Keeleõpe ja sõnastikud
Õpik neile väikestele eestlastele, kellele õpik „Prantsuse keel – minu arm“ väga meeldis.
Lisaks mahukale prantsuse-eesti sõnaraamatule sisaldab see raamat ka ülevaadet prantsuse keele hääldamisest ja põhjalikke tabeleid verbide ja nende pööramise kohta.
Prantsuse keele õpik on mõeldud keelekursustel osalejaile, keskkooli lõpuklasside õpilastele, üliõpilastele, kes õpivad prantsuse keelt teise või kolmanda võõrkeelena, ning iseõppijaile. Dialoogides järgitakse praegusaja prantslaste kõnepruuki; raamatu lõpuossa on paigutatud dialoogide tõlked, mis võimaldavad harjutada emakeelest võõrkeelde tagasitõlkimist. Õppetekste ilmestavad luuletused ja laulud.
Sõnaraamat valmis koostöös tuntud sõnaraamatukirjastusega Langenscheidt. Sõnaraamatu koostamisel on lähtutud eelkõige saksa keele kui võõrkeele õppijate vajadustest. Sõnaraamatus on rohkem kui 40 000 sõna ja väljendi, üle 30 000 märksõna koos saksakeelsete selgitustega, palju väljendeid, näitelauseid ja tuletisi. Igale tähendusele järgneb eestikeelne tõlge. Eraldi on esile toodud sõnavara, mida läheb vaja saksa keeletaseme Zertifikat Deutsch eksami sooritamiseks. Saksa-eesti seletav sõnaraamat on mõeldud kõigile, kes vajavad oma töös, igapäevasel suhtlemisel või õpingutes tänapäevast ja head saksa keelt.
Lihtsas keeles muinasjuturaamat "Õnnemuna" on mugandatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjutu "Õnnemunake" põhjal. Raamat pakub lugemisrõõmu keeleõppijaile, kelle keeletase on A2. Raamatus on teksti mõistmise ülesanded ja aruteluküsimused ning see sobib nii tunnis kasutamiseks kui ka iseseisvaks lugemiseks.
Raamatus "Kirju kolmapäev" on 40 lühikest A2+ tasemele jõukohast lugemisteksti. Tekstid on kirjutatud täiskasvanud eesti keele õppijale ning neid võib lugeda nii iseseisvalt kui ka keeletunnis. "Kirju kolmapäev" kuulub lugemike sarja, kus on kokku seitse raamatut. Ilmunud on ka sarja esimene raamat "Valge esmaspäev" ja kolmas raamat "Triibuline teisipäev"
Rootsi keele põhisõnavara hõlmav ja tänapäeva keelekasutust järgiv sõnaraamat sisaldab 38 000 märksõna ning rohkesti kasutusnäiteid, fraseologisme ja idiomaatilisi väljendeid. Lisaks põhisõnavarale on sõnaraamatus ka valik oskussõnu infonduse, informaatika, tehnika, sotsioloogia, kultuuri jm alalt, samuti kõnekeelseid, slängi- ja uuemaid võõrsõnu. Antud on ka rootsi keele hääldusjuhised, nimisõnade käänamise ja tegusõnade pööramise tabel. Märksõnade esitus on lihtne ja kasutajasõbralik.
Sõnaraamat hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara. Nii territoriaalsete kui ka sotsiaalsete murrete sõnavara on esindatud üsna napilt. Sõnaraamat on 1976. aasta ÕS-ist palju mahukam ja keeleinfo poolest rikkam.
Leksikonis, mille valmistas ette kvalifitseeritud autorite – filosoofide, sotsioloogide, psühholoogide, ajaloolaste suur kollektiiv, on esindatud filosoofiateaduse kõik osad. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale. Tõlgitud 4. venekeelse väljaande järgi.
Millist sõna kohtab eesti kirjakeeles sagedamini, kas vanaema või vanaisa? Kas elevanti või sääske? Siin on 9700 kirjakeele sagedamat sõna, mis annavad sellistele küsimustele vastused ja katavad eestikeelsest tekstist 90%. Aluseks üks miljon sõna ajakirjandust ja ilukirjandust. Vajalik eesti keele õppijaile ja õpetajale, lingvistile ja muidu huvilisele.
Prantsuse-eesti-prantsuse taskusõnaraamatus on kokku ligi 40 000 tänapäevast sõna ja väljendit, mida igapäevakeeles kõige rohkem kasutatakse. See on käepärane abivahend igaühele, kes tunneb huvi prantsuse keele vastu.