Psühholoogia ja psühhiaatria
Oled proovinud lõpetada muretsemist, alla suruda viha ja vaigistada ärevust, aga midagi ei muutu? Tundub nagu su enda keha töötaks sinu vastu?
„Aju lahtisõlmimine“ on lihtsasti loetav ja teaduspõhine käsiraamat kõikidele, kes tunnevad, et on depressiooni, ärevuse või viha lõksus, aga ei oska sellest nõiaringist omal jõul enam välja pääseda.
Tunnustatud neuroteadlane Faith G. Harper selgitab mõnusalt humoorikas võtmes ja justkui hea sõber, mis su ajus toimub, kuidas negatiivsed mõttemustrid tekivad ning kuidas mõtlemist ja käitumist lihtsate ja praktiliste võtete abil samm-sammult muuta.
Sinu aju tähtsaim ülesanne on sind elus hoida. Kuidas ta seda teeb? Nojah, juhib sinu käitumist tunnetega, nii positiivsete kui negatiivsetega. Sinu mõjutamiseks on lubatud kõik nõksud, isegi mälestuste ümberkujundamine. On aga üks probleem – aju on arenenud teises ajas, mil valitsesid teistsugused ohud kui meie praeguses ajas. Sel põhjusel tajume mõnikord ohtu, tunneme stressi või isegi masendust, ilma et isegi päris täpselt aru saaksime, miks.
„Juuniori depressiivne aju” selgitab, kuidas tekivad tunded ja kus need paiknevad. Võib olla nii lohutav kui jõudu andev, kui saame aru, et meil ei ole tingimata midagi viga, kui ennast halvasti tunneme.
„Me ei saa lubada, et tunned ennast pärast selle raamatu läbilugemist paremini, küll aga võime lubada, et saad endast paremini aru – ja seda polegi nii vähe!” – Raamatu autorid
Kui meie keha jääb haigeks, tahab ta, et teadvustaksime enda kohta midagi olulist, uuriksime oma hinge, muudaksime oma mõtteid ja tegutsemisviisi. Haigus on hingeelu tasakaalutuse väljenduseks materiaalses maailmas. Meie tark keha püüab seda sisemist tasakaalu taastada ja annab meile haigusega teada: on aeg pöörduda tagasi armastuse ja harmoonia rajale!
Inimese hinge ei saa tablettide ja skalpelliga ravida. Tunnistab ju tavameditsiingi, et 75% haigustest on psühhosomaatilised, st neil on nii füüsilised, emotsionaalsed kui hingelised põhjused. See ongi Lise Bourbeau metafüüsilise lähenemise põhisõnum: tõeliseks tervenemiseks on vaja vaadata inimest kui tervikut.
Nagu järeldub raamatu pealkirjast, on iga haigus meeldetuletuseks, et meil on vaja end armastada. Kui armastame ennast, saab meie sees olevast loomulikust väest haiguste tõeline tervendaja ja nii saab keha taastada tervise ning jõuda taas armastuse ja harmoonia seisundisse.
Eesti keeles on ilmunud ka Lise Bourbeau „Ravi terveks oma hingehaavad ja leia oma tõeline Mina”, mida võib pidada põhjalikuks teejuhiks kõigi haiguste põhjuste juurde.
Ülemaailmse uuringufirma Gallupi andmetel ei tee 77 protsenti kogu maailma töötajaskonnast tööd hinge ja pühendumusega. Töö juures tuntava igavuse või tülpimuse eest ei maksa inimesed lõivu mitte ainult oma heaolu ja õnnega, vaid see läheb maailmamajandusele maksma üüratuid summasid.
Rahvusvaheliselt tunnustatud tööõnne ekspert Stella Grizont õpetab, kuidas tööst rohkem rõõmu tunda ning kuidas võtta ohjad töisel teekonnal enda kätte. Läbi kaheksa konkreetse sammu saad teada näiteks seda, kuidas edukalt juhtida oma mõtteid, meeleolu ja aega, kuidas pidada keerulisi vestlusi ning toime tulla hirmu ja ebakindlusega.
