Psühholoogia ja psühhiaatria

Kui meie keha jääb haigeks, tahab ta, et teadvustaksime enda kohta midagi olulist, uuriksime oma hinge, muudaksime oma mõtteid ja tegutsemisviisi. Haigus on hingeelu tasakaalutuse väljenduseks materiaalses maailmas. Meie tark keha püüab seda sisemist tasakaalu taastada ja annab meile haigusega teada: on aeg pöörduda tagasi armastuse ja harmoonia rajale!

Inimese hinge ei saa tablettide ja skalpelliga ravida. Tunnistab ju tavameditsiingi, et 75% haigustest on psühhosomaatilised, st neil on nii füüsilised, emotsionaalsed kui hingelised põhjused. See ongi Lise Bourbeau metafüüsilise lähenemise põhisõnum: tõeliseks tervenemiseks on vaja vaadata inimest kui tervikut.
Nagu järeldub raamatu pealkirjast, on iga haigus meeldetuletuseks, et meil on vaja end armastada. Kui armastame ennast, saab meie sees olevast loomulikust väest haiguste tõeline tervendaja ja nii saab keha taastada tervise ning jõuda taas armastuse ja harmoonia seisundisse.

Eesti keeles on ilmunud ka Lise Bourbeau „Ravi terveks oma hingehaavad ja leia oma tõeline Mina”, mida võib pidada põhjalikuks teejuhiks kõigi haiguste põhjuste juurde.

Seda peetakse "kahekümnenda sajandi haiguseks", mis põhjustab rohkem vaevusi kui ükskõik milline tänapäeva meditsiinile tuntud tõbi. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Stress on muutunud millekski, mida me aktsepteerime. Me oleme õppinud koos sellega nii elama kui surema. Meisse sügavalt sisse juurdunud käitumismalli muutmine võtab aega. Kuid see on võimalik. Kui omandate mõned stressi efektiivse juhtimise võtted, mõistate, et end hästi tunda on tõeliselt kerge. Selleks ei kulu kunagi rohkem kui 60 sekundit.

95 lühikest õppetundi, mis aitavad elu edukamaks, õnnelikumaks ja turvalisemaks muuta. Kuidas saada kontakti oma alateadvusega? Kuidas vabaneda haigustest? Mida teha hirmuga? Kuidas vabaneda alaväärsustundest? Miks meie soovid alati ei täitu? Kuidas aidata õigesti iseennast ja teisi inimesi? Miks on vihkamine ja kadedus kahjulikud? Kuidas saada rikkaks ja õnnelikuks? Milline ülesanne on rahal ja ka võlgadel meie elus? Kuidas õppida ennast ja teisi armastama? Kuidas muuta maailm õnnelikumaks? Nendele ja veel mitmetele niisama olulistele küsimustele püüavad vastuse anda doktor Valeri Sinelnikovi õppetunnid. Valeri Sinelnikov on tuntud psühhoterapeut, psühholoog, homöopaat. Ta on loonud lihtsad ja tõhusad psühholoogilised metoodikad, mis on aidanud tuhandetel inimestel terveneda, parandada oma elukvaliteeti ja elust rõõmu tunda.

Köitvas jutustamismaneeris kirjutatud raamatu rakenduslik väärtus seisneb suunitluses õpetada lugejale, kuidas läbi näha, mõista ja tunnetada teist inimest nagu iseennast ning sel teel ületada niisuguseid negatiivseid nähtusi suhtlemises, nagu ebakindlus, oskamatus saavutada usalduslikku kontakti, ärritumine ja egotsentrism. Raamat on mõeldud psühholoogiast huvituvale laiale lugejaskonnale.

Raamat tutvustab lugejale paljusid psühholoogias hästi uuritud fenomene, mis näitavad inimtaju evolutsioneerimist aja mikrointervallides, muljete subjektiivsust, taju suhtelisust ja mitmetasandilisust (nagu näiteks maskeerimine, väljast sõltuvus, seadumuse mõju tajule), mis sõltuvad konkreetsetest isiksusest. Nende kõrval käsitletakse ka illusioone, spetsiifilist ja mittespetsiifilist tundlikkust, värvuse tajumist jne. Tutvustatakse ka taju loodusteaduslikke aluseid. Sisukas, rohkelt illustreeritud populaarteaduslik raamat igale psühholoogiast huvitatud lugejale.

Inimestevahelise suhtlemise seaduspärasuste ja püsiprobleemide tutvustamiseks on käesolevas raamatus lähema vaatluse alla võetud sellised teemad nagu kommunikatsioon, vastastikune mõjustamine, inimestetundmise psühholoogia, suhtlemise situatsioon, rollikäitumine, suhtlemiskeskkond jt. Arvestades asjatundliku suhtlemise tähtsust inimestevahelise koostöö tagamisel, psüühilise tervise kindlustamisel ja isiksuse eneseaktualiseerimisel, antakse rakenduslikke juhiseid oma suhtlemiskompetentsuse tõstmiseks. Raamat neile, keda köidavad sotsiaalpsühholoogia üldhuvitavad ja rakenduslikud küsimused või kellel igapäevases töös on hea suhtlemisoskus asendamatu väärtusega - õpetajad, ajakirjanikud, tootmisjuhid, arstid jt.

"Imetabane aju" on mõnes mõttes "Huvitava füsioloogia" järjeraamatuks. Aju oma keerulise, paljus veel üsnagi raskelt mõistetava talitlusega on komplitseerituim uurimisobjekt füsioloogias. Sündinud alles evolutsiooni kõige viimasel etapil, eristab aju inimest loomast kvalitatiivselt. Teema esitusviisi piltlikkus teeb raamatu hästi mõistetavaks ka vähema ettevalmistusega lugejaile, sealhulgas vanemate klasside õpilastele.

Teine, täiendatud ja parandatud trükk.

