Psühholoogia ja psühhiaatria

Kui meie keha jääb haigeks, tahab ta, et teadvustaksime enda kohta midagi olulist, uuriksime oma hinge, muudaksime oma mõtteid ja tegutsemisviisi. Haigus on hingeelu tasakaalutuse väljenduseks materiaalses maailmas. Meie tark keha püüab seda sisemist tasakaalu taastada ja annab meile haigusega teada: on aeg pöörduda tagasi armastuse ja harmoonia rajale!

Inimese hinge ei saa tablettide ja skalpelliga ravida. Tunnistab ju tavameditsiingi, et 75% haigustest on psühhosomaatilised, st neil on nii füüsilised, emotsionaalsed kui hingelised põhjused. See ongi Lise Bourbeau metafüüsilise lähenemise põhisõnum: tõeliseks tervenemiseks on vaja vaadata inimest kui tervikut.
Nagu järeldub raamatu pealkirjast, on iga haigus meeldetuletuseks, et meil on vaja end armastada. Kui armastame ennast, saab meie sees olevast loomulikust väest haiguste tõeline tervendaja ja nii saab keha taastada tervise ning jõuda taas armastuse ja harmoonia seisundisse.

Eesti keeles on ilmunud ka Lise Bourbeau „Ravi terveks oma hingehaavad ja leia oma tõeline Mina”, mida võib pidada põhjalikuks teejuhiks kõigi haiguste põhjuste juurde.

Raamatut soovitatakse kasutada abimaterjalina õpetamisel. Inimkaubandus on muutunud globaalseks organiseeritud äriks, mis toob kaubitsejatele suurt tulu. Ahvatlevad lubadused saada „lihtsat ja tasuvat“ tööd välismaal muudavad noored inimesed inimkaubitsejatele kergeks saagiks. Käsiraamatust võib leida mitmekülgset infot peamiste inimkaubandusega seotud probleemide kohta. Raamat tutvustab uusi kontseptsioone ja statistilisi andmeid, analüüsib erinevaid petmismeetodeid, mida kaubitsejad kasutavad, ja pakub ennetusmehhanisme. Raamatus olevad harjutused ennetavad õpilaste iseseisvust, õpetavad kaubitsejaid ära tundma ja neid vältima ning teavitavad noori abi saamise võimalustest.

Muuda oma elu paremaks ja saavuta hüpnoosi abil eesmärgid. Elu võib teid mõnikord seada raske valiku ette, millest võib sõltuda näiteks, kas saate parema ametikoha või hoopis kaotate kõik. Kummatigi on igasuguseid eesmärke võimalik hõlpsasti saavutada enesehüpnoosi abil. Ükskõik missuguseid takistusi tahate ületada või missuguse eesmärgini jõuda, „Enesehüpnoosiraamat" aitab teil sellega toime tulla. Siit saate teada, kuidas: vabaneda halbadest harjumustest, näiteks küünte närimisest; leevendada tugevat valu, näiteks migreeni- või sünnitusvalu; saavutada eneseusaldust ning edu äris ja eraelus; loobuda alatiseks suitsetamisest; parandada mälu. Tunnustatud hüpnoterapeudi kirjutatud usaldusväärne käsiraamat aitab teil koostada enesehüpnoosijuhised, et luua enesele elu, millest olete alati unistanud.

Autor on tuntud nõukogude sotsioloog, filosoofiadoktor, paljude raamatute ja artiklite autor. Käesolevas töös analüüsib ta üksikasjalikult isiksuse mõistet, käsitleb isiksuse kujunemise põhietappe, võõrandamise probleemi jt. Raamat rajaneb ulatuslikul faktilisel materjalil. See on mõeldud ühiskonnateaduste õppejõududele, propagandistidele ning kõigile neile, kes filosoofia ja sotsioloogia vastu huvi tunnevad.

Kuidas kaitsta ning aidata ennast ja oma lähedasi? Mida teha, kui on juhtunud õnnetus, aga läheduses pole arsti, käepärast pole ravimeid, auto pagasiruumis pole tööriistakasti, pole õieti kedagi, kes kasvõi head nõu annaks, ja isegi mobiiltelefon on millegipärast levist väljas. Vähe sellest, ümbrus on võõras, sa oled kodust kaugel ega oska isegi võibolla kohalikku keelt. Kuidas tulla toime ekstreemses situatsioonis? See raamat on abiks neile, kes mingil põhjusel viibivad olukorras, kus tuleb esitada endale küsimus: mida teha?

Empaatia – see on ümbrusesse sissetundmis- ja kaasaelamisvõime, kaaslaste mõistmine, ilma milleta inimene ei saa olla emotsionaalselt intelligentne. Nagu kõigi võimete juures, omavad ka empaatia arengus tähtsust pärilikud ja mitmesugused keskkondlikud tegurid, kasvatus, matkimine ning samuti haigused. Käesolevas raamatus on antudki ülevaade empaatiast arengulises kontekstis ja välja toodud ka rida harjutusi, mis aitavad kaasa eelkooliealise lapse empaatia arengule. Teoreetiline ülevaade paneb kindlasti sügavamalt ja laiemalt mõtlema nii lapsevanemaid kui ka õpetajaid lapse käitumise üle ja rohkem tähele panema, mil määral laps on võimeline empaatiaks, sest selle põhjal saab järeldusi teha ka tema tunnetusliku, emotsionaalse ja moraalse arengutaseme kohta.

Elutark psühholoog Margaret Kent õpetab teid vältima vigu, mis võivad teie armastatu teist eemale peletada ja tutvustab kümneid äraproovitud võtteid mis aitavad teil ka kõige ohtlikumat rivaali võita

Raamatus on vaatluse alla võetud inimestevahelise vastuolu teravnemise piirjuhtum – konflikt. Rea teravate, tegelikust elust võetud konfliktsituatsioonide näitel uuritakse tootmisorganisatsioonides ettetulevaid konflikte, valgustatakse tülide tekkepõhjusi, kulgu ja lahenemisviise. Analüüsitakse tülide tagamaid ja otsitakse vastust küsimusele, millist toimet eri liiki tülid konfliktikeskmesse haaratud isikuile ja organisatsioonile avaldavad.

