Kaasaegne: välisautorid

Selle USA kirjaniku raamatud on põhiliselt poliitilised thrillerid, kus ükski valitsus või institutsioon ei ole vähimalgi määral usaldatav ja inimesed on vaid pisut paremad. "Amortiseerunud" agentide mahakandmised, uute agentide värbamine, valimiskampaaniate ja avaliku arvamuse juhtimine on peamised teemad tema raamatutes - ka käesolevas - mille kangelasteks on keskmisest kõrgema intellektiga, maailma avatult suhtuvad uuendajad, kellele kangelaslikkus on ainsaks tegutsemismotiiviks.

Tomas Eloy Martínez sündis 1934. aastal Argentiinas. Tema esimene raamat ja esimesed artiklid ilmusid ajavahemikus 1968-1973. Sõjaväelise diktatuuri ajal elas ta pagenduses Venezuelas, kus kirjutas veel kolm raamatut. "Püha Evita" ilmus 1977. aastal ja sai otsekohe väga populaarseks. Raamatu aluseks on Eva Peroni lugu, kes suri ja sai ühtlasi surematuks 26. juulil 1952. aastal. Tema palsameeritud keha aga peideti, rööviti, maeti, kaevati taas välja ja tassiti ringi. Tomas Eloy Martínez on loonud paeluva kirjandusteose vaesest tüdrukust, kellest sai Argentiina kroonimata kuninganna. "Siin on lõpuks raamat, mida ma alati olen tahtnud lugeda." Gabriel Garcia Marquez

See romaan on austusavaldus tööle, mida tehakse Keenia rahvusparkides, kus tulevastele põlvedele säilitatakse Ida-Aafrika puutumatut loodust, ja tunnustuseks neile meestele, kelle hoole all need reservaadid on. Romaani tegevus areneb Ambolesi reservaadis.

Itaalia nüüdiskirjaniku Marcello Venturi (1925–2008) romaan kujutab endast minevikureisi, mille noor peategelane Enrico võtab ette oma päritolu kindlakstegemiseks ja mis lõpeb traagilise avastusega, et ta on just see, kes ta kõige vähem tahtnuks olla.

Peategelane Ram Mohammad Thomas võidab telemängus miljard ruupiat. Kohe pärast seda lasevad mängu korraldajad ta vahistada, sest nad ei usu, et lihtne kelner võib ausal teel sellise mängu võita. Rami päästab politseist noor advokaat, kes laseb noormehel seletada, kuidas too kõiki vastuseid teadis.

Väljapaistva norra kirjaniku Johan Borgeni (1902-1979) kõlbelise valiku probleeme käsitleva romaanitriloogia (Väikelord, 1955; Tumedad lätted, 1956; Käes, 1957) esimene raamat. Selle peategelane on keskkodanluse hulgast pärit puberteedieas nooruk, kelle šokeerivas käitumises ilmnevad isiksuse lagunemise esimesed tunnused.

Vastabiellunud Glen ja Bessie Hyde võtavad ette hulljulge retke – nad üritavad läbida omatehtud paadiga Suure kanjoni, teisisõnu kurikuulsad Colorado jõe kärestikud. Kui see õnnestuks, oleks Bessie esimene naine maailmas, kel see korda läinud. Möödub kuu, retklejatest pole märkigi... Tõsielufaktidel põhinev romaan pole üksnes riskantse seikluse lugu; me elame kaasa kahe noore kohtumisele, nende saatuslikule armastusele, rutakale abiellumisele, mesinädalatele, milleks kujuneb see retk teadmatusse.

Noore taani kirjaniku ilukirjanduslik põnevik, mille sündmustiku keskmes on fotode kompuutermanipuleerimine, aga ka nägemus sellest, kuidas moodne tehnika teeb võimatuks eristada reaalsust väljamõeldisest. Üksikisiku puhul võib see viia kohutavate tagajärgedeni. Romaani tõlkeõigused on müüdud paljudele nimekate kirjastustele üle maailma. Sellest thrillerist tehakse ka film.