Võime end õnnitleda, et raamat „Tööõnne meetod“ on emakeeles ilmunud. Stella Grizont ei õpeta lugejat muutlikul ajal üksnes tööl õnnelik olema, vaid suunab leebelt elu ohjad enda kätte haarama; väliste edumärkide asemel tuleb otsida vastuseid ja kooskõla enda seest: „Rahulolematus, igavus, õnnetu olek või lihtsalt entusiasmipuudus ei ole ainult teie süü, aga teie asi on sellega midagi ette võtta.“
Tiina Saar-Veelmaa psühholoog ja tööõnne uurija
Kas teil on olnud tunne, et teie sõber ei räägi teile kogu lugu? Või et teie kolleegi vastus ei ole täielik tõde? Uuringud näitavad, et inimesed, kes pole kunagi varem kohtunud, valetavad üksteisele esimese viie minuti jooksul kuni kolm korda. Kas see on tõesti tõsi?
Raamat annab teile juhiseid ning nippe, kuidas paljastada tõeline valetaja, kuidas valetajatega toime tulla ning näha läbi ebatõed, aga ka seda, kuidas valetada nii, et ise vahele ei jää. Lihtsa, neljavärvilise skeemi abil saab õppida, kuidas end ebasiiruse eest kaitsta, kuidas eristada tõde valest, kuidas elada usaldusväärsemat ja rahulikumat elu.
Ajastul, kus valed lendavad reaktiivlennukitel ja tõde sõidab hobuvankritel, on see oluline lugemine kõigile, kes ei taha end petta lasta.
Kuigi viimastel aastatel on tehtud olulisi edusamme, et aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) mõista ja ravida, on teadmatus jätkuvalt suur. Paljud arvavad tänini, et tegemist on lastehaigusega, millest kasvatakse välja. Need, kes näivad olevat seda teinud, on lihtsalt õppinud häiret paremini kompenseerima.
ATH võib olla vaibumatu, terve elu kestev katsumus, mis ilmutab end teinekord alles täiskasvanueas. Sageli siis, kui elu seab nõudmised, millega on raske toime tulla. ATH võib olla põhjus, miks geniaalne inimene ei saavuta kunagi edu, vaid liipab läbi elu, kogedes frustratsiooni, häbi ja ebaõnnestumisi, taustaks rahulolematusehüüded, mis ärgitavad rohkem pingutama, mõne abiprogrammiga liituma, täiskasvanuks saama või muul moel end muutma.
ATH-d puudutav teadmatus läheb maksma sõna otseses mõttes elusid. Valdkonna üks tippspetsialiste, psühholoog Russell Barkley, võtab ATH-ga seotud ohud kokku karmi statistikaga: kui suitsetamine vähendab eluiga 2,4 aastat, suhkruhaigus ja rasvumine paar aastat, kõrge kolesteroolitase 9 kuud, siis umbes kahel kolmandikul ATH all kannatajatel väheneb oodatav eluiga kuni 21 aastat. Ja seda mitte üksnes enesetappude ja erinevate sõltuvuste, vaid ka kuritegeliku elustiili tõttu: vanglad on täis diagnoosimata ATH-ga inimesi.
ATH võib olla lõputute kannatuste, aga ka andekuse ja loovuse allikas, kui vaid osata seda häiret taltsutada. Lisaks traditsioonilisele ravimikapile pakuvad hõlpu käitumise ja elustiiliga seotud strateegiad, kinnitavad raamatu autorid, ATH-diagnoosiga psühhiaatrid Edward Hallowell ja John Ratey, kes on aastatega kogutud teadmiste ja uurimistulemuste põhjal kirjutanud kahepeale kokku seitse raamatut.
Nende tipptasemel teadusuuringutele toetuv „ATH 2.0 lapsepõlvest täiskasvanueani“ keskendub ATH-aju mõistmisele, pakkudes konkreetseid strateegiaid ATH-lastele ning /täiskasvanutele, aga ka -kolleegidele ja -peredele, et minimeerida häirega kaasnevaid negatiivseid külgi ning maksimeerida üüratut potentsiaali ja eeliseid.
