmaailmas üks edukaimaid kauplejaid. Aastast 1988 on Renaissance'i lipulaev Medallioni riskifond näidanud keskmiselt 66%-st aastatootlust, teenides kauplemiselt rohkem kui 100 miljardit dollarit kasumit. Keegi teine ei saa sellele ligilähedalegi, ka mitte Warren Buffett, George Soros, Peter Lynch, Steve Cohen ja Ray Dalio, kirjutab Gregory Zuckermani raamatus "Turgude isand". Simonsi näol on tegemist mehega, kes juba karjääri algusaastail otsustas läbi närida tohututest andmemassiividest, rakendada kõrgemat matemaatikat ning luua ultramoodsaid arvutimudeleid, sellal kui teised lähtusid oma prognoosides sisetundest, vaistust ja vanakooli taustauuringutest. Just Simons pani aluse investeerimismaailma tabanud revolutsioonile. Zuckermani hinnangul küünib Simonsi vara tänaseks ligi 23 miljardi dollarini, tema ettevõtte keskmisel töötajal pea 50 miljoni dollarini. Need suurusjärgud annavad enam kui alust väita, et Simons ja tema meeskond on tabanud investeerimise kohta midagi, mille mõistmisest teised vaid unistavad. Ja seda olukorras, kus Simonsi ettevõttesse on eelkõige oodatud matemaatikud ja teadlased, kes ei tea investeerimisest ja Wall Streeti telgitagustest enamasti suurt midagi. Mõned neist on kapitalismi suhtes suisa skeptilised. Kuigi Simonsi näol on tegemist ülimat privaatsust hindava mehega, õnnestus Zuckermanil teha enam kui nelisada intervjuud rohkem kui 30ne endise ja praeguse Renaissance'i töötajaga, lisaks Simonsi sõprade, pereliikmete ja raamatus mainitud sündmuste asjaosalistega. Nii sündis haarav lugu, mis räägib Simonsi noorusajast ja tööst külma sõja aegse koodimurdja ning murrangulise matemaatikuna, samuti tema ettevõtte tormilistest algusaastatest. Allikad jagasid seniteadmata üksikasju Renaissance'i kõige tähtsamatest murdepunktidest, aga ka viimasel ajal aset leidnud sündmustest, milles oli rohkem draamat ja intriigi, kui seda oleks osanud ettegi kujutada.

Raamat "Tavalised aktsiad, tavatud kasumid ning teisi tekste" on läbi aegade üks suurimaid investeerimismenukeid, mida on enamus edukaid investoreid vähemalt korra lehitsenud. Aastaid on see olnud piibliks ka neile õnnelikele, kes on läbi trüginud Stanfordi ärikooli tihedast sõelast, et sealses magistriõppes investeerimismaailma peensusi tudeerida. Raamat toetub viisteistkümnele fundamentaalsele näitajale, mille abil oma investeerimisotsuseid langetada. Need töötavad nii kasvu- kui ka väärtusaktsiate, nii suurettevõtete kui ka väikese turukapitalisatsiooniga firmade puhul. Võtmekohaks on keskenduda infole, mida kliendid, konkurendid ja tarnijad jagavad, sest ühelgi neist pole vähimatki põhjust sellele ettevõttele läbi roosade prillide otsa vaadata. Eksperdid on veendunud, et kui investorid oleksid Fisheri põhimõtteid järginud, poleks 2000.–2002. aasta karuturu skandaalseid aktsiatehinguid toimunud. Investorid oleksid siis ülehinnatud ja ilma reaalse sisuta nn 95% klubi lihtsalt läbi näinud. Enamikel tehnoloogiaaktsiatel polnud mingit tegelikku müügijõudu, kasumimarginaali, isegi mitte plaani, kuidas kasumini jõuda, rääkimata selle kasvatamisest. Valdaval osal puudus ka fundamentaalne teadus- ja arendustegevus, samuti võimekus ilma lõputute kapitalisüstideta pinnal püsida. Nende ettevõtete jaoks olid enam kui pooled Fisheri viieteistkümnest punktist ületamatud, ent ometi ei pidurdanud see investoreid. Mida rohkem Fisheri põhimõtteid ning õppetunde analüüsida, seda rohkem need investori elu rikastavad. "Tavalised aktsiad, tavatud kasumid ning teisi tekste" on raamat, mida tasub ilma igasuguse häbita korduvalt ette võtta.

Kas on olemas sellist asja nagu varade täiuslikku portfelli, sellist, mis pakub ideaalset riski ja tulu kombinatsiooni? Kuigi pidevalt muutuvas investeerimismaailmas ei pruugi me kunagi jõuda täiusliku portfellini, räägib see raamat investorite lakkamatust püüdlusest selle poole. Ühel konverentsil spekuleeris selle korraldaja, milline võiks olla investeerimismaailm ilma Harry Markowitzi panuseta portfelliteooriasse. Kujutage ette, ütles korraldaja, kui Markowitz läheks Warren Buffetti juurde investeerimisnõu küsima. Buffett ilmselt vastaks: "Anna mulle oma raha ja ma tegelen sellega." Kahtlemata oleks Buffett teinud erakordselt head tööd. Kuid mis oleks sel juhul saanud teistest investoritest, neist, kel pole õnne kasutada Buffettit isikliku rahahaldurina? Tunnistame küll kõhklematult Buffetti, John Templetoni, Peter Lynchi, David Shaw ja teiste suurkujude edu investeerimisel, kuid nende lähenemisviise pole sugugi lihtne korrata. Raamatu "Täiusliku portfelli otsinguil" püüab seda väljakutset investorile lihtsamaks teha. Sõna saavad tõelised legendid: kaasaegse portfelliteooria looja Harry Markowitz, finantsvarade hindamise mudeli (CAPM) koostaja William Sharpe, efektiivsete turgude eestkõneleja Eugene Fama, indeksfondide eest võidelnud John Bogle, optsioonihindamismudeli kokkupanijad Myron Scholes ja Robert Merton, võlakirjaguru Martin Leibowitz, käitumusliku rahanduse ikoon Robert Shiller ning Wall Streedi kõige targem mees Charles Ellis. Nende ikooniliste tegelaste abil saab kaetud rida olulisi teemasid, teiste seas ka: Mida me tegelikult hajutamise all silmas peame ja miks on see oluline? Kuidas kombineerida riskivabasid varasid? Kas investeerida indeksfondidesse või peaks investor aktiivselt oma portfelli haldama? Kui oluline on väärtpaberite valik ja turu ajastamine? Kuidas tulemuslikkust mõõta? Kui olulised on välismaised investeeringud võrreldes kodumaistega? Mis on tuletisväärtpaberid ja millist rolli mängivad sellised mittetraditsioonilised varad? Kui olulised on erinevad aktsiate vormid, nagu näiteks väikese turukapitalisatsiooniga ettevõtted ja väärtusettevõtted? Kuidas investeerimisele läheneda, kui teised investorid ei tegutse ratsionaalselt? Viimane peatükk võtab kokku suuremad õppetunnid ning käib välja kontrollnimekirja, mille alusel saab investor kindlaks määrata just talle kõige sobivama täiusliku portfelli. "Täiusliku portfelli otsinguil" on kontsentraat investeerimismaailma teerajajate ajatutest põhimõtetest. Mis veelgi olulisem, siin kirjeldatud strateegiaid on paljud investorid turgudel aastakümnete jooksul edukalt testinud. Jääb vaid nõustuda raamatu autoritega: kui õnne poole püüdlemine on vabaduse alus, siis täiusliku portfelli otsimine on finantsvabaduse alus – vabadus saavutada oma finantseesmärgid ja kõik sellega kaasnev. Laskem legendidel endale teed juhatada! Juhan Lang, Äripäeva börsitoimetuse juht