Raamat on kirjutatud inimestele, kes tahavad teada, kuidas elus kõige paremini läbi lüüa. Raamat pakub üle 30 harjutuse ja testi, et aidata teil oma igapäevaelus toime tulla. Näiteks Kas te saate oma eduka tegevusega või seksuaaleluga rahul olla? Kas teil on negatiivseid mõtteid või tundeid enda kohta, millega te ei suuda kohaneda? Kas teil on raskusi kaalust mahavõtmisega, suitsetamisest loobumisega või alkoholi tarvitamise piiramisega? Kas te võtate halbu inimesi endale sõpradeks või austajateks?

Kui teete eneseabikirjanduse vallas alles esimesi samme, siis on see just õige raamat, millest alustada. Esimesena omataoliste hulgas innustab ja vaimustab see inimesi kõikjal maailmas juba aastakümneid. Autori sarmikas jutustamismaneer ja viis, kuidas ta levinud käitumismalle tõlgendab, on sedavõrd haaravad, et lugeja tunneb paratamatult soovi ka oma elus korrektiive teha. Alustuseks küsib autor, milliste sõnadega te end kirjeldaksite. Kas nende hulgas on ka elu jooksul kuhjunud negatiivseid hinnanguid kandvad sildid? Küllap on teil tõesti sahtlitäis «lipikuid», mida enda kohta mõttes või valju häälega korrapäraselt käiku lasete. Ma olen närviline, ma olen häbelik, ma olen päris tore, aga teised on toredamad. See raamat aitab üle saada ennasthävitavast, isiksust pisendavast mõtlemisest ja käitumisest. Kui teile mõni seisukoht ka vastuvõetav pole, siis tujutõstvat mõtlemisainet leiate kindlasti.

Praktiline ja interaktiivne eneseabiraamat autistlikele ja/või ATHga inimestele, mis aitab mõista autistlikku läbipõlemist, seda ennetada ja sellest taastuda. Raamat sisaldab põhjalikku käsitlust autistlikust läbipõlemisest, selle sümptomitest, põhjustest ja käivitajatest, raamistikku taastumiseks ja juhendi personaalse taastumiskava loomiseks, sensoorse regulatsiooni võtteid, närvisüsteemi reaktsioonide märkamise ja rahustamise tehnikaid, lusikateooria energiavarude haldamiseks, käsitluse maskimise ja läbipõlemise vahelisest suhtest ning praktilised sammud oma maski järk-järguliseks langetamiseks, ning tõhusaid võtteid enesekehtestamiseks ja piiride seadmiseks.

Aleksander Sviyashi lihtne ja kergestimõistetav lähenemine elule koos praktiliste harjutustega on aidanud miljonitel inimestel vabaneda ebameeldivustest, taasleida jõudu ja rõõmu. Raamatusse on kogutud kõige väärtuslikum osa autori aastatepikkusest tööst ja isiklikult läbielatud kogemusest ning uusimad avastused mitmekesisest tööst koolitaja ja terapeudina.

Anti Kidroni „122 õpetamistarkust“ on lihtsas keeles kirjutatud käsiraamat neile, kelle amet või roll nõuab teiste õpetamist. Selles antakse juhiseid õppetunni kavandamiseks, loengu pidamiseks, kuulajate tähelepanu äratamiseks, väitluse algatamiseks, vestlusringi või rühmatöö läbiviimiseks, jaotusmaterjalide koostamiseks ja paljudes teistes praktilistes küsimustes. Üksikasjalikult on tutvustatud sugestiivõpet jt uute õpitehnikate võimalusi, aga ka paradoksaalset õpet, enesehäälestamise meetodeid jm. Raamatule lisavad väärtust eesti tuntud kasvatusteadlaste ja õpetajatega tehtud intervjuud.

 

Meeste seksuaalsusest. Raamatu autorid on püüdnud õiglaselt hinnata mehe seksuaalelamuse subjektiivsust, tehes seda enda ja paljude teiste seksuaalkogemuste põhjal, samuti pidades nõu spetsialistidega. Mida mehed ja naised seostavad meheliku seksuaalsusega - nii heas kui halvas mõttes? Mahukas raamatus on peatükid laste seksuaalsusest, poiste arengust puberteedieas, vaateid mehe tungidele, andumusest, orgasmist ja kokkusulamisest, jpm.

Freudi metapsühholoogia Psühhoanalüüs ja kunstiloometeooria Freudi kunstiloometeooria Tänapäeva psühhoanalüütikud kunstiloomest Kunstiloome ja alateadvus Psühhoanalüüs kunsti osast inimese elus Psühhoanalüütiline kultuuriteooria Kunstiteoste psühhoanalüütilise uurimise metodoloogia Freudi sümboliteooria Psühhoanalüüs ja kodanlik kunst

Ülemaailmse uuringufirma Gallupi andmetel ei tee 77 protsenti kogu maailma töötajaskonnast tööd hinge ja pühendumusega. Töö juures tuntava igavuse või tülpimuse eest ei maksa inimesed lõivu mitte ainult oma heaolu ja õnnega, vaid see läheb maailmamajandusele maksma üüratuid summasid.

Rahvusvaheliselt tunnustatud tööõnne ekspert Stella Grizont õpetab, kuidas tööst rohkem rõõmu tunda ning kuidas võtta ohjad töisel teekonnal enda kätte. Läbi kaheksa konkreetse sammu saad teada näiteks seda, kuidas edukalt juhtida oma mõtteid, meeleolu ja aega, kuidas pidada keerulisi vestlusi ning toime tulla hirmu ja ebakindlusega.

 

Võime end õnnitleda, et raamat „Tööõnne meetod“ on emakeeles ilmunud. Stella Grizont ei õpeta lugejat muutlikul ajal üksnes tööl õnnelik olema, vaid suunab leebelt elu ohjad enda kätte haarama; väliste edumärkide asemel tuleb otsida vastuseid ja kooskõla enda seest: „Rahulolematus, igavus, õnnetu olek või lihtsalt entusiasmipuudus ei ole ainult teie süü, aga teie asi on sellega midagi ette võtta.“

Tiina Saar-Veelmaa psühholoog ja tööõnne uurija

Oled proovinud lõpetada muretsemist, alla suruda viha ja vaigistada ärevust, aga midagi ei muutu? Tundub nagu su enda keha töötaks sinu vastu?