Olavi Noroneni arutleb "Eluraamatus" elu erinevate ilmingute ja nende algupära üle jahmatava panevast vaatenurgast. Kui traditsioonilise teraapia meetodid pakuvad sageli vaid karkusid, siis Noronen õpetab kõndima...Sündimine on inimese elu kõige vapustavam kogemus. "Eluraamatus" käsitletakse muuhulgas ka seda, kuidas emaüsas viibimise ja sündimise ajal kogetu uuesti läbielamine võib sageli aidata inimesel raskustest ja ängistusest pääseda. Meie kõigi sisemuses on valu, mille teadvustamise eest me mitmel eri viisil üritame põgeneda ja mille algupära võib peituda just nimelt sünnikogemuses. "Eluraamat" on väärtuslik ja oma ajast ees olev teos kõigile neile, kes tunnevad huvi inimese heaolu vastu. Aeg on küps uut tüüpi teraapia jaoks, kus patsiente nimetatakse klientideks ja kus inimesi aidatakse turvaliselt oma hirmu, masenduse, ahistatuse ja raevuga kohtuda - selle asemel et neid tundeid ravimitega lämmatada.

Telesaate „Selgeltnägijate tuleproov 2017“ võitja Alisa Verde kirjutab selles raamatus oma hullumajas veedetud päevadest ning inimestest, keda seal kohtas. Mis toimub, mida mõeldakse ja tehakse nende seinte taga? Miks on üks või teine sinna jõudnud? Sellest kõigest ja palju enamastki räägib Alisa kohati jõhkralt avameelne raamat „Sinuga ühes palatis“. „Lõppude lõpuks, ainus, millel on tähtsust, on see, kui ilus on sinu viimane tegu. Iga päev.“

Antoloogia Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvapärimuslike materjalide põhjal. Und näeb iga inimene, mõni harva, mõni tihti, ja üksikud unenäod jäävad eriti eredalt meelde, tundudes oma selguse tõttu peaaegu reaalsetena. Niisugustel unenägudel on läbi aegade arvatud meie tuleviku seisukohalt kindel tähendus olevat. Sellest, missuguseid seletusi on meie esiemad ja -isad unes nähtule otsinud-leidnud, vestabki käesolev raamat.

Mõtete lugemine ilma selgeltnägemise või üleloomulike võimeteta, üksnes vastasseisja jälgimise kaudu: žestid, miimika ja kehakeel reedavad meie mõtteid ka sõnadeta. Arvukate katsete, praktiliste harjutuste ja isiklike kogemuste kaudu kutsub Thorsten Havener tajuma ennast ja oma ümbrust uut moodi – ja niiviisi mõtete lugemise saladuse põhjani tungima.

Sellest raamatust saad sa teada probleemse mänguhasardi olemusest, äratundmisest ning selle vastu võitlemisest, samuti kaasnevate majanduslike tagajärgedega võitlemisest, ravist ja paljust muust. Teos on optimistlik – hasartmängimisega on võimalik toime tulla!

Mida kujutab endast inimese "mina"? Kuidas kujuneb ja muutub individuaalse eneseteadvuse struktuur ja sisu kultuuriajaloos ning isiksuse arenguprotsessis?

Kas selline olukord on tuttav teilegi? Teie vestluskaaslane kallas just äsja teile kaela kogu tunderämpsu, mis ta oli viimasel ajal kogunud. Ja sellal kui tema nüüd kergendatult sääred teeb, tuleb teil kogu ülejäänud päeva rinda pista probleemiga, kuidas sellest rämpsust vabaneda. Kui te ei taha enam saada emotsionaalse terrori ohvriks, saate siit teada, millest tundeterroriste ära tunda, kuidas nad tegutsevad ning kuidas neile vastu astumiseks valmistuda. Samuti pakub raamat 10-päevase programmi isikliku vastupanujõu turgutamiseks.

See ei ole raamat leinast, surmast ega suremisest. See on raamat elu ja armastuse sügavusest, mis jääb sünni ja surma vahele. See on ka raamat kliinilise psühholoogi töö kõige olulisemast valdkonnast, mida ei ole võimalik raamistada mitte ühegi ankeedi, mõõdiku ega testiga. Selleks on töö patsientide ja nende lähedaste emotsioonidega. Jimmie S. Holland on öelnud, et kuulake vähihaigete emotsionaalseid vajadusi. Psühholoogina elu ja surma piirimail olen ma omandanud oskuse mitte ainult kuulata, vaid ka täita vähihaigete patsientide, sealhulgas surijate emotsionaalseid vajadusi. Patsientide lähedastelgi on oma tundepõhised soovid, mida olen püüdnud märgata ning jõudumööda täita. See hõbedane raamat on minu austusavaldus neile, kes on mulle usaldanud enda elu lood selleks, et Sina, lugeja, saaksid neid elavana hoida nende hetkede varjus, kui aega oli jäänud vähe … „Kui aega on jäänud vähe …“ ilmus esmakordselt 2019. aastal. Selles väljaandes on mitu uut lugu.

Selles raamatus jagavad tunnustatud ja kogenud Kanada lastepsühhiaatrid oma teadmisi ja kogemusi, mitte ainult maailma ühe juhtiva lastehaigla psühhiaatritena, vaid ka lapsevanematena. Mis meie lastega õieti toimub ja kuidas vaimse tervise ohumärke juba varakult tuvastada ning lapsi aidata, on selle raamatu peamine eesmärk. Raamatus kirjeldatud lugudes tuginevad autorid oma ühistele arstialastele kogemustele ja usaldusväärsetele teadusuuringutele, peegeldades lugupidavat suhtumist nii kriisis olevasse lapsesse kui tema vanematesse. See on abivahend vanematele ning ka neile, kes lastega igapäevaselt töötavad, aitamaks mõista laste vaime tervise probleeme ja seda, kuidas neid varakult ara tunda.

Mitte keegi meist ei soovi tunda ärevust, hirmu ega häbi, kuid samas ei saa me neist tunnetest ka täielikult hoiduda. Selles raamatus näitab Ameerika tunnustatuim suhteekspert meile valgustavate ja meeliülendavate lugude abil: Kuidas ärevus on meie sõber – ja milliste salajaste viiside kaudu see samal ajal meie suhteid untsu keerab Kuidas saada hakkama hirmuga, et me pole piisavad (või ei näe piisavalt head välja) Kuidas hoida ärevas, isegi pöörases töökohas meel rahulik ja selge Kuidas hoida ohjes hirmu ja meeleheidet ka siis, kui elu tõukab su teele mõne ootamatu haiguse, nõrkuse või kaotuse Ja veel palju-palju muudki. „Hirmutants“ on elumuutev raamat, mis õpetab sind iidsetele emotsioonidele uutel viisidel reageerima. Olenemata sellest, kas kannatad ärevuse armetuks tegevate sümptomite käes või sunnid end hirme mitte teadvustama, aitab see raamat olla sul olevikus rohkem kohal ja liikuda tuleviku poole julguse, selguse, huumori ja lootusega. Külasta ka Harriet Lerneri kodulehte www.harrietlerner.com