Millest see raamat ei räägi? See raamat ei räägi sellest, kuidas oma varandus kasvama panna. Kui teil on piisavalt ressurssi – tervist, raha, vaba aega –, on teil võimalik teha paremaid valikuid nende ressursside kasutamiseks. Miks lükkavad paljud täiel rinnal elamist edasi pensioniaega, mil tervis liigub allamäge ja hoog hakkab raugema? Mida head teeb pikas plaanis aastakümnete pikkune rügamine ja stress, et koguda kokku hunnik raha, millest murdosa oma elu lõpus nautima hakata? Bill Perkins kutsub teid üles surema nulliga. Lõppeks on elus teenimise, säästmise ja kogumise asemel oluline elada parimat võimalikku elu. Kui peate silmas eesmärki surra nulliga, saate võtta elust rohkem, kui võtaksite muidu. Milleks keelata endale naudinguid ja lõbu? Raamatus pakub Perkins välja 9 reeglit, millest lähtuda, et elada võimalikult täisväärtuslikku elu, ilma et peaksite midagi kahetsema. Need reeglid juhivad eluviisi, mis ei põhine arututel riskidel ja raiskamisel, vaid lähenemisel eluetappidele kui omamoodi hooaegadele, mida on võimalik maksimeerida. Piltlikult võttes teeme elu jooksul läbi mitu „surma“: teismeline meis sureb mingil hetkel, samuti sisemine üliõpilane, väikese lapse vanem ja nõnda edasi. Kõik eluetapid on lõplikud ning neis peituvaid rõõme saame tunda vaid piiratud aja jooksul. Pahatihti teadvustame seda aga alles n-ö akna sulgumisel. Lõpetage rahulolu edasilükkamine ja vabanege kahetsustest vaid mõnda lihtsat juhist järgides.

New York Timesi bestseller. Dave Ramsey, vaieldamatult üks tuntumaid säästmise eestkõnelejaid USAs, on veendunud, et isiklikud rahaasjad sõltuvad 20% teadmistest, ülejäänud taandub aga käitumisele. "Sinu raha täielik muutumine" keskendub just viimasele, lähenedes teemale veidi teise nurga alt: et oma rahaasju muuta, tuleb muuta iseennast, väidab Ramsey. Ramsey on akrediteeritud kinnisvaramaakler, kindlustusagent ja investeerimisspetsialist. Kuid kõige paremini kvalifitseerib teda rahast rääkima asjaolu, et ta on teinud mitmekohaliste summadega suuri lollusi. Nagu ta ise ütleb, on tal "nüüd lolluste alal doktorikraad". Ta teab, mis tunne on olla hirmul ja räsitud. Ta teab, mis tunne on, kui rahaprobleemide tõttu ripub sinu abielu juuksekarva otsas. Selle mehe turjal on kahtlemata kirev pagas, mis annab talle ka voli raskustes siplejaid juhatada. Kusjuures oma priske varanduse kogus ta just nende põhimõtete järgi, mis siin raamatus kirjas. Kui otsid investeerimismaailma üksikasjalikku teejuhti, siis see raamat pole sulle, lubab Ramsey. Kui otsid igavat akadeemilist kädistamist, tuleb taas pettuda. Selles raamatus on vähe midagi sellist, millest pole varem räägitud. Ramsey jagab sedasama finantsnõu, mida kuuleksid oma vanaemalt, lihtsalt ilma näägutamiseta. Ta kinnitab, et pole olemas maagilist arvu, intressimäära ega tootlusprotsenti, mis elu ümber pööraks. Just sel põhjusel õpetab Ramsey põhimõtteid, mitte matemaatilisi valemeid. Majandusnäitajad, keskmised ja protsendid võivad aastatega muutuda, põhimõtted mitte – mõned kõige murrangulisemad ja põhjapanevamad printsiibid on tegelikult lihtsamast lihtsamad. Ramsey on suutnud need kenasti kokku pakendada ja seeläbi miljoneid aidata.

Tunnustatud finantsajakirjanik William Green on viimase veerandsajandi jooksul veetnud sadu tunde maailma parimaid investoreid intervjueerides, naastes ikka ja jälle küsimuse juurde: millised põhimõtted, meetodid, tõdemused, harjumused ning isikuomadused on aidanud neil rikkaks saada. Green on veendunud, et kõige paremad investorid on intellektuaalsed isemõtlejad, kes otsivad lakkamatult võimalusi oma mõtlemist parandada. Charlie Munger, Buffetti ülimalt nutikas partner, on öelnud: "Ma jälgin, mis toimib ja mis ei toimi, ning miks." Tema eeskujude seas on Charles Darwin, Albert Einstein, Benjamin Franklin ning 19. sajandi algebra spetsialist Carl Gustav Jacobi. "Õppisin palju surnud inimestelt. Olen alati mõistnud, et on palju surnud inimesi, keda peaksin tundma õppima," on Munger tunnistanud. Green ütleb, et ta mõtleb parimatest investoritest kui praktiliste filosoofide tõust. Nad ammutavad teadmisi paljudest erinevatest valdkondadest – majandusajalugu, neuroteadus, kirjandus, stoitsism, budism, sport, harjumuste kujundamise uuringud, meditatsioon jne –, on trendide osas märkimisväärselt intuitiivsed, harjutavad fanaatilist distsipliini ja on välja töötanud kõrge valutaluvuse. Nad ei soovi lahendada segaseid mõistatusi stiilis "Kas see tool on tegelikult olemas?" Nad otsivad vastuseid märksa pakilisematele probleemidele nagu "Kuidas saan teha tuleviku kohta targemaid otsuseid, kui tulevik on teadmata?" Green kinnitab, et tõenäosustega mängimine on tegutsemiseks harukordselt tõhus viis ja see hõlmab absoluutselt kõike, mida need investorid teevad: kuidas nad oma aega planeerivad; kuidas nad on valvel kallutatuste ja pimenurkade suhtes; kuidas nad oma vigade kordamist väldivad; kuidas nad tulevad toime stressi ja vastaseisudega; kuidas nad raha kulutavad ning kuidas nad ehitavad elu, millel on sügavam, rahast sõltumatu tähendus. Keskkoolis, ülikoolis ja armeeteenistuses pokkerit mänginud Lynch on öelnud: "Õppides mängima pokkerit, õppides mängima bridži või õppides ükskõik mida, mis teile tõenäosustega mängimist õpetab... on parem, kui kõik raamatud aktsiaturust." Harjumus mõelda neutraalselt faktidest ja arvudest, tõenäosustest, riski ja tulu tasakaalust aitab selgitada, miks need kõige taiplikumad investorid on elanud pikka ja õnnelikku elu. Raamatus "Rikkam, targem, õnnelikum" saavad sõna terve investeerimislegendide galerii – Templeton, Bogle, Ruane, Buffett, Munger, Miller, Marks ja Greenblatt teiste seas. Nad ei õpetada mitte ainult seda, kuidas rikkaks saada, vaid ka seda, kuidas parandada oma mõtteviisi, teha otsuseid, hinnata riske, vältida kulukaid vigu, suurendada vastupanuvõimet ja muuta ebakindlus enda kasuks.