„Aju lahtisõlmimine“ on lihtsasti loetav ja teaduspõhine käsiraamat kõikidele, kes tunnevad, et on depressiooni, ärevuse või viha lõksus, aga ei oska sellest nõiaringist omal jõul enam välja pääseda.  

Tunnustatud neuroteadlane Faith G. Harper selgitab mõnusalt humoorikas võtmes ja justkui hea sõber, mis su ajus toimub, kuidas negatiivsed mõttemustrid tekivad ning kuidas mõtlemist ja käitumist lihtsate ja praktiliste võtete abil samm-sammult muuta.

 

Raamatusse on paigutatud osa psühhosomaatika loenguid, mida autor pidas Tartu Ülikooli semiootikaosakonnas alates 1998. a. novembrist.

Sisu:
Sissejuhatus psühhosomaatikasse
Kontakt ümbritsevaga: signaal, impulss, sümbol
Elujõu ja hinge mõistest arhailis-mütoloogilises ruumis
Ülevaade keha ja hinge vahelistest seostest antiikajast tänapäevani
Inimisiksuse arengu psühhosomaatilisi aspekte
Stress. Psühhosomaatiliste sümptomite kujunemine
Järelsõna
Kasutatud kirjandus

Öeldakse, et armastatu surma korral kaotab inimene osakese iseendast. Vastab tõele: kallid inimesed on kodeeritud otse ajusse, sealsele virtuaalsele kaardile. Kiindumus salvestab end neuronitesse, kuid lähedase surma korral tekib suur segadus. Aju ei saa enam aru, kuhu inimene kadus, sest ajukaardil on ta endiselt alles. Selle vastuolu lahendamine ning uue reaalsusega kohanemine on ajule ränk töö.

„Leinav aju“ otsib vastust küsimusele, mis toimub ajus siis, kui armas inimene meie elust kaob. Raamatu esimene osa keskendub leinale ja selle neuroloogilisele alusele. Miks aju ei saa aru, et lähedane ei tule enam tagasi? Mis toimub meie pisikestes neuronites? Milleks on ajul vaja kaardistada armsaid inimesi ja kuidas ta seda teeb? Kuidas tekib pikenenud leinahäire ja kas seda saab ravida?

Raamatu teine osa tegeleb leinamisega ning täisväärtusliku elu juurde naasmisega. Leinamise protsessis õpib aju toime tulema maailmas, kus puudub talle tähtis inimene. Vananenud viieastmelise leinamudeli asemel on aluseks uus, aju-uuringutel tuginev leina duaalprotsessi mudel. Leinamine tähendab pendeldamist taastumise ja kaotuse vahel, kohanemist ja komistamist, püsti tõusmist ja edasi minemist. Tähtsad pole mitte üksnes mõtted ja tunded või nende esinemise järjekord, vaid leinaprotsess tervikuna, nii kaotusega tegelemine kui ka sellest taastumine.

Mary-Frances O’Connor on kliinilise psühholoogia ja psühhiaatria kaasprofessor Arizona ülikoolis ning juhatab seal leina, kaotuse ja sotsiaalse stressi laborit. Tema uuringud keskenduvad sellele, kuidas lein mõjutab nii aju kui keha ning oma tööga püüab ta aidata pikenenud leinahäire all kannatavaid inimesi.

„Leinav aju“ on suurepärane raamat, mis aitab meil aru saada leina taustal olevatest neurobioloogilistest protsessidest. Soovitan kõigile, kel oma töö tõttu tuleb leinaga kokku puutuda, kuid ka üldisemalt neuroteadustest huvitatutele.
Juhan Kaldre, psühhiaater

Valik sisukorrast:
* Psühholoogia kui teadus ja praktiline nõuandja.
* Isiksus ja tegevus.
* Tunnetusprotsessid.
* Tundmused ja tahe.
* Isiksuse omadused.

Konstantin Ramuli elu missiooniks kujunes psühholoogia õpetamine ja elushoidmine Tartu Ülikoolis. Psühholoogilise mõtte püsivus Eestis võlgneb tänu Ramulile. Käesolevas raamatus on toodud rida autori artikleid, milledes on kaasaegse teadusliku psühholoogia seisukohtadelt ja vaimus üldarusaadavalt käsitletud mõned aktuaalsed ja elulähedased psühholoogilised probleemid, mis tohiksid huvi pakkuda ka laiemale lugejate ringkonnale.

Soolise vägivalla temaatika on kogu maailmas suhteliselt uus ja väheuuritud. Balti riikidest on Leedus nimetatud vägivallaprobleemi uuritud viis aastat, Eestis poolteist aastat. Sooline vägivald kui mõiste tähendab lahtiseletatult vägivalda, mille puhul ohver ja vägivallatseja kuuluvad eri sugudesse. Kuna 90%-l soolise vägivalla juhtudest on ohver naine ja vägivalla kasutaja mees, nimetatakse seda ka naiste vastu suunatud vägivallaks. Tihti soolisest vägivallast ei räägita, sellest vaikitakse. Nii on saanud oma pealkirja ka Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi, Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo koostööna äsjailmunud raamat soolisest vägivallast.

"Vaikijate hääled" koosneb kolmest osast.

Esimene neist moodustub intervjuudest, kus Eesti inimesed, ohvrid ja vägivallatsejad, räägivad oma vägivallakogemusest. Intervjueeritavad esindavad erineva vanuse, hariduse, soo, sotsiaalse kuuluvuse ning rahvusega gruppe.

Raamatu II osa sisaldab ekspertintervjuusid Eesti tunnustatud spetsialistidega. Need spetsialistid – psühholoogid, perenõustajad, pedagoogid, politseinikud, juristid, meedikud, ajakirjanikud, kiriku- ja kultuuritegelased, ajakirjanikud – puutuvad oma igapäevatöös kas otseselt või kaudselt kokku vägivalla ohvrite või vägivaldsete inimeste ning vägivallatemaatikaga. Ekspertintervjuudes nõustatakse inimesi, kuidas vägivallaolukordi ennetada ja milliseid käitumisstrateegiaid ohu korral kasutada, kuhu pöörduda abi saamiseks ning kuidas omalt poolt kaas aidata, et abi oleks kiire ja efektiivne.

