Luule: eesti autorid
Luulet nooremale koolieale.
Naerukild
Täna päike üle aasa
justkui helmeid pilluks.
Ühe neist võid võtta kaasa
väikseks naerukilluks.
Lähed - sild on silla taga,
küll on palju sildu!
Ära pihust pilla aga
oma naerukildu ...
Õhtul, kui ei ole päikest,
tuhmub sammukaja,
hädasti on seda väikest
naeruraasu vaja.
Noorte luulesarjas ilmuva esikkogu isiku- ja luulelüürika taustaks on linn, kodukorter, linnaelu välis- ja sisevaated. Autori suhe ümbritsevaga on loomulik ja vahetu, elu ja inimesi vaadeldakse sõbraliku huviga, luulemina tundlikkus ei vastanda teda maailmaga.
Aastal 2001 ilmunud „Normaalsuse etalon“ kandideeris Kultuurkapitali luuleauhinnale. Tuntud on Morti piktograafilised, kõikvõimalike anumate kujulised luuletused.
MINU tulek ja minek MINU jälgi täis rajad MINU hingust täis majad ja aastaajad MINU tulek ja minek viiv RUUMIS ja AJAS
Käesolevas luulekogus autor jätkab oma teekonda läbi maailma, selle maailma tundmaõppimist ja oma kogemuste ning tajumuste visualiseerimist sõnade läbi. Samalt autorilt on varem ilmunud luulekogu "Koduaja tuul" (1982). Kõrb hobune lumme viskub öötaeva all, heidutet Linnuteest. Ta rakendi keerab kummuli - lumme variseb jäätunud ajaja-mees. Loom hullunult valus viskleb ürgvalguse külma kiirguse ees.
Oma kolmanda luuleraamatu esimeses tsüklis "Hinge kulg" jätkab autor varasema kahe kogu ("Äratused", 1981 ja "Ambur ja karje", 1986) mõtisklusi materiaalse ja ideaalse maailma vahekordadest, süveneb teadvusesse selle piirmistes seisundites. Teine tsükkel "Kliima üllatused" mõtestab muutusi ja üleminekuid kaasaja sotsialses kliimas, neid üldinimliku taustaga sidudes.
Noore autori luule on valdavalt maa-aineline, loodusetundlik. Napi kujundi läbi, värsi näilise lihtsuse tagant aimub elu püsisidemeid, töö ja tehtu järjekestvust, inimese valutlevat seismist maailmataeva all.
Anne Kahro (sündinud 1974) on metafüüsilisest isikust ettevõtjana (MFIE) andnud koos käesolevaga välja viis luuleraamatut, kalambuurikogumiku ja ühe biograafilise teose. Ta on mitmete koorilaulude ja muusikateoste tekstide autor. Avaldanud esseesid ajakirjanduses.
On mõnel siidivennal
pea haige, kärnas kärss.
Siin aitab ainult vemmal --
jah, tubli vemmalvärss.
Sest etem toorest sõimust
on teravmeelne salm
ja üle toorest võimust
on mõistujutt ehk valm.
Pealtnäha lausa lapsik
on mõni mõistujutt,
kuid valusalt kui vapsik
ta salvab sunnikut.
On tuuled lõõtsudes lõhkunud jõge,
see turtsudes kees.
Ma sülgasin pihku ja sõudsin kui sõge,
ma sõudsin, mis jõudsin, kui täis meremees.
Siis tõukasin lootsiku randa. Kas tohin?
Mis kuulen ja näen:
mis noordunud taevas! mis lohutav kohin!
Ei tohi või tohin -- ma siia jään.
Ma hingasin välja ning hingasin sisse,
et ragises rind.
Kesk rohelisemast rohelisse
ürghaljuse sosin meelitas mind.
armasta lapsi
rohelisi õunu
pipart kaneeli
kui on õhtu
tumeroheline õhtu
kaneel lõhnab
nelk räägib
Omapärase lüürilise poetessi valikkogu koosneb eesti- ja soomekeelseist ja mulgimurdelistest värssidest.
Noore autori esikkogu iseloomustavad vaikelulised looduspildid, meditatsioonid, luuletajamina.
Elav inimlaps seisab täies pikkuses püsti
tahavad puritaanid näha vaid tema büsti
Vähikäik kulutab tõrva tüürita paadi päral
Mis temast jääb kui on ta ükskord tõeliselt päral
Kogumikus on valik Aira Kaalu luulet kogudest "Ma ei anna relva käest", "Võidurakett", "Vaba kodumaa", "Meretuuled", samuti seni avaldamata luuletusi.