See raamat ei ole leinast, surmast ega suremisest. See on raamat elu ja armastuse sügavusest, mis jääb sünni ning surma vahele. Kui inimene siia ilma sünnib, valatakse ta üle rõõmu ja armastusega. Elu jooksul muutub armastus liiga enesestmõistetavaks ja unustatakse. Oma lähedase elust lahkumise ajal leitakse unustatud armastus enda südamest jälle üles, kuid sellele langeb juba ees ootava leina vari. Mida vähemaks jääb elupäevi, seda ahnemalt püütakse ajast kinni hoida ning seda avatumaks ja avaramaks muutuvad hinged. Raamatu autor Inna Narro on kliiniline psühholoog, kelle igapäevane töö on seotud surma, leina ning erinevate haigustega, millest valdava osa moodustavad pahaloomulised kasvajad. Hiiul töötatud aastad on aidanud tal mõista armastuses avalduvat imet. Elu ja surma piirimaile sattunud inimeste lood on olnud tema jaoks just sellised vaimsed õppetunnid, milles avalduv tarkus on piisavalt väärtuslik selleks, et seda lugejatega jagada.

Läbimurdeline kolmeastmeline programm maailmakuulsalt Passagese sõltuvusravikeskuselt Kuidas aluspõhjustega tegeleda Kuidas tagasilangused lõpetada Kuidas kannatustest pääseda Californias asuv Passages Malibu Addiction Cure Center on üks maailma edukamaid sõltuvusravikeskusi. Raamat “Sõltuvustest vabanemine” sisaldab täieliku taastumise kolmeastmelist holistilist programmi, millel põhineb nende imeline edu. See revolutsiooniline raamat räägib alljärgnevatest asjadest: * Kolm sammu püsiva kainuse saavutamiseks. * Sõltuvuse neli põhjust. * Kuidas luua sõltuvusest vabanemiseks personaalne holistiline raviprogramm. * Kuidas su mõtted, emotsioonid ja veendumused on su taastumises võtmetähtsusega. * Kuidas stimuleerida oma keha enesetervendavat potentsiaali, et sõltuvusest alatiseks vaba olla. “Sõltuvusest vabanemine algab arusaamast, et alkohol, narkootikumid ja sõltuvuskäitumine pole tegelikud probleemid,” ütlevad Passages Malibu asutajad Chris ja Pax Prentiss. “Alkohol, illegaalsed uimastid, nikotiin, retseptiravimid, toidu õgimine, hasartmängud jms on pelgalt abivahendid, mida kasutatakse selleks, et toime tulla oma tegelike probleemidega, alates sügavast emotsionaalsest valust, kehvast tervisest või depressioonist kuni kõrge veresuhkru, kilpnäärme alatalitluse või ajulainete mustri tasakaalutuseni. Kui alusprobleemid on avastatud ja lahendatud, kaob ka vajadus ning iha uimastite, alkoholi või sõltuvuskäitumise järele.” Me oleme aastakümneid kuulnud, et alkoholism ja sõltuvus on ravimatud haigused, kuid “Sõltuvustest vabanemine” tõestab, et see on ohtlik müüt ja et sildistamine alkohoolikuks või sõltlaseks hävitab AA täieliku taastumise lubadused. Tänapäeval vabastatakse nendest vanadest, piiravatest paradigmadest selles raamatus kirjeldatud murrangulise lähenemise abil tuhandeid inimesi. Chris ja Pax Prentiss toovad visionääride ja innovaatoritena uut lootust inimestele, kes on uimastitest, alkoholist või mingist käitumisest sõltuvuses. “Sõltuvustest vabanemine” õpetab sulle, kuidas tagasilanguste, ihade ja sõltuvuskäitumisega lõpparve teha ning kannatustele punkt panna. *** “Suurepärane abivahend kõigile neile, kes sõltuvusega hädas on … See raamat sisaldab teavet, mis aitab teil taastumise teekonda alustada.” Dr Bernie Siegel, New York Timesi enimmüüdud raamatu “Love, Medicine & Miracles” autor

Taanlannast pastor ja psühhoterapeut on sündinud ülitundlikkusega, mida ta ise pidas kogu elu lihtsalt introvertsuseks. “Ülitundlik olla tähendab seda, et iga mulje ja kogemus läheb sügavamale.” Ülitundlikud inimesed võivad olla õnnelikumad kui teised, aga ka rohkem hirmunud. Nad peavad palju ettevaatlikumad olema, sest neil on väga kerge tunnetest ülevoolatud saada,” ütleb Ilse Sand. Avastades, et sel teemal pole kuigi palju raamatuid kirjutatud, võttis ta selle sammu ise ette, et aidata inimestel mõista ülitundlikkuse tagamaid ja aidata neil sellega paremini toime tulla. Raamat ongi kirjutatud ülitundlikele ja teistele õrna hingega inimestele, keda neid ümbritsev keskkond mõjutab rohkem, ent kelles on peidus paljutki, millest nad ise sageli pole teadlikud. Raamat räägib sellest, mida tähendab olla õrn ja tundlik, kuidas seda kogeda ja kuidas kasutada tundlikkust oma elus positiivselt ära. Raamatus õpetatakse, kuidas oma elu paremini piiritleda, tunda rõõmu asjadesse süüvimisest, oma rikkast sisemaalimast ja kohalolekust siin ilmas. Raamatu lõpus on Taanis väljatöötatud test ülitundlikele inimestele. Lisaks on toodud ka tegevused, mis aitavad sinul kui õrna hingega inimesel kindlustada oma heaolu. Raamatu autor on psühhoterapeut, teoloog ja endine kirikuõpetaja. Ka tema peab ennast ülitundlikuks ning tunneb end samuti justkui lõksus teiste, kiiretempolist elu elavate inimeste keskel, sest ülitundlikele inimestele ei sobi selline tempo. Samas ta teab, millist rõõmu valmistab oskus elada omas tempos ja kasutada oma sensitiivseid võimeid. Raamat on mõeldud ka psühhoterapeutidele, psühholoogidele ja teistele nõustajatele, samuti ülitundlike inimeste sugulastele ja sõpradele.