Raamatu kolmas osa koosneb artiklitest juhtivatelt teadlastelt Eestis ja mujalt maailmast. Ühiskonnateadlaste artiklites analüüsitakse põhjuseid, miks sooline vägivald on võimalik ja laialdaselt levinud nn tsiviilühiskondades. Samuti tutvustatakse huvitavaid materjale väheuuritud ja uutest valdkondadest nagu naisinvaliidid ja vägivald, vägivallateraapia, ning antakse ülevaade eri riikides korraldatud naistevastase vägivalla alastest uuringutest.

Raamat, mis sisaldab ohvrite üleelamisi, ekspertide nõuandeid ning teadlaste analüüse, püüab leida vastust soolise vägivalla põhjuste kohta. Samas loodavad raamatu ilmumist toetanud tõsta lugejate teadlikkust soolise vägivalla olemasolust ning juhtida nende tähelepanu selle probleemi tõsidusele tänases Eesti ühiskonnas.

Helve Kase, raamatu idee autor ja koostaja

Mida öelda lapsele, kui ta leiab ühel hommikul oma hamstri puurist surnuna? Kuidas keelitada kolmeaastast lutist loobuma? Mida teha, kui teie poeg lööb oma väikest õde? Kuidas käituda, kui laps saab matemaatikas kahe või langeb kooliõuel väljapressimise ohvriks? See raamat õpetab vanemaid oma hingehädas järeltulijatele – nii väikelastele kui ka teismelistele – esmaabi andma, et vältida hingelistest traumadest tingitud tõsisemaid kahjustusi. Raamatus kirjeldatavad juhtumid ja äraproovitud nõuanded aitavad lahendada kriisisituatsioone kiirelt ja tulemuslikult.

„Mina ei lakka kunagi sind armastamast, aga ma lõpetan iseenda armastamise, kui sina kohtled mind mittearmastavalt.” / Sinu laps

Laps ei ole väikesemõõtmeline täiskasvanu. Ta on väike väärikas inimene, kelle käitumist, reageerimisviisi, muret ja rõõmu tuleks alati vaadata proportsioonis lapse vanuse ja arengujärguga. Tema klotsitorn on sama tähtis kui sinu uus projekt. Tema nutt väljendab pettumust, valu, kaotusetunnet, hüljatust. Ta ei tule veel oma tunnetega ise toime. Ta vajab väga paljus pidevat toetust, juhendamist ja tagasisidet. Tema käitumisse on peidetud ümbritseva keskkonna mõjud, tema esmased viisid erinevates olukordades toime tulla sõltuvad paljuski sellest, millised on teda ümbritsevate täiskasvanute reageerimisviisid, isiklikud elustrateegiad ja arusaam suhete loomisest ja hoidmisest. See raamat aitab lapsevanemal oma väikest last mõista, toetada, kuulda, hoida.

„Nüüdsel ajal sündinud lastel on tohutu eelis kasvada selliste vanemate mõjuväljas, kellel võrreldes eelmiste põlvkondadega on võrratult rohkem abistavaid teadmisi lapse arengu kohta. Sama kehtib vanavanemate, kasuperede või igaühe kohta, kelle hoole all mõni õrnas eas laps kasvamas on. Inimaju on väga plastiline ja see omadus säilib õnneks pea kogu inimese eluea. Väikelapse varajased kogemused suunavad aju arengut eriti olulisel määral, teatud ühendusi luues ja teatud ühendusi kustutades, et saaks kujuneda just selle lapse toimimist suunava neuromaatriksi aluspõhi. Mõte aju mõjutatavusest, ehk võiks isegi öelda õrnusest, võiks lapsevanemaid korrale kutsuda selle sõna parimas mõttes. Hoida end armastava, hooliva, mõistvana, suunata ja õpetada kohasel viisil – kõigel sellel on lapse arengule ja tulevasele toimetulekule tohutu mõju.” – Meelike Saarna, raamatu autor

„Meelike Saarna kullateri täis pikitud ja sooja huumoriga kirjutatud raamat pakub palju äratundmisrõõmu. Küllap on kõik vanemad murdnud pead, kuidas ometi saaks üksinda vetsus käia, väikelapsega normaalselt poeskäigu teha, näiliselt täiesti tühiste asjade üle jauramise lõpetada, põhjendamatute hirmudega toime tulla, lapse normaalsel ajal ekraanist eemale ja oma voodisse magama. Siit populaarteaduslikus võtmes kirjutatud raamatust saab selliste olukordade lahendamiseks palju inspiratsiooni. Soovitan seda lugemisvara väga kõigile inimestele, kes tahaksid väikeste laste peades toimuvast paremini aru saada ja neid südamega kuulama õppida.” – Triinu Tänavsuu, kliiniline lapsepsühholoog

Kas tahad kõiges natuke parem olla? Eks ole, kes siis ei tahaks? Siit leiad tähtsaid fakte ning asjalikke nõuandeid, kuidas liikumine keskendumise, enesetunde, une ja palju muu seisukohast aju mõjutab. Tänu aju tööd lihtsalt ja põnevalt kirjeldavatele peatükkidele ja liikuma innustavatele nõuannetele muutub ka lugeja loodetavasti rõõmsamaks ja tugevamaks – ja isegi targemaks. Nimelt „uuendab“ liikumine aju, nii et mõtled kiiremini, ja kui ümberringi on palju lärmi, siis saad sisse lükata n-ö vaimse lisakäigu. Lisaks hakkad arvutimänge paremini mängima. Sellest juba ära ei ütleks!

Kõik inimesed ihkavad saavutada edu ja vältida läbikukkumist, järelikult kummitab kõiki suuremal või vähemal määral, ühel või teisel kujul mure staatuse pärast. Alain de Botton on asunud oma raamatus selle nähtuse allikaid ja võimalikke lahendusi uurima. Ta vaatleb ajalugu, filosoofiat, majandusteadust, kunsti ja poliitikat ning toob ära mitmed leidlikud võimalused muredest üle saamiseks. Tulemuseks on mõtlema ärgitav ja huvitav raamat, millest on ühtlasi ka elus abi.

