Hobid

"Prantsusmaa. Ajalugu seiklustes" on isikupärane ja haarav jutustus, millest õhkub autori elu jooksul kogutud tarkust ja kirge.

Siin ühinevad romaanikirjaniku stiil ja õpetlase sügavad teadmised. Kohati naljakasse, pidevalt üllatavasse jutustusse pole kuhjatud fakte ja aastaarve, selle asemel loob autor Prantsusmaast hämmastava sümfoonilise panoraami Gallia ja Rooma aegadest kuni liikumiste #MeToo ja Black Lives Matter ning kollavestide ja Covid-19 aastateni.

Kirjaniku Prantsusmaal elamise, töötamise ja reisimise aegsed seiklused ning avastused seovad müstilise rännaku ajas ja ruumis maalähedaste kogemustega. Sõja- ja revolutsioonistseenid Provence’i tasandikest Pariisi slummide ja bulvariteni ning mõned tegelased – Caesar, Karl Suur, Louis XIV, Napoléon Bonaparte, kindral de Gaulle – võivad olla tuttavad, kuid kõiki näidatakse siin veidi teises valguses.

Paljud teised sündmused, kohad ja inimesed ei ole Prantsusmaad käsitlevates ajalootekstides kunagi varem esinenud – aurumasin gooti katedraalis, hiiglaslik puu Prantsusmaa keskpunktis, salapärased katsed kippuda autori elu kallale… 

Ligi pool sajandit uurimistööd ja kondiauruga liikuval kaherattalisel ajamasinal – jalgrattal – läbitud viiskümmend tuhat kilomeetrit – nii on valminud see raamat, mida lugedes võivad paadunumadki frankofiilid ehk imestada, kas nad ikka üldse tunnevad seda terra incognita’t Euraasia läänepoolses servas, mis praegu kannab nime Prantsusmaa.

Graham Robb on sündinud 1958. aastal Manchesteris, õppinud ja ka töötanud Oxfordis Exeteri kolledžis. Ta on kirjutanud Prantsusmaa ajaloost ja kirjandusest. Eesti keelde on seni tõlgitud tema Whitbreadi auhinna võitnud biograafia "Victor Hugo" (Varrak, 2000), nii Duff Cooperi kui ka Kuningliku Kirjandusühingu Ondaatje auhinnaga pärjatud "Prantsusmaa avastamine" (Varrak, 2010) ja "Pariislased" (Varrak, 2012), mille eest autasustas Pariisi linn teda linna aumedaliga. Graham Robb elab Inglismaa ja Šotimaa piirialal.

See raamat on sulle abiks sammude seadmisel looduses ja oma fotograafiaoskuste arendamisel. Millist tehnikat kasutada, kuidas luua huvitavaid kompositsioone ning märgata paremini pildistamisvalgust? Millal ja kuhu minna ning kuidas loodust võimalikult vähe häirida? Need kõik on teemad, millele peab iga loodusfotograaf, ükspuha kui kogenud, ikka ja jälle mõtlema.

Raamat sobib kõigile, kes tunnevad armastust looduse ja fotograafia vastu, olgu pildistamise vahendiks telefon või profikaamera. Mõne peatüki sügavam mõõde eeldab rohkem kogemust ja paremat tehnikat, mõni on aga selline, mis sobib alustavale telefoniga pildistajale.

Iga lehepaar hõlmab fotot, teooriat, pildi kirjeldust ja tehnilisi andmeid. Iga teema puhul keskendutakse kolmele kõige olulisemale küsimusele: mis, miks ja kuidas.

„„Kuidas pildistada loodust” sündis järjena populaarsele fotoõpikule „Kuidas pildistada inimesi”, mis ilmus 2020. aastal. Portreed on tänaseni minu peamine töö, aga tasakaaluks inimeste pildistamisele on alati olnud kõrval ka loodus. Esimene minu tehtud foto oligi loodusest ning peaaegu igal vabal hetkel leiab mind ka nüüd kaameraga metsas uitamast, olgu see kodune Eesti, Amazonase vihmamets või kõik, mis jääb nende vahele.” – Kaupo Kikkas