Tartu ülikoolis arstiks õppinud Matti J. Peura tahtis saada professionaalseks muusikuks. Tegelikult sai temast siiski arst ja arstina töötab ta ka praegu. Aga mitte enam kirurgina. “Ma olin alati kannatanud tohutu ebakindluse all. Ma ei usaldanud ennast ega oma võimeid. Tundsin, et ma ei ole õieti milleski tugev ega piisav. Seda ekslikku mõttemudelit suutsin ma parandada alles aastaid hiljem teraapias, kuhu läbipõlemine ja depressioonihood mind lõpuks viisid. Ma ei suutnud olla enda vastu aus ja vaatasin ennast läbi moonutavate prillide ning kui ma kirurgiks õppisin, maksis see mulle karmilt kätte. Minu ebakindlus viis selleni, et pidin hiljem kirurgikarjäärist loobuma. Operatsioonihirm ja ebakindlus koos madala enesehinnanguga on arstitöös väga halb kombinatsioon. Räägin oma lugu põhjusel, et teistel oleks minu loost abi. Kuna arstil on vaimse tervise hoidmisest rohkem teadmisi kui tavakodanikul, siis oskasin ennast depressiooniprotsessis rohkem ka jälgida ning aidata.” Lugeja käes olevas raamatus tutvustab dr Peura enda depressioonist jagusaamise meetodit, mille abil suudab igaüks ise oma nõrgad kohad ära tunda, hirmudest võitu saada ja tervise poole suunduda. Muide, dr Peura unistus saada muusikuks täitus samuti. Koos eestlastest sõpradega möllas ansambel Popidiot lavadel ning noppis 2010. aasta muusikaauhindade galal neli võitu.

Mis peitub meie psühholoogiliste probleemide taga ning kuidas hoida oma vaimne tervis korras? Mind ennastki hämmastab õnnelikkuse valemi lihtsus – et olla õnnelik, on hädavajalik ja piisav hoida oma peamine psühholoogiline vajadus rahuldatud. Kõik! Võimalik, et teid paneb see imestama, aga põhivajaduse rahuldamiseks ei ole vaja taotleda ambitsioonikaid saavutusi ega kõrgeid eesmärke, piisab lihtsalt sellest, kui te igapäevase tegevuse raames toidate regulaarselt ja kvaliteetselt oma psüühikat. Teil on selleks kõik vajalik olemas – on kogum omadusi, mis aitavad rahuldada nimelt seda vajadust, mis teil domineerib. Käesoleva raamatu autor on toetudes oma pikaajalistele kogemustele psühhoterapeudina välja töötanud selge ja praktilise sisemise tasakaalu meetodi, mille abil saab lugeja välja selgitada, mis on tema peamine vajadus ja kuidas seda rahuldada. Roman Timofejev on Eesti päritoluga psühholoog ning koolitaja. Ta on nõustanud tuhandeid inimesi ja koolitanud kümnete firmade ja asutuste töötajaid alates 2006. aastast. Praegu tegutseb ta nii Austrias kui ka Eestis, arendades oma sisemise tasakaalu meetodit ning aidates tasakaalu luua nii üksikinimestel kui ka paaridel ja organisatsioonidel.

Käesolev raamat on suunatud Eestis ja välismaal elavatele lapsevanematele, kes soovivad oma last mitmekeelseks kasvatada, aga ka vanavanematele, (lasteaia)õpetajatele või teistele huvilistele, kes otsivad teavet mitmekeelsuse kohta. Raamatus käsitletakse mitmekeelsust eri nurkade alt. Juttu tuleb nii sellest, kuidas mitmekeelsus võimalik on, kui ka sellest, mida teha kõneraskuste või -hilistuse korral. Käsitletakse paljude vanemate lugusid mitmekeelsete laste kasvatamisest, samuti saavad sõna täiskasvanud, kes on mitmekeelsena üles kasvanud. Lisaks tuleb jutuks mitmekeelsus koolieelses lasteasutuses ja koolis. Viimaks käsitletakse seda, kuidas hoida eesti keelt alal välismaal elades.

Raamatu eesmärgiks on pakkuda informatsiooni nii teoreetilisest kui ka praktilisest seisukohast, olles üles ehitatud erialasele kirjandusele ning 60 vestlusele teadlaste, ekspertide, lasteaia- ja kooliõpetajate, lapsevanemate ja mitmekeelsete täiskasvanutega. Oluline on mõista, et mitmekeelsusele pole vaid üht ja õiget lähenemist ning eelkõige on tähtis leida sobiv lahendus just teie pere jaoks. Raamat proovib kõiki aidata ja toetada!

Merle van Someren (snd 1991) lõpetas 2013. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal, magistri- ja seejärel arstiteaduse õpingud viisid ta Hollandisse Groningeni ülikooli. Hetkel töötab ta Groningeni linnas psühhiaatria arst-residendina, suunaks laste ja noorukite psühhiaatria. Koos kanadalasest abikaasaga kasvatavad nad oma peaaegu 4-aastast tütart, kes kasvab üles eesti, inglise ja hollandi keelt kõnelevas keskkonnas

Käesoleva populaarteadusliku raamatu eesmärk on anda ülevaade nägemistaju kui ühe olulisema psühholoogiaharu põhilistest uurimistulemustest tänapäeval. Käsitletakse enamikku olulisi probleeme, mis on koorunud inimese ja eri loomaliikide nägemistaju arengu uurimisest. Psühholoogia alal saavutatut seostatakse neurofüsioloogia ja etioloogia uusimate avastustega ning kogu käsitlust ühendab teoses esiplaanil olev evolutsiooniline aspekt. Huvitavate probleemide rohke raamat on jõukohane igale psühholoogiast huvituvale lugejale.