George Soros, üks tänapäeva maailma mõjukamaid investoreid ja filantroope ning ühtlasi Maarjamaa Risti I klassi ordeni kavaler, avaldab „Rahanduse alkeemias“ investeerimisstrateegiad, mis on teinud temast rahanduse superstaari. Esmakordselt 1987. aastal ilmunud revolutsiooniline teos on teie ees uue sissejuhatuse ja kommentaaridega, kuivõrd Sorose pakutud refleksiivsuse teooria on ajas üha rakendatavaks ja vastuvõetavamaks muutunud. George Soros vastandub ideele sellest, et finantsturud on ratsionaalsed ja tõhusad, tuues välja, kui palju mõjutab turgude toimimist inimpsühholoogia ja kõikvõimalikud tõlgendused. Abstraktse filosoofilise mõtisklusena alguse saanud refleksiivsuse teooria idee on lihtne: mõtlevaid osalejaid hõlmavates olukordades toimub kahesuunaline suhtlus osalejate mõtete ja olukorra vahel, milles nad osalevad. Ühest küljest püüavad osalejad reaalsusest aru saada, teisest küljest püüavad nad kutsuda esile soovitud tulemust. Need funktsioonid on aga üksteisega vastuolus; refleksiivsus on niisiis omamoodi tagasisideahel osalejate arusaamise ja olukorra vahel, milles nad osalevad. Osalejate arusaamine on selle tõttu ebatäiuslik ja nende tegevustel on ettekavatsemata tagajärjed; rahanduses väljendub see lõputu tsüklilise liikumisena, millega kaasneb ebastabiilsus turul. Jaan Kaplinski on seda nimetanud „kriitilise mõtte loodud kaoseks“. Refleksiivsus on asjakohane teooria turudünaamika seisukohast ja George Soros tõestab seda teile arvukate näidete toel elust enesest. „Rahanduse alkeemia“ pakub ajatuid teadmisi, mis on nüüdisaja pidevalt muutuval majandusmaastikul endiselt adekvaatsed. Raamat pakub kindlasti huvi investoritele, majandusteadlastele ja kõigile, keda huvitab finantsturgude liikumapanev jõud.

New York Timesi menuk nr 1. Ray Dalio on üks maailma edukamaid investoreid ja ettevõtjaid ning selles raamatus jagab ta oma põhimõtteid, mille ta on 40 aasta jooksul välja kujundanud, paika timminud ja läbi proovinud. Neile põhimõtetele tuginedes on ta saavutanud nii elus kui ka töös suurepäraseid tulemusi ning keegi ei keela neid ka teistel oma eesmärkide saavutamiseks rakendada. 1975. aastal asutas Ray Dalio investeerimisfirma Bridgewater Associates, mis esialgu tegutses tema New Yorgi kahetoalises korteris. 40 aastat hiljem on Bridgewater teeninud oma klientidele rohkem raha kui mis tahes muu riskifond kogu ajaloos ning kasvanud ajakirja Fortune andmetel üheks USA viiest kõige tähtsamast eraettevõttest. Ajakiri Time on nimetanud Dalio maailma 100 kõige mõjukama inimese hulka. Oma teel on Dalio avastanud käputäie ainulaadseid põhimõtteid, mis on teinud Bridgewateri kultuuri nii erakordselt tõhusaks. Ta ise nimetab seda ideede meritokraatiaks, mille eesmärk on saavutada äärmise läbipaistvuse kaudu mõtestatud töö ja suhted. Ray Dalio usub, et just need põhimõtted ja ei miski muu on tema edu põhjus. Oma raamatus jagab Dalio seda, mida ta on oma tähelepanuväärse karjääri kestel õppinud. Ta väidab, et nii elu, juhtimist, majandust kui ka investeerimist saab süstematiseerida kindlateks reegliteks ja käsitleda nagu masinaid. Raamatus leidub sadu praktilisi õppetunde, mis on koondatud radikaalse tõe ja radikaalse läbipaistvuse nurgakivide ümber. Dalio toob välja nii inimeste kui ka organisatsioonide jaoks kõige tõhusamad viisid, kuidas võtta vastu otsuseid, ületada katsumusi ja ehitada üles tugevaid meeskondi. Ta kirjeldab ka uuenduslikke vahendeid, mida tema ettevõttes kasutatakse, et ideede meritokraatiat ellu rakendada. Ray Daliot on nimetatud investeerimise Steve Jobsiks ja finantsmaailma filosoofiakuningaks ning see raamat pakub haruldase võimaluse saada temalt läbiproovitud nõu.

2008. aastal ilmunud dokument, mille autor oli keegi Satoshi Nakamoto, ja sellele järgnenud plokiahela tehnoloogia esimene praktiline rakendus, projekt Bitcoin, jäid tol ajal avalikkuse suurema tähelepanuta. Hiljem, kui teave hakkas tasapisi levima, naerdi projekti üle avalikult – ainuüksi idee, et eksisteerib elektrooniline raha, mida tagab selle emiteerimiseks kulutatud elekter, tundus paljudele naeruväärsena. Seda kuni hetkeni, mil hakati ühe bitcoini maksumust tuhandetes dollarites mõõtma. Aastal 2016 plahvatas massiline huvi plokiahela projektide vastu. Just siis astus see tööstus järgmisesse, vastutöötamise etappi – plokiahelal põhinevad projektid muutsid üha suuremaks ohuks, tekitades konflikte riikide, traditsiooniliste finantsasutuste, vahendajate ja finantsjärelevalve vahel. Tõsi, paljud neist ohtudest olid ka põhjendatud. Kõik on kuulnud sõna "krüptoraha", mis seostub tihedalt plokiahela tehnoloogiaga. Kus see raha tegelikult asub, kuidas see sinna satub, kuidas seda saada ja edaspidi kulutada ning mil viisil on raha pahatahtlike rünnakute eest kaitstud? Et krüptoraha-investeeringutest tulu saada, on vaja kõike seda mõista. Alexander Tsikhilovi raamat "Plokiahel. Põhimõtted ja alused" selgitab tehnoloogiliselt keerulisi ideid nii lihtsalt kui see on võimalik, et ka arvuti- ja finantstehnoloogia kauge lugeja saaks ettekujutuse plokiahela tehnoloogiast ja selle alusel loodud projektide tööpõhimõtetest. Samuti tuleb juttu plokiahela alusel ellu viidud populaarsematest projektidest – peamiselt krüptorahadest, ning tehnoloogia võimalikust kasutamisest erinevates valdkondades. Raamatu teises pooles selgitab autor krüptovaradesse investeerimisega seonduvat. Paljud ihkavad küll krüptoinvesteeringutega suuri summasid teenida, viimata end samas kurssi riskidega, mis sellega kaasnevad ning kuidas neid juhtida.

Kas kaks korda suurem sissetulek toob kaasa kaks korda rohkem õnne? Ühes teadusuuringus ameeriklased just nii uskusid: kui nende sissetulek oleks 25 000 dollari asemel 55 000, siis eluga rahulolu kahekordistuks. Tegelikult selgus aga, et need, kes teenisid 55 000 dollarit, olid vaid 9% rahuolevamad nendest, kes teenisid 25 000 dollarit. Uuringute järgi avaldab kogu maailmas sissetulek üllatavalt väikest mõju sellele, kas inimesed päeva jooksul naeratavad ja tunnevad rõõmu.

Ühel külaskäigul hakkasid kooliealised pojapojad uurima, mis imeloom see börs õigupoolest on, kirjutab Seppo Saario "Nõnda ma investeerin börsiaktsiatesse. Teejuht noortele" sissejuhatuses. Saanud alusteadmised, kuidas aktsiatesse investeerida, vaimustusid nad mõttest, et igaüks võib jõukust kasvatada ning seeläbi oma unistused ellu viia. Noortele investeerimishuvilistele mõeldud raamatu moto on suuresti analoogne Saario menuteosega "Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse": esmatähtis on leida tasuvaid kasvuettevõtteid, osta nende aktsiaid ja anda aega. Omanikutulu toob märkimisväärse majandusliku kindlustunde, muudab rahaliselt sõltumatuks ja võimaldab järgida soovitud elustiili, innustab Saario noori juba varakult oma tulevase finantsvabaduse peale mõtlema. Ta kinnitab, et ka väikese sissetulekuga saab kapitali koguda, kui vaid targalt tegutseda ning pisikeste sammudega edasi liikuda. "Kui olin koolipoisina esimest korda suvel tööl endale raha teenimas, ütles mu pangaametnikust ema, et olgu sissetulek väike või suur, tuleb osa sellest alati kõrvale panna. Kui sa ei õpi distsiplineeritult elama, siis jääd ikka ja jälle rahahätta. Naudi elu nüüd ja kohe, aga niimoodi, et saaksid seda ka tulevikus nautida." Finantsvabadus ei taandu üksnes sissetuleku suurusele, küsimus on ka suhtumises, visaduses ja tahtejõus. Raamat aitab noorel lugejal välja töötada investeerimisstrateegia, mida rakendada kogu elu: suurendada oma parimat investeeringut kümnekordselt iga kümne aasta tagant. Lisaks pakub vanameister kakskümmend igihaljast börsivihjet, mida tasub kindlasti kõrva taha panna.

