Luule: eesti autorid

Sõna- ja mõttemängulist lüürikat.

On jälle mu päevadest kadunud rahu. Üks soovide soov aina hoiab mind kihkvel - et minustki midagi järele jääks. Ei varjuna kivil, ei kivisse tahut - ma tahaksin olla (tean, see pole lihtne) veel lauluna pärast-mind-tuleja käes.

Ain Rannaleet (1904-1943) kuulub nende kirjanike hulka, kes pärast Oktoobrirevolutsiooni hakkasid aluseid rajama eesti nõukogude kirjandusele Nõukogude liidus. Luulekogu teemadeks on: Süda on muredest hell Suure kodu südames Hullud piined Oi, mu kodu verikallis

ei tea mida teinud ma olen oma eluga isegi seda ei tea mida teised on temaga teind üht anun ma aga valgevaluni kui on võimalik ärge elage minu valega valus mille ise olen teind endale valetades veel enne kui tundma sain teid

Luulet nooremale koolieale.

Naerukild

Täna päike üle aasa
justkui helmeid pilluks.
Ühe neist võid võtta kaasa
väikseks naerukilluks.
Lähed - sild on silla taga,
küll on palju sildu!
Ära pihust pilla aga
oma naerukildu ...
Õhtul, kui ei ole päikest,
tuhmub sammukaja,
hädasti on seda väikest
naeruraasu vaja.

100 luuletust 1991 rida

Noorte luulesarjas ilmuva esikkogu isiku- ja luulelüürika taustaks on linn, kodukorter, linnaelu välis- ja sisevaated. Autori suhe ümbritsevaga on loomulik ja vahetu, elu ja inimesi vaadeldakse sõbraliku huviga, luulemina tundlikkus ei vastanda teda maailmaga.

Pärjaks lauluisa Kreutzwaldile

Luuleraamat sisaldab kümme ballaadilaadset lugulaulu Tartu linna vanemast ajaloost (Tartu mainimine ürikus, ristisõdalaste tulek, reformatsioon, Liivi sõja sündmused) ja ühe ballaadi.

Aastal 2001 ilmunud „Normaalsuse etalon“ kandideeris Kultuurkapitali luuleauhinnale. Tuntud on Morti piktograafilised, kõikvõimalike anumate kujulised luuletused.

Valikkogu, milles on luulet ja lüürilist proosat autori kõigist varasematest raamatuist, ajaldasa 1956-1986. Kogu iseloomustab äravahetamatu juhansaarelik helgus, valusamaiguline naer, ta pessimistlik optimism.

MINU tulek ja minek MINU jälgi täis rajad MINU hingust täis majad ja aastaajad MINU tulek ja minek viiv RUUMIS ja AJAS

MIS ON MAAILM Mis on maailm ja mis on kõiksus mis on lehtimisrõõmus puu kuhu kaob see visa võitmatu jõud mis sunnib süütama õisi ootama palavikus värisema paljunema saama heledaks tormiks astuma haljajalu üle hangunud laava ja punase müüri kaduma silmist heldelt ja rikkalt tulema tagasi viljana laulva lohutusega

Käesolevas luulekogus autor jätkab oma teekonda läbi maailma, selle maailma tundmaõppimist ja oma kogemuste ning tajumuste visualiseerimist sõnade läbi. Samalt autorilt on varem ilmunud luulekogu "Koduaja tuul" (1982). Kõrb hobune lumme viskub öötaeva all, heidutet Linnuteest. Ta rakendi keerab kummuli - lumme variseb jäätunud ajaja-mees. Loom hullunult valus viskleb ürgvalguse külma kiirguse ees.

Sisu: Puhkus Gea Veriheina päev Unenäod Jaaniussid kustuvad peos Kümme käsku kaaskodanikele Ema Viimased inimesed maal

Oma kolmanda luuleraamatu esimeses tsüklis "Hinge kulg" jätkab autor varasema kahe kogu ("Äratused", 1981 ja "Ambur ja karje", 1986) mõtisklusi materiaalse ja ideaalse maailma vahekordadest, süveneb teadvusesse selle piirmistes seisundites. Teine tsükkel "Kliima üllatused" mõtestab muutusi ja üleminekuid kaasaja sotsialses kliimas, neid üldinimliku taustaga sidudes.

Malle Talveti esimene luulekogu, milles valdab haikulik tundeluule.