See tavalugejale mõeldud raamat võtab kokku aastakümneid kestnud uurimused inimeksistentsi positiivsete külgede kohta – need on rõõm, loomingulisus ja täielik elust haaratus, mida autor nimetab kulgemiseks. See lihtne sõna annab täpselt edasi selle näiliselt pingutusevaba tegevuse tähenduse. Kuigi kulgemine tundub väliselt lihtne, ei ole see kaugeltki nii. Kulgemine nõuab sageli suurt füüsilist või vaimset pingutust ning seda ei ole võimalik saavutada ilma oskusteta.

Sinu aju tähtsaim ülesanne on sind elus hoida. Kuidas ta seda teeb? Nojah, juhib sinu käitumist tunnetega, nii positiivsete kui negatiivsetega. Sinu mõjutamiseks on lubatud kõik nõksud, isegi mälestuste ümberkujundamine. On aga üks probleem – aju on arenenud teises ajas, mil valitsesid teistsugused ohud kui meie praeguses ajas. Sel põhjusel tajume mõnikord ohtu, tunneme stressi või isegi masendust, ilma et isegi päris täpselt aru saaksime, miks.

„Juuniori depressiivne aju” selgitab, kuidas tekivad tunded ja kus need paiknevad. Võib olla nii lohutav kui jõudu andev, kui saame aru, et meil ei ole tingimata midagi viga, kui ennast halvasti tunneme.

„Me ei saa lubada, et tunned ennast pärast selle raamatu läbilugemist paremini, küll aga võime lubada, et saad endast paremini aru – ja seda polegi nii vähe!” – Raamatu autorid

Kas teil on olnud tunne, et teie sõber ei räägi teile kogu lugu? Või et teie kolleegi vastus ei ole täielik tõde? Uuringud näitavad, et inimesed, kes pole kunagi varem kohtunud, valetavad üksteisele esimese viie minuti jooksul kuni kolm korda. Kas see on tõesti tõsi?

Raamat annab teile juhiseid ning nippe, kuidas paljastada tõeline valetaja, kuidas valetajatega toime tulla ning näha läbi ebatõed, aga ka seda, kuidas valetada nii, et ise vahele ei jää. Lihtsa, neljavärvilise skeemi abil saab õppida, kuidas end ebasiiruse eest kaitsta, kuidas eristada tõde valest, kuidas elada usaldusväärsemat ja rahulikumat elu.

Ajastul, kus valed lendavad reaktiivlennukitel ja tõde sõidab hobuvankritel, on see oluline lugemine kõigile, kes ei taha end petta lasta.

Nüüdisaegses infoküllases maailmas on tõe ja vale eristamine muutunud keerulisemaks kui kunagi varem. Valeinfo levib aina laialdasemalt sotsiaalmeedias, uudistes ja isegi teaduslikes uuringutes, mõjutades meie arusaamu ja otsuseid ning viies potentsiaalselt tõsiste tagajärgedeni. Kriitiline mõtlemine on hädavajalik, et mitte langeda väidete, uudiste ja andmete lõksu, millest paljud võivad olla eksitavad või manipuleerivad. Kuidas eristada fakte väidetest, andmeid tõenditest ja tõendeid tõestusest? Alex Edmans, London Business Schooli professor ja tunnustatud majandusteadlane, on probleemi luubi alla võtnud.

Raamatus tuuakse esile meie mõtlemist mõjutavad kognitiivsed eelarvamused, nagu näiteks mustvalge nägemine või kinnitushoiak – kalduvus uskuda meie varasemate uskumustega ühtivat infot ning seada kahtluse alla kõik vastupidine. Edmans selgitab, kuidas need eelarvamused kujundavad meie igapäevaseid otsuseid ja teevad meid vastuvõtlikuks eksitavatele andmetele. Tõsieluliste näidete abil toob ta esile, kuidas valeinfo mõjutab nii üksikisikuid kui ka ühiskonda tervikuna.

Edmans õpetab, kuidas infot kriitiliselt hinnata, kuidas ära tunda eksitavaid väiteid ning kuidas andmete ja uuringute konteksti paremini mõista. Ta jagab tööriistu, mis aitavad meil infot teadlikumalt tarbida, vältida manipulatsiooni ning teha targemaid otsuseid. Kriitiline mõtlemine on 21. sajandi oskus, mis ei tähenda mitte ainult kahtlemist, vaid ka valmisolekut oma seisukohti muuta. Üksikisikul on aina suurem roll ja vastutus valeinfo vastu võitlemisel – „Võib sisaldada valet“ annab sulle vahendid, et selleks vajalikke hoiakuid kujundada ja iseseisvalt tõeni jõuda.

Enam kui 90 protsenti suhtlemisest toimub kehakeeles, mis võib suhteid luua aga ka lõhkuda. Raamat aitab teil oma lastest aru saada ka siis, kui nad end sõnade abil ei väljenda. Pilk, käeliigutus, hoiak võib öelda palju. Lisaks õpetab autor, kuidas suurendada oma laste enesekindlust ja näitab, milline mõju laste käitumisele on teie enda kehakeelel.