Raamat „Nii võib miljonäriks saada igaüks“ tõusis Rootsis 2008. aasta majanduskriisi ajal kiiresti raamatumüügi edetabelitesse. Nüüdseks on ärimees Per H. Börjessoni nõu kuulda võtnutest hinnanguliselt tuhanded inimesed saanud miljonäriks, sest on investeerinud aktsiatesse, olnud kannatlikud ja passiivsed. Enamikul meist ei ole võimalik rikkust pärida või sellesse abielluda, garanteeritult lotot võita, saada edukaks sportlaseks või rajada tulutoovat ettevõtet. Niisiis tuleb rikastumisel ohjad endale haarata; sobivaim moodus seda teha on alustada olemasoleva vara investeerimist. Rikas ei ole mitte see, kelle sissetulek on suur, vaid see, kellel õnnestub oma vara väärtust aasta-aastalt kasvatada. Alustada tuleks mõistagi sellest, et kümme protsenti oma sissetulekutest kõrvale panna. Arusaadav, et tarbimine toob kaasa kohese rahulolu, ent pikaajaliselt on hoopis paremad väljavaated ostmata jäänud sigarettidel või kaasa pakitud töölõunatel, mis nende kümne protsendi võimaldamist toetaks. Soovid ja vajadused on kaks eri asja ning igasuguse tarbimise puhul kehtib lihtne tõde, et tulud peavad ületama kulusid. Pärast kümne protsendi harjumuseni jõudmist tuleks valida mõni aktsia või fond, millesse usute piisavalt pikaajaliselt, et oma raha neisse kasvama usaldada. Raamatus annab Börjesson alustavale investorile nõuandeid varanduse kogumiseks, üksikasjalikke juhiseid sobivate säästuvormide valimiseks ja neis orienteerumiseks, samuti näitab ta, kuidas välja töötada regulaarset isiklikku bilanssi, et seda üha parandada ja hoida rahaasjad eesmärgistatud. Raamatus toodud näited on küll Rootsi-kesksed, ent on võrdlemisi universaalsed ja kohalduvad ka siinsele investeerimisturule. Erinevalt lotopileti ostmisest ei ole investeerimine õnnemäng. Sellele tasub järgmine kord poe kassas enne ostu sooritamist mõelda.

Kuidas saab ettevõtte, mis pole kunagi kasumit teeninud, olla väärt miljardeid dollareid? Miks mõned idufirmad meelitavad ligi suuri investeeringuid ja teised mitte? Aswath Damodaran on finantsprofessor ja kogenud investor ning ta väidab, et loo võim on see, mis ettevõtte väärtust peamiselt mõjutab. Kui lisada nn liha luudele (ehk lugusid arvudele) siis veenab see isegi kõige ettevaatlikumaid investoreid riskima. Äris on olemas jutuvestjad, kes punuvad veenvaid lugusid, ja numbriinimesed, kes koostavad sisukaid mudeleid ja aruandeid. Damodaran väidab, et need mõlemad pooled on eduks vajalikud, kuid ainult nende kahe kombineerimine loob ärile väärtuse ja aitab seda hoida. Aswath Damodaran oli ka 2018. aasta Nordic Business Forumi üks peaesinejaid.

80–85% miljonäridest on end ise üles töötanud. "Naabermaja miljonär" analüüsib seitset rikastele iseloomulikku tunnusjoont, et igaüks saaks neid endas arendada. "Naabermaja miljonäri" esimene väljaanne jõudis raamaturiiulitele 1996. aasta oktoobris. Jaanuariks 1997 oli sellest saanud New York Timesi bestseller. Kümne järgneva aastaga müüdi "Naabermaja miljonäri" üle kolme miljoni eksemplari. Selle meeletu eduloo üheks põhjuseks on asjaolu, et raamatu järeldused põhinevad reaalsetel andmetel. Oma uurimistöö käigus intervjueeris Thomas Stanley mehi ja naisi, kes on ühe põlvkonna jooksul jõudnud tühjalt kohalt jõukuse impeeriumini. Aga ka neid, kes olid oma rikkuse pärinud ning selle maha laristanud. Kuigi reklaamitööstus ja Hollywood on teinud suurepärast tööd ning pannud meid uskuma, et rikkus ja ületarbimine käivad käsikäes, elavad paljud Stanley uuringus osalenud miljonärid alla oma võimaluste piire. Kuluta vähem kui teenid ning investeeri vahe, et see saaks ajas kasvada – see võtab kokku nii "Naabermaja miljonäri" kui ka paljude uuringus osalenud rikaste filosoofia. Stanley toonitab, et rikkus ei võrdu suure sissetulekuga: kui teenid igal aastal hulga raha ja kulutad selle kõik ära, ei muutu sa sellest sugugi jõukamaks. Rikkus on see, mida kogud, mitte see, mida kulutad. Kuidas siis saadakse jõukaks? Harva juhtub see tänu pimedale õnnele või pärandusele. Enamasti viivad jõukuse juured elustiilini, mille alustaladeks on töökus, sihikindlus, planeerimine ning enesedistsipliin. Uuring toob välja ka teatavate eluliste otsuste – abikaasa, karjääri ja elukoha valik – mõju jõukuse kasvule. "Naabermaja miljonär" on kirjutatud neile, kes soovivad küll finantsvabaduse poole liikuda, kuid ei suuda oma jaburate tarbimisharjumuste tõttu näha selleks mõistlikke viise.

Raamat on järg Arne Talvingu 2024. aasta alguses ilmunud menukile „Minu aktsiatega rikkaks saamise võidukas teekond“. See inspireeris paljusid saama osa samast edust, mis on saatnud Talvingu aktsiaportfelli: nii mõnigi proovis tema strateegiat rakendada ning tõdes pärast portfelli ülesehitamist, et see päriselt toimib. Unustage ära unistused aktsiaturu suurvõidust; tootlust parandab riskide hajutamine paljude ettevõtete vahel, et need saaksid tegutseda ühe meeskonnana. Hea tootluse võti peitub kolmes oskuses: õigete ettevõtete valimine eduka strateegia omamine valitud strateegia järgimine Viimast neist on kõige keerulisem rakendada, sellest aga räägib Talving uues raamatus lähemalt. Aktsiaturg on juba kord selline, et sisendab investoritele paanikat ja hirmu millestki ilma jääda, samas ka liigset optimismi ja eufooriat. Sellise manipulatsiooni taustal tuleb osata leida tasakaal, et investeerimisotsuseid tehes õigetest alustest lähtuda. Kirsiks tordil on Talving pannud raamatu kahest osast kokku nn kontrollnimekirja, mille juurde on igal ajal võimalik tagasi tulla, et juhiseid leida või mälu värskendada. Et turul toimuvad pidevad muutused, võib raamatust lisaks strateegilistele nõuannetele leida Kavastu portfelli uuendatud koosseisu. Kehtib endiselt põhimõte: osta tugevust, müü nõrkust. PS Raamatut võib lugeda ka eraldi, ehkki tervikliku pildi saamiseks võib olla kasulik alustada raamatu esimesest osast.