Tippsport on võimas vaatemäng, mis köidab ja ühendab inimesi üle terve maailma. Kuid see on ka suurte panustega miljardiäri, millega kaasneval pingel on piisavalt jõudu räsida sportlikku vaimu, et selle varjus saaks areenile hiilida spordi vaenlane. Spordireporter ja uuriv ajakirjanik Hajo Seppelt on pikki aastaid liikunud kahes eri maailmas. Neist üks on viinud teda säravatele üritustele, maailmameistrivõistlustele ja olümpiamängudele, teine aga kulisside taha, sinna, kus toimuvad pettused ja korruptsioon. Just seal, kuhu tuledesära valgusvihk enam ei küündi, on ta kohtunud treenerite ja ametnike, arstide, mänedžeride ja sportlastega, kes on petnud ise või aidanud seda teistel teha. Rahvusvahelise haardega uuriva ajakirjanikuna on Seppelt püüdnud alati vestelda ka nendega, kes sporti kahjustavad, sellest rikastuvad ja ausa mängu reegleid jalge alla tallavad. Ta nimetab neid spordi vaenlasteks ning on veendunud, et nende kuritegelikud mahhinatsioonid tuleb paljastada. Seppelt viib lugeja salajastele kohtumistele ning toob päevavalgele rünnakud oma elu ja karjääri vastu jõudude poolt, kelle kriminaalsetele kandadele on ta jõuliselt astunud. Sõna saavad ka need, kes on spordimaailma mahhinatsioonide vastu julgelt välja astunud. Nii nagu ta isegi, saades 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste eel Venemaalt "preemiaks" viisakeelu. Seppelt on pühendanud end spordile ja juurdlevale ajakirjandusele aastast 1985, pälvides oma ennastsalgava töö eest rohkelt tunnustust. Ta on võtnud nõuks teha spordist taas aus võitlus – missioon, mis on teinud temast tulise eestkõneleja läbipaistva, sõltumatu ja rahaliselt iseseisva dopingutestimise süsteemi ning spordiliitude nimel. Raamatu kaasautor Wigbert Löer on kirjutanud raamatuid dopingust ja rahvusvahelisest spordiennustusest. Ajakirjanikuna on ta paljastanud mitmeid poliitilisi korruptsioonijuhtumeid.

Elustiiliraamatu "Aias sajab saia" autorid Lia Virkus ja Siire Vanaselja viivad lugeja tervet aastat hõlmavale aiaringile, märkama selle rõõme ja võimalusi nii kaunil maikuul kui nukras novembris. Kui toiduvõlurist Lia ja loova loomuga rohenäpust Siire kokku liita ning laiali lahutada, saaks ilmselt kaks keskmist kokka-aiahoolikut. Õnneks pole säärane tehe võimalik ning nii on mõlemad autorid saanud raamatusse panna oma parimad teadmised ja isiklikud kogemused. Siire on enda meelest maailma kõige laisem aednik, ometi on tema lumest lumeni õitsev aed mõne külalise arvates liigagi korras. Raamatus jagabki ta kuust kuusse praktilisi näpunäiteid, kuidas ta seda teeb, ja innustab lugejaid loovaid lahendusi otsima. Ikka selleks, et aiarõõm ei kaoks. Lia pakub retsepte ning nippe, kuidas kõik see hea ja parem, mis meie aedades ja aiaservades kasvab, toiduks saab. Tooraineid jagub kapsast ja karulaugust sireliõite ja suvikõrvitsani! On vana head köögiklassikat ja retsepte, mis üllatavad ning panevad nii mõndagi taime teise pilguga vaatama. Proovige kasvõi võilillemett ja pojengivett! Mõlemad autorid tegid lahti nii oma aia värava kui käisid ka teiste aedu uudistamas. Millised lood neis aedades peituvad, kes seal kasvavad ja kas külaliste kooki ka pakuti, selgub juba raamatus.

«Maru maitsete maailm. Angervaks, seened ja päästetud tomatid ehk armastus täistaimselt taldrikul» on Maru kolmas kokaraamat.

Siia kaante vahele olen kogunud lihtsaid ja häid retsepte, mis on pärit 1970.−1990. aastatel minu ja mu ema käsitsi kirjutatud retseptivihikutest. Tol ajal sai uusi retsepte sõpradel-sugulastel külas käies, naisteajakirjade retseptirubriikidest või teleekraanilt ning kirjutati enda kaustikusse ringi. Mu meelest on need n-ö sõbrannade retseptid alati parimad! Samuti on mulle kingitud ja sõbrad lugeda toonud oma pere vahvaid käsikirjalisi retseptikogumikke. Leidsin neist nii mõndagi põnevat meeldetuletamiseks ja teiega jagamiseks. Uue nostalgiakogumiku retseptid aitavad ikka ja jälle, kui tekib küsimus, mida õhtul perele söögiks valmistada või millega küllatulevaid sõpru rõõmustada. Mul on nii hea meel, et nostalgiaroad on ikka veel menukad.

Kui oled kodust välja kolimas, alustad iseseisvat elu, oled tudeng või lihtsalt soovid lõpuks hakata ise süüa tegema, siis see raamat on sulle! Kõik toidud valmivad hõlpsasti ja kättesaadavatest koostisainetest ning on lihtsad, kiiresti valmivad ja soodsad.
Raamatu eesmärk on aidata noortel, kes alustavad iseseisvat elu, leida üles rõõm ise kokkamisest ja seda ilma liigse keerukuseta. Sestap ei leia kaante vahelt lambapraadi ega šokolaadikringlit, flambeeritud kammkarpe ega keerulisi torte. Siin on vaid lihtsad ja maitsvad argitoidud, mida saad valmistada kiirelt ja vähese vaevaga.