Kognitiivne käitumisteraapia on üks kasutatumaid psühholoogilisi ravimeetodeid maailmas, lähtudes arusaamast, et paljud meie vaimse tervise probleemid on tugevalt seotud just meie endi mõttemustrite ja reaktsioonidega eri olukordades. Kui õppida iseend paremini reguleerima ja teadvustama, annab see positiivseid tulemusi ka psüühilistest häiretest (nt ärevus- ja meeleoluhäired, sõltuvushäired, krooniline valu, stress või väsimus) tervenemisel. Michael A. Tompkins
„Kognitiivse käitumisteraapia tööraamatut“ võib kasutada omaette või ka täienduseks psühhoteraapiale ja muule ravile. Raamat pakub tehnikaid mistahes probleemide lahendamiseks – poole sajandi vältel tehtud tuhanded uuringud näitavad, et need tehnikad parandavad enesetunnet ja elukvaliteeti märgatavalt. Tööraamatust leiate võtteid meele ja keha kiireks rahustamiseks ning ka juhiseid selleks, kuidas muuda oma suhtumist probleemsetesse sündmustesse. Kui kipute näiteks asju edasi lükkama või soovite oma asjadega paremini hakkama saada, leiate raamatust asjakohaseid oskusi ajajuhtimiseks ja tegevuste kavandamiseks. On ka suhete parandamise ja tugevate emotsioonide – ärevuse, depressiooni, süü- või häbitunde – leevendamise meetodid.
Tööraamatus puudutatakse järgmisi vaimse heaolu võtmeteemasid:
- Motivatsioonioskused
- Lõdvestumisoskused
- Teadvelolek
- Mõtlemisoskused
- Tulemuslik suhtlus
- Ajajuhtimine ja tegevuste kavandamine
- Emotsioonide läbielamine
- Emotsionaalne heaolu
Kui omandate Tompkinsi kirjeldatud kognitiivse käitumisteraapia oskused ja neid täiendavad emotsionaalset heaolu loovad tehnikad, saate viimase etapina panna paika kindla plaani, kuidas õpitut harjutada ja korrapäraselt praktiseerida ning neist maksimumi võttes oma elukvaliteeti hüppeliselt tõsta.
Ameerika tuntud suhtlemisspetsialisti Dale Carnegie' (1888-1955) eesti keeles 1939. aastal ilmunud raamatu uustrükk. Autori eluajal enam kui kolmekümnesse keelde tõlgitud teos pole kaotanud oma tähtsust tänapäevalgi ning on seniajani suhtlemispsühholoogia populaarseks õpikuks.
Kui tunned, et saboteerid tihti iseend ja kipud suhteid luues samadesse lõksudesse langema, võid leida abi Nicole LePera raamatust „Töö iseendaga“, mis annab tunnistust revolutsioonilisest lähenemisest vaimse, füüsilise ja spirituaalse heaolu saavutamisele. See on inimeses peituva jõu ammutamisele pühendunud liikumine, mille raames rajatakse omaenda heaolu argipraktika, lõhutakse vanu mustreid, tervenetakse minevikust ja luuakse oma teadlikku mina. Töö iseenda kallal annab jõudu muutuda inimeseks, kes oled sügaval sisimas alati olnud. See jutustab uue põneva loo, kus kehalised ja vaimsed sümptomid on sõnumid, mitte eluaegsed diagnoosid, mida pelgalt kontrolli all hoida. See lugu ulatub kroonilise valu, stressi, väsimuse, ärevuse, seedehäirete ja närvisüsteemi väärtalitluse juurteni, mida traditsiooniline lääne meditsiin on pikka aega kõrvale heitnud või suisa eiranud. See aitab selgitada, miks nii paljud tunnevad, et on elus takerdunud, teelt eksinud ega suhestu ümbritsevaga. See annab kätte praktilised tööriistad, mis aitavad luua uusi harjumusi, mõista teiste käitumist ja lasta lahti mõttest, et sinu väärtuse määrab keegi teine või mingi asi väljaspool sind. Kui päriselt iga päev enda kallal tööd teed, jõuab kord kätte ka aeg, mil vaatad peeglisse ja sinus tekib aukartus inimese ees, kes sulle vastu vaatab. Psühholoog dr Nicole LePera on üle 8,5 miljoni jälgijaga rahvusvahelise kogukonna The Holistic Psychologist eestvedaja. Tema teekond sai alguse taipamisega, et tööks iseenda kallal ei piisa vaid klassikalise psühholoogia vahenditest: et tõeliselt muutuda, traumaga toime tulla ja ärevusega seotud sümptomitest lõplikult lahti saada, avastas ta enda jaoks holistilise psühholoogia meetodid. Kombineeritult LePera hariduse ja senise praktikaga kliinilise psühholoogia vallas sai alguse uus metoodika, mis sobib kõigile, kes otsivad sügavamat kontakti iseendaga ja soovivad ellu tuua positiivseid muutusi.