See raamat peaks huvi pakkuma kõigile neile, kes tahavad iseennast ja teisi mõistlikult, s.o tundeid arvestades juhtida. Tundetarkus on inimkonna ürgne tarkus ja neid otsuseid, mis inimese elu kõige enam muuta võivad, teeb ta tunnetest suunatuna. Emotsionaalse intelligentsuse teema puudutab inimese ja psühholoogia põhiväärtusi. Neuroteaduste arenguga on inimese hingeline heaolu taas kord teaduse huviobjektiks tõusnud. Psühholoogiaringkondades on selle teema puhul palju kirgi üles kütnud igivana küsimus: kas saab tulemuslikult tegelda millegagi, mida pole veel piisavalt tõestatud? Senise intellekti (loe ka: teaduse) imetlemise kõrvale on aga võimsalt kerkinud teadmine, et tunded võivad olla targemad kui mõistus, et vaist on päriselt olemas, et olukorra emotsionaalse tähenduse mõistmine võib olla lahenduse otsimisel mõõtmatult olulisem kui selle ükskõik kui täpne teaduslik kirjeldamine. Oskus käsitleda tundeid ja mõista nende mõju inimese hingelisele heaolule on psühhoanalüütilise jm psühhoteraapia pärusmaa, kus just subjektiivse maailma eripära ja unikaalsete tunnete mõistmise kaudu suureneb inimese valikuvabadus.

Sisu: Eessõna Hoidumine on kergem kui tervistamine Kaitse tuberkuloosi vastu Võitlus suguhaiguste vastu Igapäeva tervishoid Kõhuküsimused Uusi teooriaid ja meetodeid Sisesekretoorsete näärmete mõistatus (Sisesekretsioon ehk sisenõristus) Sisesekretsiooni mõju kehasse ja vaimusse Elundiaineline ravi (organoteraapia) ja noorendusõpetus Arstiteaduse edusammudest Alateadvuseküsimused Hüpnoos Psühhoanalüüs (Freudi õpetus) Sugestioon ja autosugestioon (Coué-Baudouin jt.) Lõppsõna Lisa I. Eesti Tervishoiu Muuseumi tervishoiukäsud Lisa II. Juhiseid igapäevaseks tervisekarastuseks Hingamisvõimlemine Üldine kehavõimlemine Kehaliigutused Käe- ja jalaliigutused Enesemasseerimine Pesemised. Päikesevann Vesi Toit Redigeerija täiendusi

Raamatus antakse populaarteaduslik ülevaade teaduse uuematest andmetest inimpsüühika aluste ning psüühikahäirete olemuse kohta. Kirjeldatakse, millised tegurid inimest ümbritsevast bioloogilisest ja sotsiaalsest miljööst mõjutavad psüühilist tervist ja millisel viisil avalduvad psüühikahäired. Käsitlemist leiavad ka psüühiliselt haigete inimeste ravi probleemid ning kaasnevad sotsiaalsed aspektid. Raamat pakub huvi kõigile meditsiinist ja tervishoiust huvitatud lugejatele.

Ameerika tuntud suhtlemisspetsialisti Dale Carnegie' (1888-1955) eesti keeles 1939. aastal ilmunud raamatu uustrükk. Autori eluajal enam kui kolmekümnesse keelde tõlgitud teos pole kaotanud oma tähtsust tänapäevalgi ning on seniajani suhtlemispsühholoogia populaarseks õpikuks.

Kuigi viimastel aastatel on tehtud olulisi edusamme, et aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) mõista ja ravida, on teadmatus jätkuvalt suur. Paljud arvavad tänini, et tegemist on lastehaigusega, millest kasvatakse välja. Need, kes näivad olevat seda teinud, on lihtsalt õppinud häiret paremini kompenseerima.

ATH võib olla vaibumatu, terve elu kestev katsumus, mis ilmutab end teinekord alles täiskasvanueas. Sageli siis, kui elu seab nõudmised, millega on raske toime tulla. ATH võib olla põhjus, miks geniaalne inimene ei saavuta kunagi edu, vaid liipab läbi elu, kogedes frustratsiooni, häbi ja ebaõnnestumisi, taustaks rahulolematusehüüded, mis ärgitavad rohkem pingutama, mõne abiprogrammiga liituma, täiskasvanuks saama või muul moel end muutma.

ATH-d puudutav teadmatus läheb maksma sõna otseses mõttes elusid. Valdkonna üks tippspetsialiste, psühholoog Russell Barkley, võtab ATH-ga seotud ohud kokku karmi statistikaga: kui suitsetamine vähendab eluiga 2,4 aastat, suhkruhaigus ja rasvumine paar aastat, kõrge kolesteroolitase 9 kuud, siis umbes kahel kolmandikul ATH all kannatajatel väheneb oodatav eluiga kuni 21 aastat. Ja seda mitte üksnes enesetappude ja erinevate sõltuvuste, vaid ka kuritegeliku elustiili tõttu: vanglad on täis diagnoosimata ATH-ga inimesi.

ATH võib olla lõputute kannatuste, aga ka andekuse ja loovuse allikas, kui vaid osata seda häiret taltsutada. Lisaks traditsioonilisele ravimikapile pakuvad hõlpu käitumise ja elustiiliga seotud strateegiad, kinnitavad raamatu autorid, ATH-diagnoosiga psühhiaatrid Edward Hallowell ja John Ratey, kes on aastatega kogutud teadmiste ja uurimistulemuste põhjal kirjutanud kahepeale kokku seitse raamatut.

Nende tipptasemel teadusuuringutele toetuv „ATH 2.0 lapsepõlvest täiskasvanueani“ keskendub ATH-aju mõistmisele, pakkudes konkreetseid strateegiaid ATH-lastele ning /täiskasvanutele, aga ka -kolleegidele ja -peredele, et minimeerida häirega kaasnevaid negatiivseid külgi ning maksimeerida üüratut potentsiaali ja eeliseid.

 

Vaimse häirega lapse eest hoolitsemine paneb proovile viimse kui ühe veendumuse, mida vanemaks olemise kohta teame. Suzanne Alderson kirjeldab isikliku kogemuse põhjal, kuidas olla vaimselt hapras seisus lapsele toeks, pakkudes talle traditsioonilise vanemaks olemise asemel partnerlust.

Aldersoni ajendas raamatut kirjutama soov jagada oma õppetunde ja kogemusi ajast, mil ta hoolitses depressioonis tütre eest. Izzy lõpetas söömise, ta ei maganud ja tema kodust välja saamine oli muutunud pea võimatuks. Suzanne tunnistab, et ta polnud pikalt valmis teadvustama, et tema tütar kannatab depressiooni ja ärevuse all, mis nõuab viivitamatut sekkumist. Ta lootis, et kui kirjutada muutused koolikiusamise või teismeea eripärade arvele, või kui lisada veel rohkem taktikalist toetust, saab olukord peagi kontrolli alla. Kuniks perearst teatas, et tema kallil tütrel on enesetapumõtted: Izzy'l on selleks isegi plaan, ja et ta kavatseb selle peagi ellu viia.