MIDA SEE RAAMAT SULLE ANNAB?
Lihtsad koostisosad. Katsusin hoida retseptid nii väheste ja lihtsalt leitavate koostisosadega kui võimalik. Mõned ägedad kastmed ja maitseained aga võiksid toitude põnevamaks tegemiseks kodus varuks olla, soovitused leiad „Sahvrivarude” peatükist.
Vähem nõudepesu! Enamik retsepte on koostatud nii, et määriksid võimalikult vähe nõusid, samuti ei ole tarvis peale kokkamist teha köögis suurpuhastust.
Soodne ja nutikas kokkamine. Hea toit ei pea olema kallis! Siit leiad eelarvesõbralikud lahendused. Õiged kogused. Retseptid on mõeldud 1–2 inimesele, et vältida toidu raiskamist.
Targad kiirteed. Täiesti okei on kasutada poolvalmis tooteid, nagu külmutatud köögiviljad, konservoad ja -tomatid jms, et aega kokku hoida.
Kiired toidud. Enamik retsepte valmib 15–30 minutiga.
Vastused küsimusele kuidas. Raamatu esimeses osas on selged juhised paljude põhiliste söögitegemisoskuste kohta pudrukeetmisest ahjukana küpsetamiseni.
Kui oled alles algaja, võib köögis toimetamine tunduda hirmutav või tüütu. Ja kindlasti tuleb ette hetki, kus mõni roog ei õnnestu nii, nagu lootsid – see on täiesti normaalne! Kokkamine on protsess, seda õpitaksegi katsetades. Iga väike samm viib sind lähemale enesekindlale ja loovale kokkamisele.

Anni Arro andis oma esimese kokaraamatu „Salatid, pirukad ja suupisted” välja aastal 2004 olles ise 21aastane. Sealt alates on ta välja andnud 9 kokaraamatut, juhtinud kokasaateid ja pidanud kohvikuid. Oma suurimaks saavutuseks peab ta siiski unustuse hõlma jäänud toitude taas popiks muutmise eestlaste söögilaual. Näiteks nagu peet, kõrvits, kiluvõileib, roosamannavaht… „Mulle meeldib oma raamatute kaudu jõuda lugejate kodudesse, nende kööki ja toidulauale. Hea toit ühendab inimesi, teeb rõõmsaks ja ilusaks.”

„Läbi lillede” on aga inspireeritud Anni vanaema Helgast, kes oli suurepärane kodukokk. „Isegi sügaval nõukaajal, kui poest ei olnud mitte midagi saada, suutis ta jahust ja piimast välja võluda imemaitsvad road. Helgal oli köögis riiulis mummuline vihik, mida ta aegajalt lehitses. Seal olid sees tema lemmikretseptid.” Nüüd on see aare Anni riiulil ja innustab teda. Antud raamatust leiategi Anni valiku Helga vihikust ning lisaks palju uusi retsepte tema enda köögist.

„Lilled vaasi … ja pada muhisema!”

Kuidas reisiti Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal enne raudtee tulekut? Mida nähti, millest oma reisikirjades kirjutati? Soome ajaloolane Seppo Zetterberg vahendab peamiselt sakslaste ja venelaste mälestusi ja reisimuljeid Balti provintsidest, kirjeldab toonaseid olusid mõisates ja postijaamades, linnades ja lossides, Tartus, Narvas, Riias ja mujalgi. 19. sajandi alguses läks Euroopas moodi vesiravi. Inimesed kogunesid merekuurortidesse, kus nad arstide järelevalve all suplesid, jõid tervistavat vett ning kosutasid üldiselt keha ja hinge. Kuurorte rajati Tallinna, Helsingisse, Dubultisse, Haapsallu. Noor Nikolai Karamzin, rännumees Faddei Bulgarin, inglanna Elizabeth Rigby, sakslastest koduõpetajad ja Tartu ülikooli professorid külastavad kuurorte ja kirikuid, losse ja mõisaid, sõidavad mööda olulisi maanteid Peterburist Riiga või Saksamaalt Peterburi ja kirjeldavad seda, mida näevad oma tõlla aknast ja millest teiste reisijatega räägivad. Mõnikord, harva küll, kirjutavad nad ka neist eksootilistest olenditest, keda juhtuvad nägema – kohalikest eestlastest ja lätlastest.

Läbi sajandite on kaunid ja enesekindlad naised köitnud ja inspireerinud nii kuningaid, kunstnikke, kirjanikke, lauljaid kui režissööre, olles nende muusadeks. Minu igapäevatöö Prantsusmaa kultuurigiidina viib mind kokku inimestega üle maailma, kes kõik esitavad ekskursioonil huvitavaid küsimusi. Olen täheldanud, et kõige rohkem tuleb küsimusi Prantsuse naiste kohta: mis on see prantslannade fluidum, mida teistel pole, kas kunagine superstaar Brigitte Bardot ikka veel elab, kas Catherine Deneuve mängib veel filmides, kas nägusa Prantsusmaa presidendi Macroni suhe endast 24 aastat vanema abikaasaga on ikka päris suhe? See raamat avab ukse stiilsete prantslannade maailma, jutustab nelja väga erineva saatuse ja sotsiaalse staatusega naise loo, keda ühendab üks: stiil ehk jõud, mis tuleneb otsusest jääda ka kõige keerulisemates olukordades iseendale kindlaks. Need neli Prantsuse stiiliikooni, kelle tausta ja elu raamat avab, on Catherine Deneuve, Brigitte Bardot, Gabrielle “Coco“ Chanel, Brigitte Macron. Kõiki neid naisi ühendab julgus, intelligentsus, enesekindlus ja iseseisvus kombineerituna sensuaalsuse, elegantse salapära ning rafineeritusega. Nad on muutnud Prantsuse naise kuvandit, aidates kujundada seda unikaalset stiili, mis on mõjutanud ja mõjutab ka järgmiste põlvkondade esteetikat. Marina Laikjõe

Purjetamise maailmameister Mati Sepp annab põhjaliku ülevaate kõigest, mis seondub purjetamisega. Jahi ehitusest võistlustaktika ja –reegliteni. "Mere kutse" on väärt käsiraamat nii algajale kui edasijõudnule.