Võib-olla oled juba börsiproff ja teed enamasti kõik õigesti? Võib-olla oled investor, kel on veel palju õppida? Igatahes usun, et mõlemal juhul leiad siinsest raamatust teadmisi ja inspiratsiooni. Teadmisi, millest tulevikus palju kasu saad. – A. Talving Kas sina tead, kuidas oleks parem toimida pulliturul? Aga karuturul? Millesse üleüldse tasub panustada ja kuidas, kui eesmärk on aktsiatega rikkaks saada? Eesti juurtega rootsi suurinvestor Arne Talving on omamoodi fenomen. Pärast 20 aastat ebaõnnestumist börsil suutis ta investeerimiseks välja mõelda trendistrateegia, mis viis 2009. aastal sisse pandud kapitali kasvu 2021. aastaks 50kordseks. Kõlab uskumatuna? Selles raamatus on Talving täpselt kirja pannud, kuidas ta sammhaaval selleni jõudis – 70ndatest tänasesse päeva välja. Kõik algas otsusest liikuda lühiajaliste päevagraafikute jälgimiselt pikaaegsete aktsiatrendide juurde: ta eelistas portfelli valida firmasid, mis on fundamentaalselt tugevad ja pikaajalises kasvutrendis. Lisaks otsustas Talving enda jaoks paika panna kindlad reeglid, millest lähtuda – et tunded ega ahnus emotsiooni ajel võimust ei võtaks. N-ö mängida lubab ta endal ainult kuni 1% mahus portfelli väärtusest. Pikaaegse eduka strateegia puhul on lihtne langetada raskeid otsuseid ning kaotused ei saa kuhjuda. Riskid on kindlalt juhitud. Eneseusalduse, järjepidevuse ja range distsipliini abil on Talving pannud aktsiad enda kasuks tööle nii, et on tänaseks päevaks jõudnud sellesse punkti, kus tema finantsolukord on kindel ja talle piisab. Nüüd soovib ta omandatud teadmisi jagada, et näidata – kõik on võimalik.

Investori arutule õhinale järgneb tihti põhjatu meeleheide, kirjutab matemaatikaprofessor John Allen Paulos raamatus "Matemaatik mängib börsil", lahates nii investeerimismaailmale omaseid paradokse ja mõistatusi kui ka totaalseks katastroofiks osutunud isiklikku armusuhet WorldComiga aktsiatega. Tänapäeval on WorldCom petuäri sünonüümiks, kuid õndsatel 1990ndate lõpuaastatel oli sel seljas eduka kõrgtehnoloogiliste sideettevõtete kugistaja pintsak. Erinevalt paljudest toonastest internetifirmadest küündis WorldComi käive 25 miljardi dollari kanti, klientide arv aga muljetavaldava 25 miljoni ligi. Kuigi praegu peetakse ettevõtte toonast tegevjuhti Bernie Ebbersit parajaks piraadiks, nähti siis temas vahvat mõõgakangelast. Tehnoloogiaguru George Gilder ise laulis kogu ettevõtmisele tulist kiidulaulu. "Olles juba aktsiad ostnud, hakkasin nagu muuseas mõtlema, et miks mitte osta veelgi rohkem," tunnustab Paulos oma toonast üsnagi arulagedat mõttekäiku. "Ma ei pea ennast õnnemänguriks, kuid sundisin end mõtlemisest loobuma, sundisin end lihtsalt tegutsema ja sundisin end ostma juurde WCOM-i aktsiaid, mis maksid märkimisväärselt rohkem kui need vähesed, mis mul juba olid. Kusjuures need ei jäänud ka minu viimaseks aktsiaostuks," kirjeldab Paulos aega, mil tema ratsionaalne meel ajutiselt areenilt lahkus. Lugejal ei tarvitse siiski peljata lääget kirjeldust sellest, kuidas Paulos püksata jäi. Selle asemel uurib ta nii enda kui ka teiste investorite kogemuse pinnalt investeerimismeetodeid ning probleeme nagu näiteks: kas turg on efektiivne või pigem juhuslik; kas tehnilise ja fundamentaalse analüüsi taga on midagi; kuidas mõõta riski;milline roll on kognitiivsel illusioonil;aga argiteadmisel;millised on kõige levinumad pettused;mida kujutavad endast optsioonid, portfelliteooria, lühikeseks müük ja efektiivse turu hüpotees;kas normaaljaotuse Gaussi kõver seletab turu kohatist äärmuslikku volatiilsust; aga fraktalid, kaos ja teised ebastandardsed tööriistad? Nii nagu tarkus ja rikkus on kaks iseasja, on vahe ka selles, kas teil on õigus või on teil õigus turu kohta, on Paulos veendunud. "Teil võib olla valedel põhjustel õigus ja te võite õige arutluskäiguga jõuda valele järeldusele. Võrrelge seda looga õpetajast, kes palub õpilastel öelda kaks asesõna. Kui keegi vabatahtlikult ei vasta, küsib õpetaja Tommylt, kes ütleb: "Kes, mina?" Börsi silmis on Tommyl õigus ja kuigi ta emakeeles ilmselt "viit" ei saa, teenib ta palju raha."

New York Timesi bestseller. Kuigi Warren Buffetti investeerimistõdesid teavad paljud peast tsiteerida, pole kellelgi seni õnnestunud lõpuni mõista meest nende tõdede taga. Ta on tõeliselt privaatne hing, kes ei lase endale naljalt ligi. Siiski ühe erandiga – kunagi Buffetti juures finantsanalüütikuna alustanud Alice Schroeder on tänaseks selle erakordse mehe sõber ning Buffettit tavatult lähedalt vaatleva "Lumepalli" autor. Sõprus ning piiritu usaldus on ka põhjused, miks oli Buffett nõus veetma arutu arv tunde, et kergitada kardinaid oma lapsepõlvelt, isiklikelt suhetelt, perekonnalt, sõpradelt, kamraadidelt, äridelt ning paljudelt teistelt, teda aegmööda kujundanud teemadelt. Tulemuseks on ütlemata põnev sõit Omaha tagasihoidlikust Berkshire Hathaway peakorterist maailma üheks legendaarsemaks investoriks, kelle rikkust on enamusel raske hoomata, ammugi järele teha. Inimeseks olemine on segu tugevustest ja nõrkustest, nii ka Buffetti puhul – ta on paras müsteerium, täis vastuolusid ning ootamatusi. Ometi pole Buffetti pärandiks mitte tema jõukus ning koht rikaste tabelis, vaid põhimõtted ning ideed, mis on avardanud paljude maailma. "Lumepall" räägib selle erakordse mehe erakordsest eduloost.

Nick Maggiulli raamat "Lihtsalt jätka ostmist" on teedrajav raamat, mis on abiks kõigile, kes soovivad murda läbi isiklike rahaasjade maailma müütidest ja vigadest, et oma jõukust päriselt kasvatada. Maggiulli, tunnustatud finantsanalüütik, võtab investeerimise ja säästmise keerulised teemad läbi nii, et tema nõuannetest on kasu nii algajatel kui ka kogenud investoritel. Tema põhiidee on lihtne, kuid uskumatult tõhus: lihtsalt jätka ostmist. See lähenemine põhineb põhjalikel andmetel, keskendub pidevale investeerimisele ja säästmisele hoolimata turu kõikumistest, viies pikaajalise eduni. Raamatu üks tugevusi on selge ja andmepõhine lähenemine, vastates sagedastele küsimustele jõukuse kasvatamise kohta. Maggiulli lükkab ümber traditsioonilise nõu, mis kipub inimesed jätma stressi ja ebakindluse meelevalda, nagu säästa nii palju kui võimalik või osta odavalt, müü kallilt. Selle asemel toob ta välja, kui palju ja millal on mõistlik säästa ning miks enamikule inimestele sobib kõige paremini pidev investeerimine – isegi turu languse ajal. "Lihtsalt jätka ostmist" käsitleb ka hirmu alustamise ees, näidates, kuidas väikesed järjepidevad sammud võivad aja jooksul luua märkimisväärse varanduse. Lisaks raha kasvatamise põhimõtetele selgitab Maggiulli ka seda, millal on aeg säästmine lõpetada ja raha hakata nautima, st kuidas leida tasakaalupunkt elu nautimise ja tuleviku ehitamise vahel. Kui oled väsinud finantsnõuannetest, mis ei näi sulle sobivat, võib "Lihtsalt jätka ostmist" avada uue vaatenurga. Ükskõik kas säästad maja, pensioni või finantsvabaduse jaoks, pakub Maggiulli raamat värskendava realistliku lähenemise, mis muudab jõukuse kasvatamise kättesaadavaks kõigile.