Norra kirjaniku Trygve Gulbransseni romaanitriloogia teine ja kolmas raamat, eesti lugejale juba tuttava "Ja taamal laulavad metsad" järg, milles autor jätkab uhke Bjørndali mägismaatalu elu kujutamist.

Tuntud norra kirjaniku talupojaainelise romaanitriloogia esimene raamat, milles kujutatakse uhke mägismaatalu inimeste elu, nende võitlust lausmaaelanike kadeda vaenuga, kõikemõjutavat armastust ja surma. Raamatus on rohkesti põhjamaiselt karget romantikat, karujahtide, talveöiste saanisõitude, uhkete pidude ja ballide kirjeldusi.

"Seitsmeviilumaja" tegevus hargneb Uus-Inglismaa puritaanlikus keskkonnas, kus minevikus sündinud ülekohus jääb üht suguvõsa needusena painama, et lõpuks siiski armastuse võluväel haihtuda.

Kuna ta sõitis nagu aegluubis, liikusid mootoriga ühendatud klaasipuhastajad nagu limased teod millimeetriste jõnksude haaval, kiilusid pausi pidades kinni ning siis tuli rusikaga klaasile põrutada, et nad alustaksid uuesti oma pikaldast poolringis edasi-tagasi kulgemist. Nad maalisid tuuleklaasile määrdunud lehvikuid, saavutades nõnda oodatule hoopis vastupidise tulemuse. Pahasena, et mitte keegi peale tema ei taju ohu suurust, hakkas vanaema rahutu käega tuuleklaasi seestpoolt nühkima, alustades silmade kõrguselt ning tehes aina laiemaid ja lapikumaid ringe, vargsi isegi juhi poolele tikkudes, et mees märkaks vahet - ja läbi higikelmesse tekkinud laigu tuuleklaasi seisukorda vaadates sai vältimatult selgeks, et näha ei ole mitte kui midagi.

"Dina pärandus" on kolmas ja viimane raamat romaanitriloogiast, mille esimesed kaks osa "Dina raamat" ja "Õnne poeg" ilmusid eesti keeles vastavalt 1997. ja 1999. aastal. Sündmustik areneb 19. sajandi teisel poolel Põhja-Norras, kuhu koolitatud arstina pöördub Kopenhaagenist tagasi Benjamin, tuues kaasa oma ematuks jäänud tütre Karna. Koju pöördub tagasi ka pikki aastaid Euroopas elanud Benjamini ema Dina. Nii kujuneb raamatust kaasakiskuv jutustus kolme põlvkonna kohtumõistmisest iseenda ja minevikupärandi üle. Jõuliselt tõuseb esile Benjamini kuju, kes arstina võidab suure lugupidamise ümbruskonna rahva hulgas. Ühiskondlikus plaanis kirjeldatakse teoses üleminekut «uude aega». talupojaühiskonnast linnaellu. Kuid esiplaanil on siiski inimestevahelised suhted, mis loovad romaanis suuri pingeid. See on raamat keerulistest inimsuhetest, armastuse mitmekesisest palgest, teise inimese läheduse igatsusest, muusika tähendusest ja oma valiku talumisest.

"Marguerite'i juures polnud kunagi nähtud teisi lilli peale kameeliate. Proua Barjoni lilleäris hakati teda kutsuma Kameeliadaamiks ja see hüüdnimi jäigi talle külge. Veel teadsin ma, nagu kõik need, kes liikusid Pariisis teatud seltskonnas, et Marguerite oli olnud elegantsete noormeeste armuke, mida ta ise möönis, ja et noormehed uhkustasid sellega – see tõestas, et mõlemad pooled jäid teineteisega rahule."

Karl May kuulsa, palju kordi trükis ilmunud ja korduvalt filmitud romaanisarja tegelasteks on vaprad ja üllad punanahad ning nende ahistamise vastu võitlevad valged sõbrad. Apatšide pealik Winnetou ja tema kaaslased on kujunenud mitme põlvkonna noorte lemmikkangelasteks.