Tutvu Eesti metsikute toidutaimedega. Tule poeetilisele retkele läbi taimemandalate kuni praktiliste koduste retseptideni. Toitudeni, kus jõudu ja ilu annavad meie oma kaunis loodus, mets ja mereäär. Raamat millest on lihtne inspireeruda, meelde tuletada vana ja õppida uut.

Kolm metsapoole graatsiat on oma teadmised kaante vahele valanud. Maret Allikas on taimetark, kes avab keha ja meelekosutust läbi metsataimede. Margit Välja, jumaliku anniga köögikunstnik, puistab lahkelt lilleilu ja seab maitsed ritta. Hele-Mai Alamaa, tavaelus toiduterapeut ja värvilemb, kes kogu selle eluilu pildile on püüdnud. Tule koos meiega – kogema, uurima, katsetama, tunnetama… metsistuma!

Ardi Ravalepiku kirjutamisstiil on muhe, infotihe ja motiveeriv. Ta ei veena, vaid jagab ideid lihtsas, huvitavas ja igale vanusele arusaadavas keeles. Kõrvale jäetud traditsioonilised tikuvõileivad, bruchettad, vahvlid, kõrsikud ja enamus küpsetistest on tasakaalustatud gluteenivabade retseptide rohkusega, pannes rõhku tegemise lihtsusele ja rahakotisõbralikkusele.

Aastatepikkuse kogemusega lihtsate, kuid maitsvate retseptide loomisel toob Ardi oma suupistete kire sinu kööki. Ole kogenud kokk või algaja, see raamat aitab sul luua oivalisi suupisteid.

Nagu hea õpetaja valmistab end igaks tunniks ette, nii vaatab ka hea giid enne ekskursiooni ikka oma märkmed üle. Nende kaante vahele on koondatud Marina Laikjõe aastate jooksul kogunenud ülestähendused. Muidugi oleks kõige parem neid jutte ekskursiooni käigus giidi enda suust kuulda, kuid raamat “Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis” annab kõigile üsna harukordse võimaluse piiluda sisse kogenud giidi isiklikku märkmikku ja saada sealt infot, mis võib tähelepaneliku lugeja muuta Pariisi tavakülastajast peaaegu asjatundjaks. Marina Laikjõe sündis Tallinnas 1967. aastal. Ta on lõpetanud Gustav Adolfi gümnaasiumi prantsuse keele eriklassi ja Tartu ülikooli vene filoloogia erialal. 1994. aastal alustas ta Pariisi-reiside korraldamist ja pärast 43-aastaselt Pariisi kolimist omandas sealse giidide ülikooli diplomi, tänu millele on Prantsusmaa kultuuriministeerium talle väljastanud eluaegse giidilitsentsi, mis võimaldab ekskursioone ja loenguid läbi viia kõikides Pariisi ja Prantsusmaa muuseumites ja lossides.

"Minu jaoks on 1970.–1980. aastad soojade mälestuste aeg. Mul oli ilus lapsepõlv ja loomulikult on ka meenutused sama helged. Tolle aja toidud – kasukas, sült, täidetud munad, singirullid, pasteet, pikkpoiss, ühepajatoit – need on ju road, mida kõik armastavad. Ka magustoidud pole vähem ahvatlevad: lumepallisupp, virsikutarretis, saiavorm, pontsikud, Napoleoni tort, kräsupea ja veel palju head. Kokku üle 80 retsepti nostalgiat! Nüüd, kus raamat valmis, pean tõdema, et selle tegemine oli tore teekond lapsepõlvemaale. Kõik toidud-küpsetised maitsesid nii tuttavalt ja nii hästi! Teame ju kõik neid toite, aga kas ka valmistame, kui uue aja tuuled järjest uusi maitsed kohale puhuvad? Tegelikult jäävad need lihtsad kodused maitsed meiega alatiseks ja olgu see kokaraamat teile omamoodi meeldetuletuseks, et vanad head road taas meie kodudes aukohale seada." Leia siit raamatust inspiratsiooni! Otsi välja oma nostalgianõud ning naudi neid maitsvaid toite koos sõprade ja perega. Lia Virkus