Paljud on väärtusaktsiatega kena kopika teeninud, legendaarne Warren Buffett teiste seas. Ta on noppinud turult silmapaistvaid ettevõtteid ammu enne seda, kui nende tegelik väärtus aktsiahindadest vastu vaatab. Marcus Hernhag nimetab neid oma raamatus maailma parimateks aktsiateks. Kuigi edu võivad tuua erinevad strateegiad, on just väärtusaktsiatesse investeerimine Buffettile ning tema mõttekaaslastele toonud enim tulu. Väärtusaktsiatega vähendab investor küll riske, kuid mitte tootlust, sobides hästi neile, kes soovivad üsnagi lihtsal viisil riske juhtida. Miks mitte ka traditsioonilisele pensionikogumisele kena alternatiiv tagada. Hernhag rõhutab, et muutuv maailm nõuab investorilt paindlikkust ning võimet aktsiaturu pikki trende ette näha. Oluline on ka mõista ühiskonna ootusi ning suundumusi, et välja sõeluda ettevõtted, mis tegelikult klientidele ja aktsionäridele väärtust loovad. Ta jagab vanameistrite meetodite najal juhatust, millised on väärtusaktsiate strateegiate arengud ja eelised, kuidas leida väärtusaktsiaid kasvufirmadest, millal on õige aeg osta ja müüa ning kuidas riske maandada.

Tegemist on Soome investori Seppo Saario klassikalise investeerimisteemalise raamatu täiendatud trükiga. Raamatut on ka Eestis mitmel korral välja antud ja see on saanud populaarsemaks investeerimisalaseks raamatuks. Uustrükk on kaasajastatud, kaasautoriks on Saario pojapoeg Joakim Saario.

Raamatu eesmärk on pakkuda praktilist nõu aktsiainvesteeringuteks, õpetades, kuidas börsid toimivad, milliseid võimalusi need pakuvad ja kuidas investeerida arukalt, arvestades riske ja tulusust.

Autor toob esile, et edukas investor peab kohanduma kiiresti muutuva maailmaga, mida mõjutavad digitaliseerumine, kliimamuutused, internet, sotsiaalmeedia ja tehisintellekt. Ta peab eemalduma kahanevatest ärivaldkondadest ja otsima nende asemele uus kasvuvõimalusi.

Erinevalt paljudest teistest investeerimisraamatutest põhineb teos autori enda 70aastasel kogemusel laia valiku investeerimisvaradega: aktsiad, võlakirjad, fondid, optsioonid, kuld, valuuta, kinnisvara, kunst jne.

Kas oled valmis sukelduma investeerimisfilosoofia sügavustesse ja leidma võtme edukamateks otsusteks? Howard Marks, Oaktree Capital Managementi kaasasutaja ja investeerimismaailma legend, on oma aastakümnete jooksul omandatud tarkuse ja kogemuse koondanud ühte teosesse. „Kõige tähtsam asi puust ja punaselt“ toob sinu ette selle ajatu filosoofia, mis on varem olnud kättesaadav vaid VIP-klientidele ja finantsspetsialistidele.

Mida väärtuslikku raamatust leiad:

• Investeerimise psühholoogia ja loogika – miks ei jõua keskmise mõtteviisiga kuigi kaugele?
• Riskijuhtimine – kuidas vältida suuri kaotusi ja säilitada kapitali?
• Kannatlikkus ja õiged võimalused – millal tasub tegutseda ja millal oodata?
• Realistlikud ootused – kuidas hinnata võimalikke tootlusi ja vältida illusioone?

Raamat toob esile Marksi kontseptsiooni, mis on aidanud tal hinnata tururiske, mõista hinna ja kasumi suhet ja rakendada kannatlikku oportunismi. Teose tuumaks on teise tasandi mõtlemine – oskus näha sündmuste tagamaid ja hinnata, millal turu üldine arvamus eksib. Marksi õpetused kutsuvad investoreid üles olema teisitimõtlejad, säilitama rahulikku meelt ja järgima distsiplineeritud protsessi, mis aitab vältida üleväärtustamist ja liigset riski ning hoidma ootused realistlikuna – ära lase end eksitada liigsest optimismist või pettumusest, vaid säilita investeerimisotsuste tegemisel mõistlik lähenemine. Lisaks saad hea ülevaate sellistest olulistest kontseptsioonidest nagu hinna ja väärtuse suhe, kaitsev investeerimine ning riskide mõistmine.

Oma panuse annavad panuse neli tunnustatud investeerijat ja õppejõudu: Christopher C. Davis (Davis Funds), Joel Greenblatt (Gotham Capital), Paul Johnson (Nicusa Investment Advisors) ja Seth A. Klarman (Baupost Group). Nende kommentaarid ja vastandlikud vaatenurgad annavad lisaväärtust ning aitavad teooriaid praktiliselt rakendada. Lisaks on raamatu eessõnaks toetanud majandusteadlane Bruce C. Greenwald, keda New York Times on nimetanud „guruks Wall Streeti gurudele“.

Raamat on mõeldud nii algajale investorile, kes soovib omandada kindlaid põhimõtteid ja vältida elementaarseid vigu, kui ka kogenud tegijale, kes otsib sügavamat strateegilist perspektiivi. Marksi toodud põhitõdede abil saad investeerimismaailma psühholoogiat ning riskijuhtimise nüansse põhjalikumalt tundma õppida, et finantsotsustes kriitilist mõtlemist rakendada.

Käesolev raamat on jätk „Rikkaks saamise õpikule“, keskendudes ühele kolmest varaklassist – kinnisvarale. Autor Jaak Roosaare jagab oma kogemusi kinnisvarainvestorina ning seitsme erineva kinnisvarainvestori kogemusi ja mõtteid. Raamat on teejuhiks oma kinnisvaraimpeeriumi loomisel, pakkudes võimalust õppida teiste kogemustest ja vigadest.

 

95% futuurikauplejatest kaotab kogu oma raha esimese aastaga. Aktsiakauplejate tulemus on üldjoontes sama. Millega seda seletada? Määravaks on kaupleja psühholoogia, kinnitab kauplemiskoolitaja ja -psühholoogia lektor Mark Douglas. Tema raamat "Kauplemise voog" on tõsipsühholoogiline käsitlus sellest, kuidas kauplemises püsivat edu saavutada. Aastast 1978 kauplemisega tegelenud autor on veendunud, et meie mõistus töötab loomupäraselt nõnda, et see ei sobi hästi kokku turgude iseärasustega. Douglase sõnul toob edu õige mõttelaad: kaupleja peab õppima mõtlema tõenäosuste kategoorias ja unustama praktiliselt kõik muud oskused. Probleem seisneb aga selles, et enamik kauplejaid ei usu, et nende jamad on tingitud sellest, kuidas nad kauplemisest mõtlevad, või konkreetsemalt, kuidas nad kaubeldes mõtlevad. Seda raamatut kirjutades pidas Douglas silmas viit põhieesmärki. Tõestada kauplejale, et turgu rohkem või paremini analüüsides ei saa lahendada kauplemisraskusi ega ebajärjekindla tootluse probleemi. Veenda kauplejat, et tulemuse otsustab tema hoiak ja "meelelaad". Anda kauplejale usk ja hoiak, mis on vajalik võitja mõttelaadi saavutamiseks ning seisneb selles, et õpitakse mõtlema tõenäosuste kategoorias. Vaadelda arvukaid konflikte, vasturääkivusi ja mõtteparadokse, mis panevad tüüpilise kaupleja arvama, et ta juba mõtleb tõenäosuste kategoorias, kuigi tegelikult ta seda ei tee. Juhtida kauplejat läbi protsessi, mis ühendab funktsionaalsel tasandil tema mõtlemisstrateegia vaimusüsteemiga.