Kui lapse vaimne tervis murdub, leiab vanem end tihti olukorrast, kus tal puuduvad vahendid, et tulla toime šoki, hirmu ja häbiga. Nii käivitus ka Aldersoni peas lakkamatu karussell küsimustega: „Mis pagana päralt küll toimub?“, „Mida ma nüüd teen?“, „Kuidas ma selle asja korda ajan?“, „Kas tal on üldse tulevikku?“, „Kas mina olen selles süüdi?“. Nad olid ju armastav perekond, kus lapse vajadused olid alati esikohal.

Lapse vaimse tervise haiguse mõjud jätavad sügava jälje tervele perele. Haigus muutis Issy´t ja ka tema vanemad pidid muutuma, et oma tütart toetada: sündis otsus olla Issy'le traditsiooniliste vanemate asemel partneriks ning lasta vabaks kammitsevast pingest, mida tekitavad põhjendamatud ootused ja surve järgida juurdunud standardeid. Partneriks olemine õpetab vanematele kannatlikkust iseenda, oma lapse ja pidevate muutuste suhtes. See aitab kaitsta last kannatamatu maailma eest, mis ootab lineaarseid edusamme ja jagab hinnanguid vaid selle alusel. Partnerlus annab jõudu, mis ei seisne kontrollis ega nõudmistes, vaid aktsepteerimises, turgutamises ja oma lapsega võimalikult tugeva sideme loomises.

Lisaks isiklikule kogemusele toob Alderson lugejani psühholoogide asjatundliku nõu, mis aitab vanematel oma hapras seisus last toetada ning lahendada ootamatuid probleeme, millega silmitsi seistakse.  

Igaühe lapsepõlvekogemus on omamoodi. Haavatud perekondi on meie seas aga palju, kusjuures kaotused ulatuvad emotsionaalsest turvatundest kuni armastatud pereliikmeni välja. Sellistes peredes kipuvad võimust võtma häbitunne, jõuetus, süüdistused ja valed. 40-aastase kogemusega perepsühholoog Kenneth Perlmutter osutab siinkohal abikäe ning pakub välja tegutsemismalli, mis toetaks peredünaamika mõistmist ja suunaks peresid empaatia ja märkamise teel rahu ja heaoluni. Perekondliku tervenemisteekonna alustamise keskmes on arusaam, et tahes-tahtmata kanduvad kahjustatud toimetulekustrateegiad põlvkondlikult edasi. Neis strateegiates võtame endale kindla rolli, millega muudkui kinnistame väära enesetunnetust ja anname voli kahjulikele veendumustele. Niipea kui õpime taolisi mustreid ja hoiakuid ära tundma, algab ka paranemine. Autor seletab raamatus põhjalikult lahti haavatud perekondadele sageli omased tunnused, et anda ette perekonna kirjeldamiseks vajalik sõnavara ning pakkuda mõtlemisainet, mille pinnalt edasi liikuda. Alustada tuleb mõistagi iseendast, et siis seejärel perekond kui liitlased eesootavale teekonnale kaasa kutsuda. Raamatus toodud põhitõed aitavad kasvatada eneseteadlikkust, et endale võetud rollidest vabaneda. Samuti aitab Perlmutteri pakutu näha, kui suur võib sellel teekonnal olla ka pereliikmete julgustamise kasutegur: probleemsed pereliikmed näitavad vaid peresüsteemi haavatavust, mitte lootusetust. Õppides üksteist tundma ja koos piire tõmbama, parandades omavahelist suhtlust ja arendades eluterveid suhteid, on tulemuseks suurem rahulolu enda ja teistega ning võite üllatusega avastada, et tulete ühiselt varasemast paremini toime keerukate olukordadega, nagu näiteks alkoholisõltuvus, perekonnaliikme raske haigus, kuritarvitamine, lahutus vmt. Tehke esimene samm ise ja järgmised juba üheskoos.

Järjekindel isiksus on väga töökas, täiust taotlev, sihikindel, pro­duktiivne, energiline, eesmärgikindel, piinlikult täpne ja teovõimas. Harilikult on niisuguse isiksuselaadiga inimesed enda vastu väga nõudlikud, mis puutub asjade elluviimisesse, moraali ja vastutusse. Nad kalduvad olema ambitsioonikad, aga mitte tingimata karjääriredelil tõusmise mõttes, mida ambitsioonikusega tavaliselt seos­tatakse. Järjekindlus võib viia nii kogude viisi luuletamise kui ka tippjuhiks pürgimiseni. Kas tundsite ennast selles kirjelduses ära? Kompulsiivsus on suure saavutusvajadusega inimese relv, mis tasakaalukal rakendamisel toob palju kasu ja toidab ambitsioone, ebaterve intensiivsuse korral aga pöördub tema enda vastu, põlistades jäika ja kontrollivat meelelaadi, mis omakorda hoiab teda pinges, toob kohustused ettepoole kõigest muust, lõhub inimsuhteid jne. Järjekindlus kui isikuomadus võib niisiis sama skaala eri otstes mõjutada teie elu äärmuslikel viisidel. Gary Trosclair aitab jõuda sügavama arusaamiseni sellest, mis üldse on järjekindel või kompulsiivne isiksus, kuidas selliseks kujunetakse ning mis kihtidest see koosneb. Selle raamatu abil õpite teadvustama oma lugu, seadma paremini prioriteete ning juhtima eluterveid muudatusi olulistes eluvaldkondades. Teadvustage oma mina osi, hoidke ohjad kindlalt käes ja võtke enda ülipüüdlikkusest maksimum.