Kas oled kunagi tundnud, et maailm ei ole sinu aju jaoks loodud? Tunned, et hoolimata pingutustest ei vasta sa ootustele? Sinus on kinnistunud teadmine, et oled “hooletu”, “lohakas” või “vastutustundetu”? Langed juba mitmendat korda läbipõlemise tsüklisse? Sul puudub kontroll oma uneharjumuste üle? Raamatu autor Jessica McCabe, kes sai ATH diagnoosi 12-aastaselt, jagab raamatus ausaid kogemusi, praktilisi strateegiaid ja teaduspõhiseid lahendusi, et aidata ATH-ga inimestel täisväärtuslikumat elu elada. Need kõik on loodud teaduskirjanduse lugemise, ekspertidega konsulteerimise ja isiklike väljakutsetega silmitsi seismise tulemusena. Raamatust leiad vajalikku tunnustust ja tuge, et endal särada lasta. „Kuidas elada ATH-ga“ pakub ATH-spetsiifilisi tööriistu, mis aitavad • parandada keskendumisvõimet – vähenda segajaid ja sea oma eesmärgid nähtavale; • vähendada ülekoormust – saa aru, miks planeerimine ja prioriseerimine võivad olla keerulised ning kuidas neid lihtsustada; • hallata aega efektiivsemalt – õpi hindama, kui kaua ülesanded tegelikult aega võtavad; • jõuda tõhusamate uneharjumusteni – oska arvestada oma kronotüübiga ja planeeri selle ümber; • mõista emotsioone – avasta, kuidas oma tunnetega paremini toime tulla. Raamat on loodud, arvestades neuroerinevustega lugejaid – see sisaldab kokkuvõtteid, praktilisi näiteid ja loogilisi lahendusi, mida saab igapäevaelus rakendada. Ülesehitus on ATH-sõbralik: lõigud on lühikesed, kokkuvõtted selged ning lugemine lihtne ja kaasahaarav. Olenemata sellest, kas sul on ATH diagnoositud või soovid paremini mõista kedagi, kes sellega elab – „Kuidas elada ATH-ga“ on humoorikas ja inimlik teejuht, mis aitab leida viise, kuidas ATH-ajuga paremini koostööd teha, mitte selle vastu võidelda. Ameerika näitlejat, kirjanikku ja YouTube’i staari Jessica McCabe’i (snd 1982) tuntakse eelkõige YouTube’i kanali „How to ADHD“ saatejuhina ning rollide eest mitmes filmis ja teleseriaalis. Tema kanalil on 2025. aasta alguse seisuga 1,8 miljonit tellijat.

Sõltuvus on lihtsalt öeldes millegi endast väljaspool oleva kasutamist oma tunnete muutmiseks. Kas tabad end enne magamaminekut TikTokki kerimas, et stress sind kasvõi mõne tunni ei morjendaks? Kas oled jätnud seltskondlikule üritusele minemata, sest tahtsid lõpetada videomängu ja tunda, et oled midagi saavutanud? Kas sa jood suhtlusärevuse leevendamiseks, aga olukord läheb alati käest ära? Tahad niisuguste olukordade üle ehk natuke mõtiskleda – raamat annab juhiseid, kuidas seda teha. Meie aju ei ole veel 21. sajandiga kohanenud. Nii oleme haavatavad täielikuks stimulatsioonirünnakuks, mida soodustavad nt ravimid, nutitelefonid või kaloririkas toit, mis on nüüdseks kaaperdanud miljonite aastate jooksul ajus välja kujunenud ühendused, innustades meid sööma, magama ja seksima. Seetõttu tekib ajus nende stiimulite järele nälg ja ta sunnib meid neid üha uuesti otsima. Millal sa viimati vaikselt, ilma taustamürata istusid või jalutasid? Olla ainult iseendaga tundub nii mõnelegi inimesele üsna võõras. Nõnda tuleb pöörata tähelepanu mõtetele või tunnetele, see aga tähendab, et nendega on vaja silmitsi seista. Märksa lihtsam on raadiot kuulata, taskuhääling mängima lülitada või endale klaasike valada. Pidev tähelepanu eemale juhtimine oma mõtetelt tähendab, et me ei saa üles leida haavu endas ega neile tähelepanu pöörata: muredele, negatiivsetele uskumustele iseenda kohta, endas kantavale ja perekonnas edasi antavale häbile. Kuid sõltuvuskäitumine on ainult plaaster. See nending on esimene samm püsiva ja kasuliku muutuse teel. Tunnetele plaastri peale sättimise asemel laseb harjumuste murdmine haaval paraneda. Asendades kiired sõltuvust tekitavad lahendused pikaajaliste rahuldust pakkuvate tegevustega, jõuab niisuguse füüsilise ja vaimse tervise paranemise ja rahulolutundeni, mida ma ei pidanud isegi võimalikuks. Sellele teekonnale ei pea asuma üksinda. Juttu tuleb abi saamisest, olgu siis kõnelustest pere ja sõpradega, tugirühmadest või terapeutidelt. Mis veelgi tähtsam: räägime sellest, kuidas abi küsida. Raamatus „Konksu otsas“ käsitletakse eri tüüpi sõltuvusi: • armastus ja suhted (armastus, kaassõltuvus, seks, pornograafia, masturbeerimine); • mõnuained (alkohol, uimastid, nikotiin, retseptiravimid); • kulutamine (võlad, ostlemine, internetikaubandus, hasartmängud); • toit (kofeiin, suhkur, piiramine, liigsöömine, söömasööstud, mao tühjendamine); • tehnoloogia (videomängud, sotsiaalmeedia, telefon, uudised, veebis surfamine, televisioon); • välimus (plastiline kirurgia, päevitamine, moonutatud kehataju, füüsiline koormus, augustamine, tätoveeringud); • töö (töönarkomaania); • muud (kogumine/varumine, muusika, lugemine jne). Raamatu autor Talitha Fosh on ise läbi teinud nii alkoholi- ja narkosõltuvuse ravi kui ka seljatanud aastatepikkuse söömishäire. Tal on oma psühhoteraapia nõustamispraksis ning ta on AA tugiisik, töötades igapäevaselt paljude klientidega. Fosh ütleb: „Mõistan omast kogemusest sõltuvustsükli olemust, häbi, mida tunneme probleemi tunnistades, ja seda, kui lihtne on oma kannatusi minimeerida. Tean ummikus olemise ja väljapääsu mitte nägemise tunnet, ja enesepõlgus on olnud ka minu kaaslane. Ma tean, kui valus ja hävitav sõltuvus võib olla. Aga ma tean ka, et tervenemine on võimalik, et saab jõuda uue käsitluse ja eluviisini.“

Jututoad on Eestis järjest populaarsemaks muutuv meelelahutus. Möödunud sajandi 90ndatel aastatel Eestisse jõudnud Internet pole enam vaid väheste privileeg; inimeste võimalused võrku kasutada on viimase viie aasta jooksul hüppeliselt kasvanud. Jututubade rohkus pakub külastajale sadu erinevaid valikuvõimalusi vastavalt vanusele ja tehnilistele oskustele. Jututuba kujutab endast mugavat ja geograafilisest asukohast sõltumatut vahendit suhtlemiseks, info jagamiseks. Samuti on jututuba keskkond, mis pakub reaalelust turvalisemat katsetamis- ja harjutamisvõimalust identiteedi, inimsuhete ja eneseväljenduse osas.