Autori teine luulekogu, mis on sündinud omapärase süüviva looduse- ja enesevaatluse tulemusel. See on esmajoones Vaikuse, ent ka teiste algsete mõistete - vee, puu, kivi - luule, läbitud kõige elava, olnud ja oleva elu teravalt tunnetatud seostest. Pisikese koduse laiu vaated, Põhjala suvised-talvised kaugused, loodus kogu ammendamatuses ongi autorile ta Kuningamaa.

Noore autori luule on valdavalt maa-aineline, loodusetundlik. Napi kujundi läbi, värsi näilise lihtsuse tagant aimub elu püsisidemeid, töö ja tehtu järjekestvust, inimese valutlevat seismist maailmataeva all.

 

Anne Kahro (sündinud 1974) on metafüüsilisest isikust ettevõtjana (MFIE) andnud koos käesolevaga välja viis luuleraamatut, kalambuurikogumiku ja ühe biograafilise teose. Ta on mitmete koorilaulude ja muusikateoste tekstide autor. Avaldanud esseesid ajakirjanduses.

Käesolev värsiraamat pakub läbilõike ilmunust ja viimastel aastatel loodud luuletusi.

Teine värsikogu looduse- ning mütoloogialembeselt autorilt, kelle luules on põhiline inimese ja looduse ühtsus

On mõnel siidivennal
pea haige, kärnas kärss.
Siin aitab ainult vemmal --
jah, tubli vemmalvärss.

Sest etem toorest sõimust
on teravmeelne salm
ja üle toorest võimust
on mõistujutt ehk valm.

Pealtnäha lausa lapsik
on mõni mõistujutt,
kuid valusalt kui vapsik
ta salvab sunnikut.

Autori kolmas, senisest ulatuslikum luulekogu jätkab talle omast lüürilist-groteskset laadi; selles on noorema põlvkonna väljapääsu otsivat sumbuursust ja tunnetetulva (omaette tsükli moodustavad katkendid poeemist "Põlvkond"), samuti suurlinnapingete kajastusi ja vaikset muret järjest saastuvama - nii füüsilise kui vaimse - maailma pärast.

On tuuled lõõtsudes lõhkunud jõge,
see turtsudes kees.
Ma sülgasin pihku ja sõudsin kui sõge,
ma sõudsin, mis jõudsin, kui täis meremees.

Siis tõukasin lootsiku randa. Kas tohin?
Mis kuulen ja näen:
mis noordunud taevas! mis lohutav kohin!
Ei tohi või tohin -- ma siia jään.

Ma hingasin välja ning hingasin sisse,
et ragises rind.
Kesk rohelisemast rohelisse
ürghaljuse sosin meelitas mind.

armasta lapsi
rohelisi õunu

pipart kaneeli

kui on õhtu
tumeroheline õhtu
kaneel lõhnab

nelk räägib

Luulekogu, kus autor mängib sõnade, vormide ja tähendustega, segades argist ja filosoofilist.

Omapärase lüürilise poetessi valikkogu koosneb eesti- ja soomekeelseist ja mulgimurdelistest värssidest.

 

Noore autori esikkogu iseloomustavad vaikelulised looduspildid, meditatsioonid, luuletajamina.

 

Elav inimlaps seisab täies pikkuses püsti
tahavad puritaanid näha vaid tema büsti
Vähikäik kulutab tõrva tüürita paadi päral
Mis temast jääb kui on ta ükskord tõeliselt päral

 

Dialektika, relativism, teoloogia = globaal- ja regionaaldominentide maailmavaateline poliitika (Pseudoteadused)

Kogumikus on valik Aira Kaalu luulet kogudest "Ma ei anna relva käest", "Võidurakett", "Vaba kodumaa", "Meretuuled", samuti seni avaldamata luuletusi.

Valik lasteluulet.

UP AND DOWN Oli ilus pesupäev, Juuli pesu pesi. Kustas aga särgiväel päikse paistel lesis. Pesu rippus nööri peal, maa peal tukkus Kustas. Pesu pleekis valgemaks, aga mees läks mustaks.

Mihkel Veske elutöö kandvam osa kuulub lingvistika ja folkloori valdkonda. Vesket kui luuletajat esindas ta kaasajal vaid vähenõudlik laulude vihik "Laulud viisidega". Käesoleva luulevalimiku ülesandeks on värskendada ja laiemalt tutvustada eesti rahvusliku liikumise ajastu lõpuperioodi keskseima isiku loomingut. Veske oli kahtlemata Kreutzwaldi, Koidula ja Kuhlbarsi kõrval suurema mõju ja populaarsuse saavutanud lüürik.