Neuroteadlane Richard J. Davidson on 30-aastase teadustöö tulemusena leidnud, et igaühel meist on oma emotsionaalne stiil, mille moodustavad säilenõtkuse, hoiaku, sotsiaalse vaistu, eneseteadlikkuse, kontekstitundlikkuse ja tähelepanelikkuse mõõde. See, kuhu me nende kuue mõõtme pidevskaaladel asetume, määrab meie emotsionaalse sõrmejälje. Mõni inimene toibub tagasilöökidest väga kiiresti, teine jääb kauaks põdema. Mõni tunnetab teisi nii sügavalt, et näib, nagu oleks ta selgeltnägija, teine ei oska vastu võtta kõige ilmsemaidki vihjeid. Mõni näeb ikka asja helget poolt, samal ajal kui teine kannatab depressiooni all. Davidson on avastanud, et emotsionaalne stiil põhineb suures osas igaühe aju eriomastel toimimismehhanismidel ja neid on vaimse treeningu abil võimalik soovitud suunas mõjutada. See, kui teravalt ja kui positiivselt või negatiivselt me maailma tajume, on meie enda teha. Raamat pakub meile võimalust ennast ja teisi paremini mõista ‒ ja elada tähendusrikkamat elu.
Richard Davidson on Daniel Golemani ja Daniel Kahnemani kõrval tänapäeva tunnustatumaid psühholoogiateadlasi. Ajakiri Time valis ta 2006. aastal maailma 100 kõige mõjukama inimese hulka.
„Kui suurtes piirides saab inimene ise suunata oma tundeid? Kui palju saab muuta oma seisundit iseenda tahtmise ja otsusega? Kui kiiresti ja mil määral oleme võimelised sekkuma oma spontaanselt tekkinud emotsiooni? Kas tõesti teadvelolekut ja meeleselgust harjutades saame muuta aju ainevahetust nii, et mõned soovitud seisundid muutuvad püsivaks? Nendele igiuutele küsimustele vastab see raamat tõsiteadusliku püüdlikkusega. Richard Davidson kuulub nende teadlaste hulka, kes usuvad, et tundetarkus (EQ) on õpitav ja kinnipüütav aju arvutipiltidesse, ent siiski mõistavad meie teadvuse salapärast lõputut mitmetähenduslikkust.“ Mare Pork, Tallinna ülikooli psühholoogia emeriitprofessor.
Dan Ariely on Duke’i ülikooli psühholoogia ja käitumisökonoomika professor ning üle maailma tunnustatud juhtimismõtleja. Tema nüüdseks juba klassikaks kujunenud menuraamat „Irratsionaalne inimene“ on Eesti lugejalegi tuttav. Oma uues raamatus uurib ta vastuolulisi jõude, mis ühelt poolt kihutavad meid petma ja teiselt poolt aus olema. Petmine ja ebaausus on meedia igapäevases huviorbiidis, alates korruptsioonist ja kõikvõimalikest petuskeemidest kuni kuulsuste abielurikkumisteni. See on inimolemuse lahutamatu osa. Tuginedes omaenda tööle ja teistele teaduslikele tulemustele paljastab Ariely – ausalt –, millised on selle üdini inimliku käitumise tagamaad.