Avastusretk vanade taimetoitude juurde toob välja põnevaid fakte rahva toitumisest läbi ajaloo. Kas teadsite, et taimsed piimad on iidvana leiutis? Soomes ja Eestis on joodud kaera- ja kanepipiima juba sadu aastaid ning rukkijahust on valmistatud hapurokka. Meie toidupärimuses on olemas ka kaerakile, kodune vaste kaerajogurtile, mida osatakse valmistada veel tänapäevalgi. Lõuna-Eestis on hinnatud kõrgelt kanepiseemneid ja nendest valmistatud kanepitempi. Mitmeid roogasid on vanarahvas aga keetnud ja hautanud ubadest, hernestest ja läätsedest. Lisaks korilaste ürgsetele toitudele ja siinsele talupoja­köögile tõstab raamat uhkelt lauale ka välismaised toidud, millel on kindel koht meie toidupärimuses, nagu riisipuder kuivatatud puuviljadega, piparkoogid eksootiliste maitseainetega ja mandlipüreesupp safraniga. Toiduainete päritolu ja kultuuriajalugu lahti harutavad artiklid tuletavad meelde, et nii sool kui ka kartul, meie igapäevased toiduained, on tegelikult võõra päritoluga. Retseptide kõrval pakub raamat ka põnevat lugemist toidukultuurist ja selle kujunemisest Eestis ja lähi­ümbruses. Olulise osa raamatust moodustavad Tuuli Mathiseni fotod, mis äratavad ellu toidud, mis on tänaseks juba unustuse hõlma vajunud.

See on raamat reisimisest, inimestest ja teekonnast – koos giidiga, kelle jaoks iga grupp on omaette lugu. Kui oled kunagi seisnud giidi kõrval bussiparklas, oodanud „ainult korraks“ kadunud reisikaaslast või kuulnud palvet „palun hoidke grupp koos“, siis äratab see raamat mälestusi. Kui aga alles unistad reisidest, kutsub see raamat sind kaasa. Need on elupõlise giidi meenutused ja lood enam kui viiekümne aasta pikkusest teekonnast – alates 1973. aastast Peterburis, edasi Eestis ning lõpuks Prantsusmaal. Bussid, muuseumid, veinimõisad ja linnatänavad saavad taustaks olukordadele, mis teevad igast reisist päris elu: ootamatused, väikesed apsakad, kadunud turistid ja hetked, mis panevad naeratama ka aastaid hiljem. See raamat on mõeldud neile, kes armastavad giidiga maailma avastada, ning ka neile, kes alles otsivad inspiratsiooni ja julgust teele asumiseks. Autor jutustab oma tööst giidina ausalt ja muhedalt – nii sellest, mida reisija näeb, kui ka sellest, mis jääb sageli giidi enda teada. Vahel tuleb improviseerida, hoida gruppi koos ja lahendada keerulisi olukordi, vahel aga lihtsalt asi naljaks pöörata. Raamatu viimases osas jagab autor ka oma lemmikteekondi Prantsusmaal Korsikast Normandiani, Elsassist Provence’i ja Perigordini. Siit leiab praktilisi soovitusi, reisitarkust ja kohti, kuhu võiks minna või kuhu tasub kindlasti tagasi pöörduda. Sirje Lefebvre on Prantsusmaa ametlik litsentseeritud giid alates 1992. aastast, mis annab talle õiguse töötada ka kohalikes muuseumides. Praegu juhib Sirje reise nii Pariisis kui ka paljudes Prantsusmaa piirkondades.

“Dr Talib kirjutab ladusalt ja lihtsalt teemadest, mis meid kõiki ühel või teisel eluhetkel puudutavad: unehäired, seedehäired, kuiv-tundlik-ärritunud nahk, liiga varajased vananemisnähud ja liigne kehakaal. See raamat õpetab iseennast jälgima ja mõistma, mis teeb meile head ja mis pigem halba. Anti-ageing algab seestpoolt, mitte kosmeetikast või ilukirurgiast – ja see raamat annab selleks hulga praktilisi nõuandeid.”

– Evelin Ilves, töötervishoiu arst-resident

“Tervis ja ilu käivad ilmselgelt käsikäes. Selle raamatu autor Nigma Talib on paljude Hollywoodi staaride nahaarst, kes oskab võidelda kortsude ja stressi vastu õige nahahoolduse ja toitumisega. Sain siit raamatust kinnitust oma oletustele ja hulgi väärtuslikke nõuandeid, mida klientidele jagada. Silmi avav teos sobiks käsiraamatuks nii ilutegijatele kui ka naha- ja perearstidele.”

– Reet Härmat, jumestuskunstnik ja öli nahahooldussarja looja

“See raamat annab väga lihtsa ülevaate, kuidas ja miks meie keha toimib ja vananeb ning kuidas seda vältimatut protsessi võimalikult terve ja ilusana läbida. Minu jaoks süstematiseeris see raamat kõik mu keha tunded, mida olin terve elu aimanud ja tunnetanud, ja muutis minu elu palju tervislikumaks ja nauditavamaks. Soovitan soojalt, huvitav ja vajalik lugemine kõigile täiskasvanutele, nii naistele kui ka meestele.”