Karl May kuulsa, palju kordi trükis ilmunud ja korduvalt filmitud Winnetou romaanisarja tegelasteks on vaprad ja üllad punanahad ning nende ahistamise vastu võitlevad valged sõbrad. Apatšide pealik Winnetou ja tema kaaslased on kujunenud mitme põlvkonna noorte lemmikkangelasteks. 3. Raamat “Winnetou surm” Olin varahommikul sadulasse istunud ja juba hulga maad seljataha jätnud. Nüüd tundsin end üsna väsinuna ja otse lagipähe paistev päike roiutas tublisti, seepärast otsustasin puhata ja lõunatada. Minu ees laius ääretu preeria. Viis päeva tagasi oli suur ogellallahijõuk meie reisiseltskonna laiali pillutanud ning sestsaadik polnud ma näinud peaaegu ühtki looma ega ainustki inimjälge; viimaks hakkasin igatsema mistahes arukat olendit, et veenduda, ka ma pika vaikimise järel polnud sootuks kaotanud kõnevõimet. Siin polnud ühtki oja ega mingit muud veekogu, ei metsa ega põõsaidki, niisiis polnud mõtet kaua puhkepaika valida, võisin peatuda kus tahes. Ühes väikeses nõos kargasingi sadulast maha, kammitsesin oma mustangi lassoga, võtsin teki ja tõusin madalale kingule, et sinna pikali heita. Oma ratsu pidin jätma nõkku, et juhuslikult läheneda võiv vaenlane teda ei märkaks, endale aga otsisin kõrgema koha, kust sain ümbrust silmas pidada, jäädes ise nähtamatuks.

Abikaasa otsinguil pöördus Ariel viimases hädas abieluagentuuri poole, kus talle pakuti fiktiivabielu, mille lõppedes oleks teda oodanud suur tasu. Ahvatletud võimalusest osta suures linnas korter, Ariel nõustus. Pärast abielulepingu allkirjastamist leidis ta aga, et selle tingimused on orjastavad ning fiktiivne mees pole sugugi nii korralik ja hästikasvatatud, nagu alguses paistis.

Kui Gisela end üksildasena tunneb, sõidab ta väikese sinise järve äärde, mis on peitunud metsade rüppe. Gisela elu muutub samamoodi nagu järv oma värve muudab. Tema sees kasvab miski. Miski, kellest võib saada uus inimene. Kas Gisela laseb sel juhtuda?

Kaks vananevat sõbratari võtavad üüriliseks noormehe, kes nende ellu saatuslikke muutusi toob. Üllatava lõpplahendusega romaan on mitmekihiline ja näitab inimloomuse keerukust.

Raamatu autor Jānis Lejiņš rõhutab oma romaanis üht põhilist mõtet: see, mis juhtus 12.–13. sajandil Läänemeremaades, ei olnud paljalt mõne suure rahva kuri soov mõnda teist väiksemat alla heita; asi oli juurdepääsus kaubateedele

"Juuksurite pikniku" iseloomustuseks seisab originaalväljaande saatesõnas:
"Selle raamatu kahekümnes loos viib Felicitas Hoppe oma lugeja äraspidistesse maailmadesse. Saatuse tuju või veider juhus paiskab tema kangelased paikadesse, kus nad püüavad pinda jalge alla saada. Nad on tühipalja kriimustuse kangelased ja õnnetuse rüütlid. Nende lugude dramaatika järgib unenäoloogikat. Pole mingit kindlat pinda ei kangelastele ega lugejale."

Tegemist on ekslevate varjudega, raamatu peatükkidest mõni koosnebki vaid kahest lausest, mõni aga pikematest või lühematest lõikudest. Pigem lühematest. Autori mõtted ekslevad siia ja sinna - küll minevikku, millel meie jaoks veel palju varuks, küll tegeleb ta ladina- või kreekakeelsete mõistete selgitamisega.