Mida sina viimati kahetsesid? Kahetsust tunnevad kõik, olgu see siis millegi tegemise või tegemata jätmise pärast. Daniel H. Pink, menukite „Millal“ ja „Liikumapanev jõud“ autor, on nii USAs kui ka ülemaailmselt korraldanud kahetsusuuringuid, milles võttis selle universaalse emotsiooni lähema vaatluse alla. Negatiivsed tunded on terve aju ja küpse mõtteviisi tunnus, samuti väidab Pink, et mõõdukas kahetsus muudab meid paremaks, kuna annab eelduse õppimiseks ja arenguks. Kui meenutame ja isegi võimendame oma varasemaid vigu, aitab see edaspidi langetada paremini läbi kaalutud otsuseid, kasvatada sihikindlust ja parandada sooritust. Negatiivsete tunnete allasurumine lükkab vaid edasi nendega silmitsi seismise hetke ja loob pettekujutelmi, hea pole ka teine äärmus ehk neile tunnetele täieliku voli andmine – see võib viia meeleheiteni. Ennekõike on tundeid tarvis analüüsida, et nende tekitatud ajutine stress enda kasuks pöörata. Võti seisneb tasakaalu leidmises: kuidas käsitleda kahetsust võimalusena õppetunniks, ilma et see meid määratlema hakkaks? Iseennast ei ole vaja vigade tõttu mitte hukka mõista, vaid õppida aktsepteerima. Rohkete kahetsusuuringust pärit näidete najal on Pink paigutanud kahetsused nelja kategooriasse, millest joonistuvad omakorda välja neli peamist inimlikku vajadust: stabiilsus, areng, headus ja armastus. Selgub, et tuumkahetsused on koondunud just käest lastud võimaluste ja täitmata jäetud kohustuste ümber. Kahetsusele õigesti lähenedes on aga võimalik jõuda täisväärtusliku eluni, sulandades meie ees laiuvad kohustused ja võimalused sujuvalt ühte. Autor pakub välja hõlpsasti järgitavad võtted, mis aitaks meil kiiremini ja tõhusamalt endale seatud eesmärkide poole pürgida.

On tõenäoline, et olete lapse käitumise tõttu läinud endast välja ja reageerinud mõtlematult. Oleme ju kõik – eriti pärast 2020. aastat – puutunud kokku statistikaga kogu maailma lap­sevanemate stressi, ärevuse ja reaktiivse käitumise kohta. Vanemad tunnevad, et nad on liialt ametis koduse elu ja tööelu ühitamisega ning et nende käed jäävad liiga lühikeseks. Ükskõik kus te oma lapsevanemateekonnal ka ei ole, alati on olemas võimalus teha asju paremini, luua kontakt ja leida kaoses rahu. Selle asemel et korrata samu mustreid ja tunda, et kõik kasvab üle pea, või kogeda ebakindlust edasise tegut­semise suhtes, on käes hetk anda endale luba lasta lahti süütundest ja häbist, mida tekitab mõte, et olete „halb“ lapse­vanem või et teil on „halb“ laps. Te kumbki ei ole halb, puu­dulik ega vale. Laste kasvatamine on raske ja me kõik vajame häid, praktilisi ja tõhusaid töövahendeid, mis aitavad meil sellel teekonnal navigeerida. Reaktiivsus tähendab negatiivseid käitumisviise, mis aval­duvad siis, kui lapse käitumine vanemat ärritab. Sageli avaldub see karjumise, ähvardamise või isegi löömisena. Lapsevanema reaktiivne käitumine võib avalduda ka ülemäärase premee­rimise või liigse altkäemaksu andmisena siis, kui vanem on lapse käitumisest tüdinud. Lapsevanemate nõustaja Laura Linn Knight annab raamatus kätte tööriistad nii teile kui teie lastele, et saaksite koos sammhaaval rahulikumat kodukeskkonda kujundada ja kõrvaldada raskused, millega lapsed ja nende vanemad sageli silmitsi seisavad: kuulamisoskus, rutiinid, enesekontroll, võimuvõitlus, ekraaniaeg, enesehool jne.

Jennifer Moss on läbipõlemise temaatikaga tegelenud aastaid; eriti laiaks paisus selle kõlapind aga 2020. aastal, kui tuli ilmsiks, et lisaks COVID-19le on ka vaimse tervise probleemid rahvusvahelise epideemia mõõtmed võtnud. Selgus, et väga suur osa elanikkonnast on kurnatud, tööst vaimselt eemaldunud ning nende tööjõudlus on vähenenud. Mure ei puuduta mitte üht-kaht eluala, vaid on valdkondadeülene. Kõik saab küll alguse töölt, aga kandub kiiresti edasi ka elu teistesse sfääridesse. Käes on aeg läbipõlemine ümber mõtestada ja sellele üdini organisatsioonilisele probleemile lahendusi otsida. Moss selgitab raamatus lähemalt, mis on läbipõlemise juurpõhjused, päästikud ja tagajärjed ning kuidas sellele tõhusalt vastu astuda. Üllataval kombel on kõik tingitud välistest teguritest ‒ kehvad kokkulepped ja süstemaatilised sotsiaalsed probleemid töökohal jne ‒ ja näiteks palju kiidetud enesehool ei ole õige tee läbipõlemise vältimiseks, vaid lisab töötaja nimekirja veel ühe soovimatu lisakohustuse. Samamoodi ei pruugi töötajal olla võimalik öelda rohkem „ei“, nagu sageli soovitatakse. Üksikisikule vastutuse panemise asemel on abiks hoopis töötajate heaollu panustamine: ettevõtlushügieeni korrastamine, motivaatorite leidmine, kommunikatsiooni parandamine, turvatunde leidmine ja empaatiline juhtimine. Autor pakub nii töötajatele kui ka nende juhtidele välja tehnikaid ja praktilisi harjutusi, kuidas ületöötamist ära tunda ja ennetada, eluterve ja toetava töökeskkonnani jõuda ning seeläbi iseend ja oma tööd paremini mõtestada ja väärtustada.