– Olga Makina, fotograaf

Haputainas ei tähenda üksnes hapuka mekiga küpsetist, vaid see viitab ka valmistusmeetodile. Kui soovid rohkem teada saada, miks valida just juuretisega küpsetamine, siis oled valinud õige raamatu. Kui tainaga mätserdamine sind ei paelu, kuid armastad maitsvat toitu, siis leiad siit nõuandeid, mis ehk aitavad sind oma lemmikpagarikojas täpsustavaid küsimusi küsida või poes looklevate leiva-saiariiulite vahel paremini orienteeruda. Kui kuulud nende sekka, kes arvavad, et sai teeb paksuks, siis soovitame sirvida raamatu esimest osa kääritatud taina kasulikkusest ja haputaina samm-sammulisest valmistamisest. Raamatu teisest osast leiad retsepte, kui tahad ise valmistada haputainast saia-leiba ja ka midagi maitsvat selle kõrvale. See raamat võib olla toreda teekonna alguseks küpsetamise maailmas või ka harivaks ja isuäratavaks lugemiseks. Igal juhul ei ole see lihtsalt tavaline kokaraamat – meie soov on tuua juuretis tagasi au sisse. Selle eesmärgiga oleme asutanud ka oma pagariäri, Samliku Pekkeri. Juuretisefännid Eva ja Raido

Kas tahad, et taluksid paremini stressi, tunneksid end reipamalt, et sul oleks parem mälu, et oleksid loovam ja oskaksid paremini puhata? Tänapäeva aju-uuringud näitavad, et regulaarne füüsiline koormus suurendab ajupotentsiaali rohkem kui sudokud, ristsõnad ja tervisetooted kokku.
Just aju on tegelikult see kehaosa, mida liikumine kõige rohkem mõjutab. Selles raamatus avaldab Anders Hansen põhjuse, miks see nii on. Kas peaksime käima või jooksma? Kui kaua? Kas jõutrenn on tõhusam kui jooksmine? Kuidas peavad lapsed liikuma, et parandada õpi- ja keskendumisvõimet? Millised on parimad harjutused depressiooni vastu ja milline on parim päevarežiim ärksa aju jaoks? Sellest ülipopulaarsest raamatust saab vastused, kuidas peaks liikuma, et jõuda tulemusteni, mis on nii ulatuslikud, et neid võib nimetada lausa vaimseks uuenemiseks. Kõik autori argumendid põhinevad viimase viie aasta teadusuuringutel, mil neuroteadus on teinud läbi tohutu arengu.

Anders Hansen on omandanud Karolinska instituudis arstikutse ja töötab psühhiaatria valdkonnas peaarstina. Tema sulest on ilmund üle 2000 artikli nii teadusajakirjades kui Rootsi päevalehtedes. Tema esimene raamat füüsilise aktiivsuse mõjust inimkehale ”Terviseretsept” ilmus 2014 ja sai samuti rahvusvaheliseks menukiks.

• Sensatsioonilised neuroteaduse uuringute tulemused
• Arusaadavad selgitused, katsetulemused ja näited elust
• Võimalused ajupotentsiaali suurendamiseks ja stressi vähendamiseks

Kordustrükk.

Suure leivaraamatu esimene pool õpetab küpsetama kogu maailma leibu alates algelistest lameleibadest kuni legendaarsete Pariisi bagettideni. Tähelepanu keskpunkti on tõstetud taina kergitamine looduslike juuretiste ja eeltainastega. Haputainast nisuleiva saladusi jagavad lugejale Lääne-Euroopa ja USA kodu- ja profipagarid, rukkileiva eestkõnelejateks on meie oma usinad koduleiburid. Keerukamate tegevuste sõnalistele juhenditele ja pildiseeriatele pakuvad tuge videod, mille aadresslingid leiate ajaveebist www.leivaraamat.blogspot.com. Raamatu teine pool pakub teavet leivaga ümberkäimiseks ning rohkesti ideid ja retsepte nii rukki- kui nisuleiva kasutamiseks.

„Kas eestlased on külmad, vaiksed ja vaoshoitud või kõike seda kokku? Ütleksin eestlaste kombel – nii ja naa. Üldiselt peavad eestlased end rahvaks, kes eriti oma tundeid välja ei näita. Oma tundeid väljendatakse ainult lähimatele sõpradele. Ja selleks, et sõprade ringi sisse pääseda, läheb vaja üpris palju aega, alkoholi ja pingutust. Aga kui kord sisse saad, siis oled tõepoolest sees.”

Raamatu autor Stephanie Rendón tuli Eestisse 2014. aasta suvel doktoriõppesse ja tööle, kuid Eesti hakaks talle nii meeldima, et ta jäi siis elama ja kirjutas oma teekonnast raamatu.
„Mehhikost saabununa oli kõik sel kaunil maal minu jaoks uus. Mida aeg edasi, seda sügavamalt olen kiindunud sellesse paika, mis on täis looduse peidetud aardeid ja tugevat pärandit. See, et Eesti on nii väike ja mujal maailmas pigem vähe tuntud, muudab ta minu silmis veelgi huvitavamaks ja ihaldatumaks.
Aastatega olen võinud jälgida, kuidas uus kodumaa mind endasse haarab ja muutub samamoodi osaks minust, nagu on Mehhiko. Ma õpin eesti keelt. Ma olen eestlasega abielus. Ma elan eestlase kombel. Ma tunnen ennast nagu eestlane ja isegi kohalike käitumine on mulle omaseks saanud. Samal ajal ei ole aga mina ise kuhugi kadunud.
Ma olen ikka seesama Mehhiko naine, kes mõtleb hispaania keeles, räägib aga teises keeles.”