Nagu paljud meist, ei alustanud Mark Minervini edukalt: ta tegi samu vigu, mida teeb iga uus investor. Ent aastatepikkuse praktika käigus on ta järk-järgult õppinud ja omandanud vajaliku oskusteabe, et saavutada supertootlus ja saada 34-aastaselt multimiljonäriks. Minervini ütleb ise: „Edu saavutamiseks on vaja võimalust. Aktsiaturg pakub iga päev uskumatuid võimalusi. Pidevalt kerkib uusi ettevõtteid turu­liidriks igas valdkonnas kõrgtehnoloogilistest meditsiiniseadme­test kuni jaekaupluste ja restoranideni otse su naabruses. Et neid märgata ja nende edu ära kasutada, peab sul olema oskusteave ja distsipliin, et rakendada õigeid investeerimisvõtteid.“ Võta Minervini õpetussõnad sammhaaval ette ja saa selgeks üliefektiivne SEPA (Specific Entry Point Analysis) kauplemismeetod. „Kauple nagu börsivõlur“ on kohustuslik kirjandus iga investori raamaturiiulis. Siin on lahti kirjeldatud kõige olulisemad tegurid, mille abil võid edaspidi supertootlusega aktsiaid leida. Kes ei tahaks olla järgmise Apple Computeri, Costco või Home Depot’ omanik? Õnneks pole siin midagi müstilist, kuna suurel osal supertootlusega aktsiatel on ühised äratuntavad omadused, ettevõtete kiire kasvu periood on omane kindla suurusega ettevõtetele ja nõnda edasi. Sinul endal tuleb vaid läheneda distsiplineeritult, jääda kindlaks ühele meetodile ning õppida kasutama õigeid tööriistu. Eraldi tasub peatuda ka riskijuhtimise peatükkidel, kus Minervini näitab, miks sellele üleüldse rõhku panna, ning arutleb psühholoogiliste tegurite üle, mis takistavad enamikul investoritel kahjumile piiri panemast.

Hansapanga 10. aastapäevaks.

„Hea lugeja! Ära otsi sellest raamatust värvikaid paljastusi eesti panganduse „hämarast ajaloost“. Neid siin pole. Ära loe seda ka kui lugu ühest suurest ja tähtsast firmast. Loe parem kui lugu inimestest, kel igaühel on oma unistused, oma missioon ja eesmärgid, oma tee ja lugu. Inimestest, kes on saatuse tahtel kokku saanud, et käia mõnda aega ühist teed. Üks organisatsioon võib suuri tegusid teha vaid siis, kui koos tegutsevad inimesed jagavad samu ideaale ja maailmavaadet, kui nad usuvad pisut uskumatute asjade võimalikkusse. Just nõnda on juhtunud Hansapangas. Miks, ei ole võimalik lõplikult sõnadesse panna, aga sammukese tõele lähemale aitab see raamat küll. Head meenutamist! Head unistamist!“ Hannes Tamjärv

 

Investori peamiseks probleemiks, ja paljuski tema suurimaks vaenlaseks, on ei keegi muu kui tema ise. Selle ebamugava tõeni on jõudnud terve armaada jagu tarku mehi, teiste seas James Montier. Piisab vaid pilgust investorite tegelikku kasumit kirjeldavale Dalbari uuringule, et selles isegi veenduda. Viimase 20 aasta jooksul on S & P 500 tootlus olnud igal aastal veidi üle 8%. Aktiivsed haldajad võtavad sellest 1–2% ja nii võibki jääda mulje, et investeerimisfondi üksikinvestorid teenivad 6–7%. Tegelikkuses on aga investorite tootlus vähenenud napi 1,9%ni aastas. Seda suuresti põhjusel, et enamasti on ostu- ja müügitehinguid kõige halvemal võimalikul ajahetkel tehtud. Ent pilt ei pea sugugi nii trööstitu olema, leiab Montier. Seda küll üksnes juhul, kui õppida ära nõks või paar, kuidas paremaid otsuseid langetada. Sestap viibki ta lugeja ringkäigule kõige levinumate käitumuslike väljakutsete ja mõtteeksimuste rägastikku, pakkudes välja strateegiaid, mille abil kaasasündinud kalduvusi lõplikult murda. Lisaks destruktiivsetele käitumisviisidele ja levinud mõttevigadele, mida Montier on oma muljetavaldava karjääri jooksul professionaalide juures korduvalt märganud, analüüsib ta psühholoogilisi tegureid, mis sedalaadi vigu põhjustavad. Ta jagab praktilist nõu, kuidas neid enda juures märgata ning seeläbi oma portfelli ja kasumit kaitsta. Sõna saavad ka investeerimismaailma tuntud näod, kes on püüdnud juurutada investeerimisprotsesse, mille abil käitumuslikke eksimusi minimeerida. Raamatu väljaandmist toetas LHV.

Kas oled kunagi pidanud käibemaksuvaidluses taganema, sest ei tea, kuidas kohus võiks otsustada?

Euroopa Kohtu praktika määrab, kuidas käibemaksureegleid tõlgendatakse – ka Eestis. Aga kellel on aega lugeda keerulisi kohtulahendeid, mis avaldatakse võõrkeeles ja jõuavad meie praktikasse vahel isegi aastase viitajaga?

Raamat „Käibemaks praktikas“ teeb sinu töö lihtsamaks. Maksuekspert Tõnis Elling on koondanud kaante vahele viimaste aastate kõige olulisemad käibemaksu kohtulahendid, tõlkinud need arusaadavasse keelde ja selgitab põhjalikult, kuidas need mõjutavad just Eesti ettevõtteid.

Raamatust leiad:

• Praktilised kommentaarid iga kohtuotsuse juurde – mida see ettevõtja ja raamatupidaja jaoks tähendab.
• Temaatilise struktuuri – leiad kiiresti vastuse konkreetsele küsimusele.
• Eestikeelse analüüsi keeruliste maksunüansside kohta, mis tõlkes võib kaduma minna.

Hoia end kursis käibemaksu praktika ja muutustega, sest sellel on mõju ettevõtlusele ja majandusele tervikuna.

Nelikümmend viis aastat on möödas raamatu "Juhuslik ekslemine Wall Streetil" esmatrükist. Selle sõnum oli lihtne – investoritel on märksa kasulikum osta ja hoida indeksifondi kui möllata väärtpaberite või aktiivselt juhitud fondide osakutega. Ligi pool sajandit hiljem usub raamatu autor Burton G. Malkiel oma algsesse teesi veelgi enam. Võib küsida, et kui põhisõnum on sama, milleks siis kaheteistkümnes väljaanne? Aga seda põhjusel, et aastate jooksul on aktsiaturu kohta esitatud sedavõrd palju segadust tekitavaid väiteid, et vaja on raamatut, mis asja klaariks. Aja jooksul on märkimisväärselt muutunud ka finantsinstrumendid, mida oleks suisa kuritegu lihtsalt maha salata. Värsket materjali on lisandunud nii palju, et ka need, kes on mõnd varasemat väljaannet lugenud, leiavad eest kuhjaga uut ning kasulikku. Autor pakub praktilisi investeerimisnäpunäiteid pensionäridele ning lahkab suure mõnu ja põhjalikkusega krüptoraha hingeelu. Lisaks annab ta selge ülevaate investeerimisteooria ja -praktika edusammudest akadeemilistes ringkondades, analüüsides muu hulgas nende kitsaskohtigi. Kuigi Malkiel toetab pikaajalisel investeerimisel indeksifondide strateegiat, ei keskendu ta oma raamatus üksnes passiivsele investeerimisele. Autor võtab lugeja käekõrvale, et tutvustada talle börsimaailma kõikvõimalikke nurgataguseid ja kangialuseid, kus võib nii mõnigi kord linna parima restorani otsa komistada. Malkielil on taas kord õnnestunud kokku panna ladusalt loetav teejuht erainvestorile, mis avab investeerimismaailma mitmeid seni suletud uksi. Kriititkud on veendunud, et raamatu näol on tegu parima investeerimisnõuga, mida raha eest saab osta. Uusi teadmisi ja ajalikke juhtnööre jagub igale investorile, seda sõltumata tasemest või riskivalmidusest.