Psühhopaatiline isiksus on ühest küljest särav ja ligitõmbav, teisalt aga jäine ja ettearvamatu. Talle on iseloomulikud fantaasiaküllasus, tegutsemistahe, uudishimu, pädevus, enesekindlus, põnevuseiha ja impulsiivsus. Psühhopaadist kurjategija võib olla nii pimestavalt kütkestav, et jätab täiesti varju oma pahupoole – selle, et fassaadi taga on enesekeskne, isekas, kalk ja manipuleeriv jõhkard. Kevin Dutton valgustab psühhopaatia tagamaid ja otsib vastust küsimusele, kas psühhopaatidele omasest karismaatilisusest ja sihikindlusest on võimalik midagi õppida. Psühhopaatilisi omadusi piiritleda püüdes tutvustab autor tänapäevaseid neuroteaduse uuringuid, kohtub ülirange režiimiga vanglas hoitavate psühhopaatidest kurjategijatega ning katsetab transkraniaalse magnetstimulatsiooni abil ka enese peal, mis tunne on olla psühhopaat. Inimese isiksus on keerukas ja tänapäeval on piir n-ö normaalse ja haige psüühika vahel üha enam hägustumas. Raamatu "Psühhopaatide tarkus" autor võrdleb isiksust helipuldiga, mille arvukad liugurid on isiksuseomaduste skaalal igaühel isemoodi paika timmitud. Uuringud on näidanud, et meie seas leidub hulganisti nn funktsionaalseid psühhopaate, kelle helipuldil on maksimumi peale seatud vaid muist psühhopaatilisi omadusi määravaid liugureid. Need inimesed pole mitte sarimõrvarid, vaid vastupidi, väga nõudlikel elualadel edukalt toime tulevad ühiskonnaliikmed – tipp-poliitikud, -arstid, -börsimaaklerid, -ärimehed. Särava isiksus, otsusekindlus ja jäägitu eesmärgile pühendatus annab neile teiste ees eelise. Psühhopaatiliste joontega isikutel on ajast aega olnud ühiskonnas oma eelised ja ka tänapäeva maailmas annavad enesekindlus, sarmikus, kartmatus, halastamatus ja sihikindlus kindlasti kätte nii mõnegi trumbi.

Meie vaimne tervis teeb elu jooksul palju siksakke. Kas teame, mida keerulisel hetkel tegelikult teha? On meil õrna aimugi, kuidas raskustele mitte alla vanduda? Psühhiaater Sarah Vohra selgitab, kuidas vaimselt terve püsida ning keerulistel aegadel end kokku lappida. Teraapia ja tervenemise tuum seisneb selles, et inimene mõistab oma raskusi ning õpib selgeks võtted, kuidas nendega toime tulla, ütleb dr Vohra, kes on aidanud tuhandetel klientidel jagu saada vaimse tervisega seotud muredest, mille juured viivad tihti suhete purunemise ja tööalase stressini, aga ka depressiooni ja ärevuseni. Tema lihtne viie meele tegevuskava selgitab igapäevaeluga seotud pingete tekkemehhanisme ja pakub välja praktilisi lahenduskäike. Sest just needsamad närvisüsteemi kaudu meie ajuga ühendatud viis meelt – nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine ja maitsmine – määravad ära selle, kuidas me konkreetsest kogemusest mõtleme, sellesse suhtume ning, mis peamine, selle ajel tegutseme. "Kõige olulisem suhe meie elus on suhe iseendaga. Hoolitsege selle eest ja kõik muu loksub ise paika," julgustab dr Vohra selle lihtsa kümnenädalase programmiga oma vaimse tervise heaolu eest vastutust võtma ning hoolt kandma.

Kas naise ja mehe raskete valikute langetamise kogemus on erinev? – Nagu öö ja päev, algusest lõpuni. Meeste ja naiste lähenemine on erinev, kuigi mitte tingimata selle poolest, mida me oleme harjunud arvama. Stress? – See paneb tegelikult naisi rohkem keskenduma. Enesekindlus? – Eluterve annus eneses kahtlemist toob kaasa palju paremad otsused. Ning hoolimata populaarsest väärarvamusest on naised niisama otsustusvõimelised kui mehed – kuigi nad võivad maksta selle eest kallist hinda. Miks aga tekib tõeline veelahe siis, kui otsus on tehtud? Miks me kipume naiste otsustes kiiresti kahtlema, kuid samas meeste omi tunnustama? Miks raiutakse mehe puhul hea otsustaja reputatsioon kivisse juba pärast üht suurt proovikivi, aga naine peab end ikka ja jälle uuesti tõestama? Raamat toetub naiste kaasahaaravatele lugudele ja kogemustele ning samuti faktidele, mida teadus selle teema kohta pakub. Kognitiivpsühholoog Therese Huston murrab müüte ja avab arutelu, kuidas saaksime oma harjumusi, eelarvamusi ja strateegiaid muuta, mitte ainult selleks, et kasutada igaüks oma võimalusi maksimaalselt ära, vaid ka selleks, et muuta kultuuri ning jõuda terves ühiskonnas parimate otsusteni – olenemata sellest, kes neid teeb.