Tegu on poisiohtu meeste eneseotsinguid kujutava psühholoogilise teosega. Päästja rolli satub seal soomerootslane Ilmar Forsberg, kes üritab päästa soomlasest sõjaväljakaaslase Mikkola elu. Taamale jääb eestlane Henn, kes mõjub Albert Kivika romaani „Nimed marmortahvlil” Henn Ahase teisikuna.

Norra kirjaniku 2006. aastal ilmunud teos koosneb joonealustest märkustest kirjutamata romaanile ning räägib nii romaani kirjutamise kui ka poliitilise ausaksjäämise võimatusest. Loo peategelane, diplomaat Armand V. on müünud oma hinge ning saanud vastu glamuurse elu võimustruktuurides.

Jani pea sees oli miski. Ja see miski püüdis põgeneda. Lase see lahti, ütles Maaike, muidu jääd sa haigeks. Lugu lahtilaskmisest ja kinnipüüdmisest.

Sisukord:

• Priske, julge ja suur
• Mulle meeldib vaadata
• Viiulitunnid
• Talled
• Külmutuskapp
• Suudlemisnakkus
• Vana siddalane

Poja imetleva pilgu all tantsivad nad Nina Simone'i lauldava "Härra Bojangles'i" saatel. Nende armastus on maagiline, pöörane, lakkamatu pidupäev. Nende elus pole ruumi muule kui ainult naudingutele, fantaasiatele ja sõpradele. Ootamatusi täis ekstravagantne ema annab tooni ja hoiab ohje enda käes. Tema on see, kes võttis perekonda ka neljanda liikme – korteris ringi uitava suure eksootilise linnu Preili Superkasutu. Ja just ema tõmbab neid pidevalt poeesia ja meeletuste keerisesse. Ent ühel päeval läheb ta üle piiri. Isa ja poeg teevad kõik, et paratamatut ära hoida, et pidu, maksku mis maksab, jätkuda saaks.

„Suudlus huultel“ on E. R. Burroughsil Tarzani-lugude kõrval kirjutatud „Poksija Billy“ järg. Neid kahte raamatut seovad ainult peategelased Chicago tänavapoiss ja allilma rusikakangelane Billy Biren ning New Yorgi miljardäri tütar Barbara. Allilma pahelises keskkonnas sirgunud Billy Biren, kes oli valmis kaasa lööma igas kahtlases ettevõtmises, hakkas Barbara Hardingi mõjul muutuma juba jutustuse esimeses osas. Billy peab rikkuse ja vaesuse vahelist kuristikku ületamatuks ning ei lähe suhetes Barbaraga üle unistuste piiri. Barbara on küll valmis noormehele vastu tulema, ometi taandub see enda arvates väärikama ja harituma Billy Mallory ees …

 

Romaan põhineb United Artistsi filmi stsenaariumil, mille autorid on Jeffrey Caine ja Bruce Feirstein. Süžee autor Michael France.

 

Menukirjanduse ameerika klassik Edgar Rice Burroughs ei ole loometegevuses piirdunud üle maailma põlvest põlve tuntud tarzaniaanaga. Tema «Poksija Billy» tugineb üsna igapäevasele eluproosale. Chicago tänavapoiss Billy Biren kasvab allilma rusikakangelaseks, kelle suhtumise ellu ja ümbritsevasse kujundab ümber armastuse vastupandamatu jõud. Autor ei ole siiski suutnud jätta kirjeldamata seiklusi maal ja merel nagu Tarzani-lugudeski, kuid peamine on ikkagi inimese muutumine ajas ja ruumis. «Poksija Billy» tegevustik ei jõua oodatava lahenduseni. Samade tegelaste käekäiku kirjeldab autor raamatus « Suudlus huultele ». Mõlemad raamatud on huviga loetavad nii koos kui eraldi.