Ehkki paanikahoogude all kannatab väga suur hulk inimesi, võib teile tunduda, et olete oma murega üksi. See on aga tõest kaugel. Kui teil esineb kroonilisi paanikahooge, foobiaid või ärevust või kui soovite aidata oma lähedast, võite sellest raamatust leida abi ja tuge. Vastupidiselt levinud arvamusele on paanikahood ravitavad ning neist on võimalik vabaneda – enamasti ilma ravimite abita. Tihti kipuvad käsiraamatud olema liiga akadeemilise sõnakasutusega ja keskenduvad probleemi teoreetilisele tasandile, selle asemel et pakkuda praktilisi näpunäiteid ja õpetada konkreetse seisundiga toime tulema. Dr Carbonelli käsiraamatu täiendatud väljaanne tugineb kõige uuematele ja usaldusväärsematele teaduslikele meetoditele, mida kasutatakse ärevushäirete, depressiooni ja obsessiiv-kompulsiivsete häirete ravis. Paanikahood mängivad meie peal trikke, pannes meid hirmust või alandusest loobuma tegevustest, mis meile varem rõõmu pakkusid. Mis veel hullem, need nn paanikatrikid panevad meid toimima nii, et probleem üha süveneb, selle asemel et pöörduda paremuse poole. Raamat keskendubki sellele, kuidas taolisi paanikatrikke läbi näha. Alustatakse paanikahoogude tegeliku olemuse kirjeldamisest, et saaksite kõrvaltvaataja pilgu abil aimu oma sisemistest protsessidest. Dr Carbonell selgitab ka, miks on piinlikkustunne ja paanikahoogude varjamine problemaatiline ning kuidas saladuse hoidmise lõksust samm-sammult väljuda. Detailselt on seletatud lahti erinevad foobiad alates autosõidust klaustrofoobiani välja. Et tegu on praktilise käsiraamatuga, saadavad teid tervenemise teel mõistagi näpunäited, harjutused ja tervenemist toetavad eneserefleksiooni küsimustikud.

Kuidas sul päriselt läheb? Su elus on kõik justkui hästi: tööl on kõik stabiilne, pere puudust ei kannata, tervis on enam-vähem korras. Miks sa siis tunned, et midagi oleks nagu ikkagi puudu? Mis hoiab sind tagasi end õnnelikuna tundmast? Midagi hullu pole ju juhtunud, mis elu pea peale pööraks…? Selles võibki asi olla. Kipume elu jooksul kogema väiksemaid traumasid, niinimetatud pisitraumasid – mikroagressioonid, gaasikeeramine, toksiline positiivsus, emotsionaalne pimedus jne –, millest igaüks jätab meile paratamatult jälje. Pisitraumade varjatud psühholoogilise mõju võime aga avastada alles aastaid hiljem, kui pinnale kerkivad kohanemismehhanismidest tingitud reaktsioonid, nagu näiteks kehv uni, ülesöömine, intensiivsed ärevushood teatud olukordades või hoopistükkis petturi sündroom, mis takistab meil oma saavutuste üle uhkust tundmast. Dr Meg Arroll on praktik. Koostöös klientidega on ta välja töötanud TTT-lähenemise: ¤teadvustamine – avasta sulle omane pisitraumade kooslus ja selle mõju ning haara oma elu üle kontroll; ¤tunnistamine – aktsepteeri need pisitraumad, et neil poleks enam kontrolli sinu elu üle; ¤tegutsemine – astu vajalikud sammud ihaldatud elu loomiseks. Kuna elu ei ole mitte sprint, vaid maraton, siis võta see raamat endale kaaslaseks ja hakka sammhaaval astuma. Võid üllatuda, millisel moel pakutud tööriistad sinu elu muuta võivad. Leia kontakt iseendaga ja asu taas oma elu peategelase positsioonile!

Kust on tekkinud sügavalt juurdunud idee, et ainus viis edu saavutada on püüelda täiuslikkuse poole? Täiuseiha vaatab meile vastu reklaamidest, filmidest ja sotsiaalmeediast ning on paraku kandunud üle ka päris ellu: akadeemilise edu kultus, iluideaalid, lapsevanemate surve teha kõike „õigesti“, auahnust õhutav töökultuur jne. Mida rohkem näiliselt ideaalset elu enda ümber näeme, seda enam veendume, et oleme ka ise õnnelikud ja edukad vaid siis, kui saavutame endale seatud ideaalid. Päriselt toob taoline kollektiivne hoiak aga kaasa ebakindluse ja pideva rahulolematuse: alati jääb midagi puudu. Põlgame iseenda puudusi, seda, mis teeb meist inimesed. Kuidas leppida ebatäiuslikkusega ja elada iseendaga rahujalal? Raamatu autor Thomas Curran, samuti hingelt perfektsionist, on selle teekonna läbi teinud ja teab, et perfektsionism ei ole muud kui paradoks, saades ajapikku paljude meie hädade allikaks. Ühena vähestest maailmas on ta teemat ülikooliprofessori rollis süvitsi uurinud ning selgitab, kust täiuseihalus alguse saab, miks see on negatiivne mõtteviis ja kuidas võiks kultuuriruum areneda paremuse poole, kui lubame endil käiku aeglustada, tagasi minna või lausa ebaõnnestuda.

Trauma ei ole aga ainult sõjatrauma, vaid puudutab meid kõiki ja võib olla põhjustatud ka kõikvõimalikest füüsilise ja vaimse tervise probleemidest, suhete keerdkäikudest või näiteks vanadusest. Trauma kutsub esile pärssivaid muutusi soolestikus, piirab närvisüsteemi reguleeritavaid omadusi, nagu otsustusvõimet, enesekontrolli ja kaastunnet, kuhjab meid üle stressihormoonidega jne. Gordoni meetod aitab trauma ära tunda ja kaasuva bioloogilise ja psühholoogilise kahju ümber pöörata, selle asemel et traumanähte alla suruda. Eduka tervenemisteekonna tulemusel paraneb nii uni, meeleolu kui ka keha vastupanuvõime. Autor on lähenemisviisi kohta öelnud: „Kui saad teadlikuks sellest, mida oled õppinud ja kui kaugele jõudnud, hakkad austama seda, kes ja kuidas oled sa nüüd.“ Raamatus „Traumast vabaks“ antakse lugejale kätte tööriistad ‒ nagu meditatsioon, dialoog emotsioonidega, oskus loota, tasakaalus toitumine jne ‒, mille rakendamine võimaldab lugejal sammhaaval traumast terveneda ja iseendaga taas kontakti leida. Gordoni tööriistad on kõigile kättesaadavad, näpunäited hõlpsasti järgitavad ja juhised konkreetsed. Seejuures on igal sammul tunda autori kohalolu ja tuge, lisaks on inspiratsiooniks toodud rohkelt lugusid kohtumistest teiste tervenejatega. Doktor James S. Gordoni vaimu ja keha meditsiini keskuse (CMBM) meeskond on tema loodud eneseabiprogrammi sõja üleelanutega nii Ameerikas, Lähis-Idas, Aafrikas kui ka Balkani maades ligi 25 aastat praktiseerinud.