Sõltumata sellest, kas töö saab tehtud kodukontoris või viivad jalad hommikuti tööle, pole vaimse tervise toetamine töö kontekstis olnud kunagi varem sedavõrd oluline kui nüüd. Pinged, stress, arusaamatused ning pidev ülekoormus ootavad õhinal ees igal sammul olenemata sellest, millisel ametil või formaadis töiseid tunde teha. James Routledge'i "Vaimne tervis töökohal" aitab mõista põhjuseid, miks on eneseteostus, tervis, õnnelikkus ja heaolu sinu "motivatsioonipaketist" lahkunud ning mida teha selleks, et neid oma tööellu tagasi tuua. Routledge tunnistab, et ta on tihti isegi kogenud tunnet, mis ütleb, et ta pole piisavalt pädev ja hea. Ta teab, mida tähendab olla hirmunud, eksinud ja segaduses. "Tunda piinlikkust selle pärast, kuidas sa end tunned, karta, et sinuga on midagi korrast ära. Ma tean, mis tunne on kannatada. Ma tean, mis tunne on võtta see teema töökohal üles ja mõista, et sa oled ainus, kes seda oluliseks peab." Routledge ütleb, et me vajame vastumürki töömaailmale, mis kriiskab kui pöörane: kiiremini, kõrgemale, kaugemale! Ihkame küll vaimse tervise osas püsivaid muutusi, kuid see pole võimalik, kui oled läbipõlenud. Ka sellele raamatule soovitab Routledge läheneda aegamisi, määrates ise oma tempo. Eesmärgiks on ju luua midagi jätkusuutlikku, püsivat. Raamat "Vaimne tervis töökohal" on sulle, sinu ülemusele, kolleegidele, kaaslastele, perekonnale ja sõpradele, et teha töökeskkonnas püsivaid muutusi. Et tunda end teisiti, paremini.

Psühholoogid kasutavad tänapäeval üha enam enesekaastundele tuginevaid meetodeid. Kristin Neff on selle suuna esimesi määratlejaid ja uurijaid, tema on välja töötanud ka paljude psühholoogide kasutatava enesekaastunde skaala. Kui paljud meist on selles meeletult võistluslikus ühiskonnas tõesti enesega rahul? Enesega rahulolu tundub nii habras olevat, iseäranis seepärast, et enese väärtustamiseks peame tundma end erilise ja keskmisest paremana. Kõik, mis jääb sellest allapoole, paistab läbikukkumisena. Soov tunda end erilisena on täiesti mõistetav. Häda on aga selles, et juba määratluse järgi on võimatu, et igaüks oleks keskmisest parem. Me võime nii mõneski asjas silma paista, kuid alati on keegi meist targem, ilusam, edukam. Kuidas me sellega hakkama saame? Mitte kuigi hästi. Endast parema pildi loomiseks kipume oma mina suuremaks puhuma ja teisi alla suruma, et tunneksime end võrdluses hästi. Aga sellel strateegial on oma hind ‒see takistab meil oma täit potentsiaali saavutamast. Miljonid inimesed peavad iga päev ravimeid neelama paljalt selleks, et eluga toime tulla. Ebakindlus, ärevus ja depressioon on meie ühiskonnas uskumatult levinud ning suures osas tingitud enesehinnangust, sellest, et me aina kihutame ennast takka, kui tunneme, et ei tule elumängus võitjaks. Kristin Neffi põhjapanev raamat annab nõu, kuidas vähendada enesekriitilisust ning vältida selle halba mõju. Raamatus leiduvad harjutused ja tegevuskavad toetavad enesesõbralikkuse ja -kaastunde saavutamist ning aitavad toime tulla kõikvõimalike emotsionaalselt kurnavate olukordadega – lastekasvatamise, kaalust alla võtmise või mis tahes muude katsumustega. Enesekaastunne võimaldab saavutada oma täielikku potentsiaali ning elada täiuslikumat elu.

Sõnaraamatu definitsiooni järgi on ärevus mure, närvilisus või rahutustunne, mis tekib ligiolevast sündmusest või millestki, mille tulemus on ebamäärane. Kuivõrd iga peatselt saabuv sündmus on ligiolev, ja kuna saame kindlad olla vaid selles, et asjad on ebakindlad, võib ärevus tõsta pead iga kell.

Kliinilise psühhiaatri Judson Breweri praktiline teejuht tõhustab ärevusega tegelemist ning aitab boonusena saada jagu kõigist seda saatvatest tarbetutest harjumustest ja sõltuvustest. Meditsiinilised käsiraamatud toovad ärevuse tüüpiliste sümptomitena välja närvilisuse, rahutuse, kergesti tekkiva väsimuse, suurenenud lihaspinge ja -valu, ärrituvuse ning keskendumis- ja uinumisraskused. Paljude jaoks on ärevus kui metsapõleng, mis saab alguse tikutõmbest koidikul ja lõõmab päeva edenes üha ägedama leegiga, et seejärel õhtul voodisse ronides imestada: „Miks mul küll und ei tule?“ Teisi kimbutavad paanikahood, mis tabavad neid ootamatult kui välk selgest taevast või ajavad südaöösel une pealt üles. Kolmandad muretsevad aga konkreetsete asjade pärast.

Dr Brewer on oma teadustöödes keskendunud ärevuse ja harjumuste (alkoholi liigtarvitamisest stress-söömise ja sissejuurdunud viivitamiseni) vahelistele seostele: miks me õpime ärevile minema ning kuidas me kujundame sellest harjumuse. Tema lahendustele orienteeritud raamat: tutvustab ärevuse tekkimise psühholoogilisi ja neuroteaduslikke selgitusi; annab kondikava, mille toel ärevuse taandumise nimel tööd alustada; näitab, kuidas tuvastada ärevuse päästikuid (ka neid, mille ärevus ise valla päästab); aitab mõista, miks me takerdume mure ja hirmu tsüklitesse ning kuidas ajakohastada aju tasuvõrgustikke nõnda, et nende haardest vabaneda; õpetab aju õppimiskeskusi kaasavaid võtteid, et ärevuse tsüklitest (ja teistest harjumustest) välja murda. Võimalik et tegu on ainsa ärevusealase raamatuga, mida eales vajate.

Juhindudes oma laboris tehtava neuroteaduse viimasest sõnast ja kliiniliselt tõestatud võtetest, avaldab dr Brewer leidlikult selle, miks ärevustsüklid on nõnda visad murduma. Näidates selgelt, kuidas ja miks on muretsemine niivõrd sõltuvust tekitav, juhendab ta lugejat vabanema vanadest harjumustest, mis ärevust käigus hoiavad, ja harutama lahti köidikuid, mis elu aheldavad. Tegu on tõenduspõhise psühholoogiateadusega selle parimal kujul. – Mark Williams, Oxfordi Ülikooli kliinilise psühholoogia emeriitprofessor, raamatu „Mindfulness“ kaasautor.