Vastutustundlik investeerimine ettevõtetesse, mida iseloomustab jätkusuutlik äritegevus, on kogumas üha suuremat hoogu. Mida see megatrend endast kujutab? Kas jätkusuutlik investeerimine on kasumlik või tuleb investoril teha maailma päästmise nimel tulukuse osas kompromisse? Autorid tutvustavad eri suuruses ning ressurssidega investoritele teaduse, samuti investeeringute jätkusuutlikkuse hindamise mudelite kaudu häid praktikaid, mis aitavad hinnata investeeringute, fondide ning teiste investeerimistoodete jätkusuutlikkust. ¤ I osa joonistab välja põhjaliku ülevaate jätkusuutlikust investeerimisest. ¤ II osa annab aktiivsetele omanikele vahendid jätkusuutlikkuse edendamiseks. ¤ III osa selgitab, kuidas teha jätkusuutlikkuse analüüse ning võtab vaatluse alla erinevate investeerimistoodete jätkusuutlikkuse. ¤ IV osa võtab kokku jätkusuutlikkuse mõju kasumlikkusele ja tulususele, samuti jätkusuutliku investeerimise seisu Põhjamaades, kus säästlikul investeerimisel on üsna pikad tavad. ¤ V osa heidab pilgu tulevikku, arutledes õigusaktide, jätkusuutlikkuse megatrendide ja investorite jaoks oluliste investeerimistegevuste üle. Raamat keskendub institutsionaalsete investorite aktsia- ja fondiinvesteeringutele, sobides neile, kes on seotud investeerimisotsuste tegemisega, aga ka juhtidele ja ekspertidele, kelle jaoks on oluline selgitada välja investorite ootused. Tiina Landau (MSc) on jätkusuutliku investeerimise ekspert ja sertifitseeritud Euroopa finantsanalüütik (CEFA). Tema töö jätkusuutliku investeerimise poliitika, kliimastrateegia, ESG-integratsiooni ja uute kaasamismeetodite väljatöötamisel on pälvinud laialdast rahvusvahelist tunnustust. Hanna Silvola (PhD) on Soome Hankeni majanduskõrgkooli majandusarvestuse dotsent. Tema uurimisvaldkond on seotud jätkusuutliku investeerimisega ning ettevõtete jätkusuutlikkust puudutava teabe mõõtmise ja kinnitamisega strateegiliste otsuste tegemisel. Ta tegutseb eksperdina mitmes jätkusuutliku finantseerimisega seotud valdkonnas.

Maailmakuulus "Võhikute" (For Dummies) sari on jõudnud Eestisse! Ülipopulaarset rahatarkuse abimeest „Isiklike rahaasjade korraldamine võhikutele “ on nüüdseks üle maailma müüdud rohkem kui kaks miljonit eksemplari ja ainuüksi inglise keeles on nüüdseks välja antud kümme trükki. Kui tunned, et vajaksid ebakindlatel aegadel tuge parema ülevaate saamiseks enda finantsolukorrast ning nõuandeid, kuidas kiirelt arenevas investeerimis- ja kindlustusmaailmas edaspidi teadlikumaid otsuseid vastu võtta, on siinne raamat just sulle. Finantsnõustaja Eric Tysoni „Isiklike rahaasjade korraldamine võhikutele“ aitab lihtsas ja lugejasõbralikus keeles tuua selgust isiklike rahaasjade ajamise keerukasse maailma. Info ülekülluse tingimustes võib olla raske aru saada, mis on just sinu jaoks objektiivselt ja tervikut silmas pidades kõige õigem finantstoode või -teenus. Pakkujaid on palju, igaüks peab silmis isiklikke huve ning üheseid, arusaadavaid vastuseid oma küsimustele pole lihtne leida. Et selles segaduses paremini orienteeruda, on raamatusse kokku kogutud üksikisikuid puudutavate finantsotsuste ABC koos põhjalike selgituste ja näidetega, pakkumaks ka laiemat konteksti. Räägitakse lähemalt nii elementaarsetest esimestest sammudest, nagu näiteks finantskirjaoskuse parandamine või oma finantstervisele hinnangu andmine, kui ka keerukamatest otsustest, mis puudutavad laene, vara kindlustamist, tehnoloogia kasutamist rahaasjade haldamisel, abielu lahutamist jmt.

Korduvalt investeeringute "demokratiseerijaks" tituleeritud Charles Schwab pani pea pool sajandit tagasi aluse soodusmaakleriärile, mis tõmbas erainvestoritele käima sootuks uue ajastu. Millised olid selle norme ja piiranguid trotsiva teekonna keerdkäigud, sellest räägib tema tavatult isiklik raamat "Investeeritud". 1970ndate alguses oli Ameerika Ühendriikides sadu maaklerifirmasid, kuid neist ükski ei vastanud Schwabi ootustele: "Mõtlesin, et kui suudaksin eemaldada kogu aktsiate ostmise ja müümisega seotud pahna – vigased uuringud, võltsanalüüsid, väheusutavad soovitused, kõik viisid, millega Wall Street oli ajalooliselt õigustanud suuri vahendustasusid – ja müüa lihtsalt tavalist tehingute teostamise teenust, saaksin kulutusi kärpida, keskenduda efektiivsusele, hindu dramaatiliselt langetada ja ikkagi kasumit teenida." Schwab tunnistab, et tema ettevõte Charles Schwab Corporation sündiski puhtast pettumusest: "Uskusin, et pean ise oma rahalise saatuse eest vastutama. Viimane asi, mida vajasin, oli mõne maakleri kaheldava väärtusega nõu, et mida osta ja millal osta või müüa. Ja panin pahaks, et pidin maksma teenuste eest, mida ma ei kasutanud." Olles veendunud, et just investeerimine on üksikisiku tee rahalise vabaduseni, mis võimaldab majanduses osaleda muul moel kui pelgalt palgatööd tehes, asutas ta aastal 1971 – ise kuuekohalise võlakoormaga kaelani mudas sipeldes – traditsioonilise maakleriäri. Järgneva paari aastaga kujunes sellest soodusmaakleriäri teerajaja, millest on tänaseks saanud riigi suurim börsil noteeritud investeerimisteenuste firma, mille klientide varad ületavad kolme triljoni dollari piiri. Aastal 2008 nimetas president George W. Bush läbi elu düsleksiaga piike murdnud Schwabi presidendi finantskirjaoskuse nõukoja esimeheks. "Nagu mina, on ka Chuck düslektik. Ta sai varakult teada, et tal on oma piirid ja – erinevalt enamikest mittedüslektikutest – avastas ta delegeerimise väe ja selle, et äri on eelkõige inimesed, kes jagavad teie visiooni ja väärtusi, kuid toovad ülesannetesse oma kire ja tugevad küljed. Ta mõistis varakult, et maailm on täis inimesi, kes on temast "tuhandel erineval viisil" võimekamad. Enamik juhte ja ettevõtjaid ei saa kunagi seda lihtsat õppetundi. "Investeeritud" on kohustuslik lugemine kõigile, kes on huvitatud äriettevõttes töötamisest või ettevõtlusest. Erakordne elu ja raamat." Sir Richard Branson, Virgin Groupi asutaja