Raamat käsitleb Prantsuse kuninga Philippe Ilusa viimast eluaastat 14. sajandi alguses: tuleriidal hukatava Templirüütlite suurmeistri needust, abielurikkumiste paljastamist kuninga perekonnas, süüdlaste karistamist ning needuse täidemineku algust. Ajalooline romaan Philippe Ilusa viimasest eluaastast XVI sajandi alguses.

Raamat jutustab nelja ema ja tütre loo, mida läbiv motiiv on Õnnerõõmu Klubi, ka kõige raskemal ajal säilinud õnnelootuse sümbol. Emad on tulnud Hiinast Ameerikasse, lootes et nende tütarde elu uuel kodumaal kujuneb kergemaks, kui nende enda elu. Kuigi tütred neelavad oma elus rohkem kokakoolat kui pisaraid ning räägivad perfektset inglise keelt, ei kulge nendegi tee päris valu ja vaevata.

Üks mees põgeneb lumetormi varjus. Ta eksleb Keskmassiivi tühjadel lagendikel, kust kellelegi ei tule pähe teda otsida. Ta tahab üles leida vana poksija Kochko, kelle elu ta kunagi on päästnud. Ent elul on varuks ootamatusi ning lugeja ees rullub lahti kirju kangas, milles leidub nii armastust esimesest silmapilgust, kauni žongleerija pallikaskaade kui kurttummade laste lumemänge, ning kriminaalse pinevuse asemel ilmuvad meie ette haprad ja omapärased kujud nagu fantaasiaküllane hauakaevaja Bichon ja kabareelauljanna Faustine. Kas põgenik mõistab, et leidis sootuks enam, kui oli otsinud? Üks mees põgeneb lumetormi varjus. Ta eksleb Keskmassiivi tühjadel lagendikel, kust kellelegi ei tule pähe teda otsida. Ta tahab üles leida vana poksija Kochko, kelle elu ta kunagi on päästnud. Ent elul on varuks ootamatusi ning lugeja ees rullub lahti kirju kangas, milles leidub nii armastust esimesest silmapilgust, kauni žongleerija pallikaskaade kui kurttummade laste lumemänge, ning kriminaalse pinevuse asemel ilmuvad meie ette haprad ja omapärased kujud nagu fantaasiaküllane hauakaevaja Bichon ja kabareelauljanna Faustine. Kas põgenik mõistab, et leidis sootuks enam, kui oli otsinud? Meisterlik jutuvestja Jean-Pierre Milovanoff ilmutab end oma kunsti täies suuruses.

"Provokaator" on tundlik lugu pereemast, kelle maailm variseb kokku pärast üht islamistide terrorirünnakut Londonis. Naise abikaasa ja neljaaastane poeg saavad surma, kui kuus enesetaputerroristi jalgpallistaadioni publiku seas pommid õhkavad. Leinas ema püüab leida lohutust, kirjutades kirju kuriteo oletatavale süüdlasele – Osama bin Ladenile. Kuid lool on mitu tahku, miks naine end oma pere surmas süüdistama hakkab? Mis rolli mängib selles loos pereema salajane armusuhe? Kes on juhtunu provokaator? "Ma ei ole täiuslik ema, aga ma räägin sulle täiuslikku tõde, sest me räägime südamest südamesse. See on minu lugu."

"Provokaatori" esmatrükk jõudis imelike kokkusattumuste tõttu Briti poelettidele neljapäeval, 7. juulil 2005. aastal. Päeval, mil terroristide pommid plahvatasidki Londoni metroos ja liinibussis. Nii saavutas raamat hetkega tuntuse kogu Inglismaal. Chris Cleave oleks justkui suurt rahvuslikku tragöödiat ette aimanud – see tegi teose ka meediaväljaannete esikaaneuudiseks ja kõhedusttekitavaks ettekuulutuseks.