Reisipäevik, mille pani 1935. aastal kirja noor viljandlanna Berta Teder. Bussireis viis Itaaliasse, kuid teel vaadati ka teisi maid ning nendegi muljed talletas Berta oma päevikusse. Nüüd on need juba ajalugu: muutunud on riikide piirid, paljude linnade nimed ja kuuluvus, II maailmasõjas hävinud arhitektuurimälestised. Praegust olukorda samal marsruudil valgustavad tekstile lisatud kommentaarid ning reisipiltidele ja -postkaartidele lisatud tänapäevased vaated samadest paikadest. Raamatu lõpus on ka ülevaade kahe reisiselli, Berta ja Ursula, elukäigust.

See raamat on lugu veiniotsingutest erinevates kohtades ja (taas)kohtumistest huvitavate inimestega. Autor ei paku veiniõpikut, vaid jagab isiklikku lugu sellest, kuidas ta sammhaaval veini armastama hakkas ja miks ta seda enam jätta ei suuda. See on lugu püüdlusest veini üha paremini mõista, kuid ka teadmisest, et lõpuni veini tunda pole võimalik.

Kui viiel eelmisel aastal ilmunud raamatud kandsid pealkirja "Ralliaasta", siis 2008.aasta ülevaatealbumisse lisandusid jutud ka vormeli- ja kardihooajast. See on ka traditsiooniliselt rohkete fotodega illustreeritud ülevaatealbumi nimemuutuse põhjuseks. Lisaks juba eelmistest aastatest tuntud traditsioonilistele peatükkidele, kus käsitletakse nii Eesti rallisportlaste ettevõtmisi ralli MM-võistlustel kui ka Eesti meistrivõistluste hooaega, peatutakse seekord pikemalt legendaarse kaardilugeja Tõnu Vunni sportlaskarjääril. Vormeli- ja kardimeeste aasta võetakse kokku eraldi peatükkides, boonusena pikem lugu meie kuulsaima vormelisõitja Marko Asmeri tegemistest. Samuti sisaldab aastaraamat lühikokkuvõtteid mitmetest teistest kodumaistest autospordi sarjadest.

Haapsalu oli baltisaksa kirjaniku Fred von Hoerschelmanni (1901–1976) kodulinn, kus ta elas kuni 1939. aastani. Tema isa oli tuntud kuurordiarst Martin von Hoerschelmann, Martini isa, vanaisa ja vanavanaisa olid kõik Haapsalu lossikiriku ja Jaani kiriku pastorid. Siinse kogumiku jutustused on kirjutatud 1930. aastatel ja 1940. aastate lõpus, kuid avaldati Lääne-Saksamaal alles 1950. aastal. Kaheksakümmend aastat hiljem ilmuvad need esmakordselt eesti keeles. "Tondilinna" lugudes avaldub Fred von Hoerschelmanni tihe side Haapsalu ja Läänemaa looduse ning inimestega. Neis jutustustes väljendub sügav igatsus ja melanhoolia.

Sporditeooria õpik. Sporditeooria kui teaduse eesmärgiks on sporditegevuse sotsiaalsete, organisatsiooniliste, metoodiliste, pedagoogiliste, bioloogiliste jt aspektide objektiivsete seaduspärasuste väljatöötamine.

Anthony Bourdain oli mitmes mõttes haruldane kokk. Ta töötas ennast nõudepesijast New Yorgi moodsa restorani peakokaks ja kirjutas sellest siis käesoleva raamatu. Raamat sai suurepärase vastuvõtu osaliseks, sellest vaimustusid nii lugejad kui ka kriitikud. Pärast seda on ta kirjutanud veel mitu raamatut ning juhtinud kokasaateid Travel Channelis ja Food Networkis.

„Avameelselt köögist” räägib sellest, kuidas algas ja kulges Bourdaini kokakarjäär. Kuulsusest ja glamuurist oli asi kaugel, kui ta nõudepesijana viletsavõitu kalarestoranis tööd sai. Et ta oli aga lapsest saadik kokaks saada tahtnud, siis õppis ta ahnelt ja väsimatult ning kohanes selle kummalisevõitu maailmaga, mis tema ees avanes. Tema köögilugudes leidub provintsirestoranide värvikaid tegelasi, New Yorgi peenemate söögikohtade töötajaid ja kliente, narkoärimehi ja reisidel kogutud muljeid Jaapanist ja Prantsusmaalt.

Seda väljaannet on täiendatud Anthony Bourdaini märkustega, mis pärinevad 2012. aastast. Lisandunud on autori ees- ning järelsõna.

3. trükk

Ratsutamine pole eestlastele juba sajandeid midagi iseenesestmõistetavat ega eluks hädavajalikku olnud. Ratsaspordi lühikeses ajalooski on eestlased kaasa teinud alles viimased sada aastat. Maailma ajaloos on olnud aga nii, et kes ei ratsutanud, need pidid hakkama võõrastele makse maksma. See raamat jutustab möödunud aastasaja ratsaspordi ajaloost läbi elulugude. "Ratsanike viimane sajand" on muidugi vaid kujund ja sellisena suur liialdus, peaaegu nagu rääkida Õhtumaa allakäigust, ajaloo lõpust või meeste viimasest sajandist. Igaüks valigu ise, kui tõsiselt seda võtta. Vähemalt klassikalisel ratsaspordil peaks ees olema ilus tulevik – just ilus, mitte võimas või võimukas. Raamat on järjeks autori varasematele teostele "Ratsanikud" (2017) ja "Hobused, keda ma mäletan" (2020). Triloogia püüab teha ratsutamist huvitavaks ka neile, kes ise pole kunagi sellega tegelenud või ei ratsuta enam.