„Mina ei lakka kunagi sind armastamast, aga ma lõpetan iseenda armastamise, kui sina kohtled mind mittearmastavalt.” / Sinu laps
Laps ei ole väikesemõõtmeline täiskasvanu. Ta on väike väärikas inimene, kelle käitumist, reageerimisviisi, muret ja rõõmu tuleks alati vaadata proportsioonis lapse vanuse ja arengujärguga. Tema klotsitorn on sama tähtis kui sinu uus projekt. Tema nutt väljendab pettumust, valu, kaotusetunnet, hüljatust. Ta ei tule veel oma tunnetega ise toime. Ta vajab väga paljus pidevat toetust, juhendamist ja tagasisidet. Tema käitumisse on peidetud ümbritseva keskkonna mõjud, tema esmased viisid erinevates olukordades toime tulla sõltuvad paljuski sellest, millised on teda ümbritsevate täiskasvanute reageerimisviisid, isiklikud elustrateegiad ja arusaam suhete loomisest ja hoidmisest. See raamat aitab lapsevanemal oma väikest last mõista, toetada, kuulda, hoida.
„Nüüdsel ajal sündinud lastel on tohutu eelis kasvada selliste vanemate mõjuväljas, kellel võrreldes eelmiste põlvkondadega on võrratult rohkem abistavaid teadmisi lapse arengu kohta. Sama kehtib vanavanemate, kasuperede või igaühe kohta, kelle hoole all mõni õrnas eas laps kasvamas on. Inimaju on väga plastiline ja see omadus säilib õnneks pea kogu inimese eluea. Väikelapse varajased kogemused suunavad aju arengut eriti olulisel määral, teatud ühendusi luues ja teatud ühendusi kustutades, et saaks kujuneda just selle lapse toimimist suunava neuromaatriksi aluspõhi. Mõte aju mõjutatavusest, ehk võiks isegi öelda õrnusest, võiks lapsevanemaid korrale kutsuda selle sõna parimas mõttes. Hoida end armastava, hooliva, mõistvana, suunata ja õpetada kohasel viisil – kõigel sellel on lapse arengule ja tulevasele toimetulekule tohutu mõju.” – Meelike Saarna, raamatu autor
„Meelike Saarna kullateri täis pikitud ja sooja huumoriga kirjutatud raamat pakub palju äratundmisrõõmu. Küllap on kõik vanemad murdnud pead, kuidas ometi saaks üksinda vetsus käia, väikelapsega normaalselt poeskäigu teha, näiliselt täiesti tühiste asjade üle jauramise lõpetada, põhjendamatute hirmudega toime tulla, lapse normaalsel ajal ekraanist eemale ja oma voodisse magama. Siit populaarteaduslikus võtmes kirjutatud raamatust saab selliste olukordade lahendamiseks palju inspiratsiooni. Soovitan seda lugemisvara väga kõigile inimestele, kes tahaksid väikeste laste peades toimuvast paremini aru saada ja neid südamega kuulama õppida.” – Triinu Tänavsuu, kliiniline lapsepsühholoog
Inimesed, kelle ülesanne oli sind lapsena armastada, ei pidanud su vajadusi millekski. Ükskõik kui palju sa püüdsid oma vanematele meele järele olla, kasvasid ometi üles tundega, et sind ei kuulda ega nähta. Enda soovide väljaütlemine on kogu elu sulle raskusi valmistanud ja nii oled teiste vajadused enda omadest alati ettepoole seadnud. Sa oled kogenud emotsionaalset vägivalda, sind on hüljatud, su lapsepõlv on olnud täis segadust, valu ja üksindust. Kõlab tuttavalt?
Võib-olla oled sa endaga juba palju tööd teinud – käinud teraapias, osalenud kursustel ja lugenud läbi kõik eneseabiraamatud, mis vähegi trükivalgust on näinud, kuid see kõik pole aidanud sul end enesekindlamalt tunda ja oma sisemist kriitikut vaigistada. Aga milline võiks su elu olla siis, kui sa usud endasse ja seisad oma vajaduste eest? Kui sa lõpetad lootmise, et teised peaksid muutuma, ja oled selle asemel valmis vaeva nägema, et luua endale oma unistuste elu? Mis tunne see küll olla võiks?