"Inezi vaist" on armastusromaan, mille sündmustik areneb erinevatel aegadel. Keerulised suhted kuulsa dirigendi Gabriel Atlan-Ferrara ja soprani Inez Prada vahel leiavad aset reaalsel tasandil 20. sajandi erinevatel aastakümnetel, peegeldades ka selle nüüdseks katastroofide sajandiks nimetatud ajastu kataklüsme. Teine, ajatu armastuslugu, milles saab nähtavaks algupärane Inez, a-nel, on kujutatud müütilisel plaanil. 92 aastasena tunnistab Gabriel, et tulevik tähendab talle surma, kuid minevik armastust ja Inezi. Kuid varsti nad kohtuvad taas...

Romaanis avab autor lugejate meeled ka tänapäeva keerulises maailmas leiduvale headusele ja ilule. Ta osutab meie kasutamata võimalustele ning näitab, mida kõike suudavad meie mõttejõud ja kujutlusvõime.

"Õnn saabub homme" on kõmulise bestselleri "Casual" (eesti k "Uusvenelaste naised") autori Oksana Robski teine raamat Vene kodanluse tagasihoidlikust võlust. See on avameelne ja provokatsiooniline romaan üksildusest, sellest inimlikust hingeseisundist, mis ei sõltu jõukusest ega elukohast. Tulevik ei ole kunagi selline, nagu sa oled oodanud, ent alati on šanss, et just homme juhtub see, mida sa igatsed.

Soome kirjaniku sügavalt läbitunnetatud romaan XVI sajandi alguses tegutsenud saksa maalikunstnikust Matthias Grünewaldist, kes oli pikemat aega unustusse vajunud. Nüüd tuntakse teda kui üht omapärasemat saksa renessansi meistrit.

Suviseks lugemiseks sobib hästi see soe ja südamlik lugu Chambersite perest Kanada väikelinnas Stonebrookis, laia Stonebrook Creeki jõe kaldal, mis voolab aeglaselt Huroni järve. Kanada kirjaniku Bonnie Burnardi meisterlik romaan kolmest põlvkonnast ühes tavalises väikelinnas algab 1950. aastatel ja lõpeb 1990. Läbi aastakümnete kulgeb ühe perekonna elu: pulmad ja matused, sünnid ja sünnipäevad, generatsoonide vahetus, lahkuminekud ja kokkusaamised. Tundlikult ja detailirikkalt kujutab kirjanik tavaliste inimeste igapäevast elu. Bonnie Burnard on suurepärane jutustaja -- argipäeva ja inimeste taktitundeline jälgija.

Noore saksa autori Silke Scheuermanni novellikogu "Rikkad tüdrukud" ilmus 2005. aastal ning saavutas kiiresti tunnustuse nii lugejate kui kriitikute poolt. Iga lugu selles raamatus on ühe inimese illusioonidest, ootustest, armastusest, pettumistest. Nõelterava pilguga tungib autor tegelaste hingeellu, paljastades kahtlusi, võitlusi ja traagikat, inimeste püüdu olla õnnelik ja teha oma elust midagi rohkemat, kui see seni oli. Tegelaste illusioonid satuvad tihti konflikti tegelikkusega, millele järgneb kas enesepettus või reaalsuse, inimeste, ka enda ebatäielikkuse, valulik aktsepteerimine. See raamat on täis üllatusi. Mitte ainult pööretega, mille lood võtavad, vaid ka sügavusega, millega autor tegelasi lahkab. Silke Scheuermann ei imetle oma lugude kangelasi, vaid vaatleb neid distantsilt, irooniaga, tema pilk on range ja reaalne, tuues välja üksikasju ja vigu ning selle, mis nende taga peitub. Ta oskab suurepäraselt püüda kinni tänapäeva ühiskonna meeleolusid ja need ka teistele nähtavaks ja arudaadavaks teha. Scheuermanni stiil on lüüriline, amüsantne, irooniline, lihtne. Väheste sõnade ja väljenditega ning tabavate olukordadega jutustab ta oma lugusid mõjuvalt ja tõepäraselt.