Traumaterapeut ja nõustaja Laura K. Connell aitab sul mõista ja tervendada mineviku hingehaavu, teha lõpp enese süüdistamisele ning töötada välja harjumused, mis sind teenivad ja su südant rõõmustavad.
Inimestevahelise suhtlemise seaduspärasuste ja püsiprobleemide tutvustamiseks on käesolevas raamatus lähema vaatluse alla võetud sellised teemad nagu kommunikatsioon, vastastikune mõjustamine, inimestetundmise psühholoogia, suhtlemise situatsioon, rollikäitumine, suhtlemiskeskkond jt. Arvestades asjatundliku suhtlemise tähtsust inimestevahelise koostöö tagamisel, psüühilise tervise kindlustamisel ja isiksuse eneseaktualiseerimisel, antakse rakenduslikke juhiseid oma suhtlemiskompetentsuse tõstmiseks. Raamat neile, keda köidavad sotsiaalpsühholoogia üldhuvitavad ja rakenduslikud küsimused või kellel igapäevases töös on hea suhtlemisoskus asendamatu väärtusega - õpetajad, ajakirjanikud, tootmisjuhid, arstid jt.
Oma bestselleris "12 elu mängureeglit" aitas kliiniline psühholoog dr Jordan B. Peterson miljonitel lugejatel kaosest korda luua. Raamatus "Teispool korda" esitab aga Harvardi ja Toronto ülikooli tunnustatud professor 12 elupäästvat põhimõtet, mille najal vältida liigse turvalisuse ja kontrollimisega kaasnevaid ohte. "Teispool korda" kutsub üles tasakaalustama neid kahte põhiprintsiipi – kaost ning korda –, juhatades lugejat mööda kitsast teed, mis neid lahutab. Igal korrastatud seisundil, olgu ta kui kindel ja mugav tahes, on omad puudused, kinnitab Peterson. "Peale selle võib korrastatus, mida püüame maailmale kohaldada, muutuda kivistunuks – kuna me püüame jätta välja kõik selle, mida me ei tunne." Kui sedalaadi püüdlused lähevad liiga kaugele, hakkab meid ähvardama totalitarism, mida toidab iha täielikult kontrollida seda, mida ei ole põhimõtteliseltki võimalik kontrollida, leiab Peterson. "Meid varitseb oht hakata piirama kõiki psühholoogilisi ja sotsiaalseid muutusi, mis on vajalikud, et kohaneda pidevalt muutuva maailmaga. Ja nii seisamegi paratamatult silmitsi vajadusega liikuda korrast edasi – selle vastandisse, kaosesse." Peterson ütleb, et oma olemuselt on kaos anomaalia, uudsus, ennustamatus, transformatsioon, katkestus, sageli ka langus: see, mida pidasime enesestmõistetavaks, osutub ebausaldusväärseks. "Vahel ilmutab tundmatu end leebelt ja paljastab oma müsteeriumi kogemuses, mis äratab meis uudishimu, tõmbab meid vastupandamatult enda poole ja pakub huvi. See on iseäranis tõenäoline – ehkki mitte paratamatu –, kui läheneme tundmatule vabatahtlikult, distsiplineeritult ja hoolika ettevalmistusega. Vahel teeb ootamatu end ilmsiks kohutaval, äkilisel ja juhuslikul moel, nii et oleme ette valmistamata, laguneme koost ning suudame end koguda vaid läbi suurte raskuste – kui üldse." Sellest ei saa aga mingil juhul järeldada, nagu tuleks kaos elimineerida. Tundmatuga tuleb tegeleda tähelepanelikult ja seda on Peterson ka oma raamatus "12 elu mängureeglit" rõhutanud. "Kõik, mis jääb uuest puutumata, stagneerub ning elu, milles puudub uudishimu – see instinkt, mis tõukab meid tundmatusse –, on kindlasti eksistentsi vaesem vorm."