Taimetoidu austajate hulgas hinnatud interneti retseptilehe www.taimetoit.ee perenaise Sandra Vungi esimene täismahus raamat! Kõik retseptid on autori poolt välja mõeldud, korduvalt läbi proovitud ja lihvitud ning raamatu jaoks ka oma käega pildistatud. Autori eesmärk oli raamatusse koguda eelkõige kõhtutäitvad, soodsad, tervislikud ja lihtsad taimsed toidud, mis paneksid ka kõige paadunuma lihasööja rahulolust mõmisema ja kogenud taimetoitlase huviga katsetama. Samuti on siin retseptid, mis sobivad uudishimulikumale toiduhuvilisele, kes soovib lihtsalt midagi uut ja põnevat kogeda. Sandra Vungi on täistaimetoitlane olnud viis aastat ning selle aja jooksul välja mõelnud ja valmistanud väga palju erinevaid taimseid toite. Raamatu alapealkiri "100% taimne" tähendab, et retseptid ei sisalda ka piima ja mune, sh ka magustoidud, mistõttu sobivad need hästi ka allergikutele.

Olles tavalise eesti mehena oma karussellisõidul ümber Päikese enam-vähem poole peale jõudnud, tekib aeg-ajalt vastupandamatu soov reaalsus õlgadelt maha raputada. Senisest minastki võib villand saada ja otsid elujaatust endast väljastpoolt. Taipamine, et kõik siin elus on enese teha, võtab esialgu pisut kohmetuks. Kuis siis nii?! On ju protsessid, mis on väljaspool minu kontrolli. On jõud, mis on minust tugevamad. Paratamatult pean mingitel hetkedel alluma kellegi korraldustele või suvale. Lihtne on leida veel terve rida õigustusi ja vabandusi, et harjumuslikul moel jätkata. Nii on ju mugavam ja turvalisem. See on üks võimalikest valikutest, aga just valik ongi siinjuures võtmesõna. Kui võtta kontrollile mitte alluvaid olukordi või tingimusi pelgalt faktidena, siis jääb ikkagi alles valik, kuidas nendega suhestuda. Mägi on tee peal ees. Mul on valik selle peale närvi minna ja kurvi tagant avaneva uue tõusulõigu peale röökida. Kuid ainuke asi, mida sellega saavutan, on energiakulu. Kõike seda on tehtud nende tuhandete kilomeetrite jooksul korduvalt. Ja korduvalt. Ja siis korra veel. Ja kui nüüd lõpuni aus olla, siis eks ilmselt teen seda tulevikuski veel mõned korrad. Inimlik ju. Kuid nüüdseks olen kogenud ka teistsugust võimalust. Võttes väljakutse vastu tänuga, saad kogu seni tuulde lastud energia juhtida takistuse ületamiseks. Suunad energia sinna, kus hetkel on kõige suurem defitsiit. Mäkketõusul teevad jalad tööd ja ülakeha lõdvestub. Piiripealne füüsiline pingutus on suurepärane võimalus ka kuplialusel puhata lasta. Seda on meile aga teinekord vaat et kõige rohkem vaja. Seiklus jätkub! Ise teed oma elu! Ahou! Kristjan UHHUDUURI SENISED REISID 2002 Mongoolia, Hiina, Tiibet, Nepal 2007 Nepal, Bangladesh, India, Pakistan, Afganistan, Iraan 2011 Iraan, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Jeemen, Djibouti, Etioopia 2014 Etioopa, Keenia, Tansaania, Sambia, Botswana, Namiibia 2018 Uruguay, Brasiilia, Argentina, Boliivia, Peruu

Avasta enam kui sada põnevat taimset retsepti kaneeli-rullkõrvitsa­vahvlitest ja päikese tervitamise smuutidest krõbedate kapsakrõpsude ja rabarbri-lehtpeedipirukani – rohelisi köögivilju on selle raamatu retseptides kasutatud põnevalt ja loominguliselt. Raamatu saja toitainerikka roa retseptis on kasutatud enam kui neljakümmend erinevat rohelist köögivilja (nii selliseid vanu lemmikuid nagu brokoli, lehtkapsas ja rullkõrvits kui ka vähem levinuid, nagu spirulina ja nori). Pole tähtis, kas otsid täisväärtuslikke eineid, uusi maitsvaid retsepte või püüad lihtsalt rohkem köögivilju süüa, see raamat on köögis inspireeriv abiline. Iga retsepti juurde on muu hulgas lisatud teave selle toitainelise koostise kohta ning raamatus on ohtralt "rohelisi fakte".

Colin ja Thomas Campbelli kahasse kirjutatud raamatust „Hiina uuring“ („The China Study“) sai 2005. aastal ülemaailmne hitt. Rohketel teadusuuringutel põhinevas teoses tõestasid meditsiinialal tegutsevad isa ja poeg, et taimne toit aitab võita ja ennetada paljusid haigusi. Rohkem kui miljon eksemplari müünud menuk innustas paljusid inimesi pöörduma tervislikuma toiduvaliku poole ning seeläbi tervenema. Käesolevas raamatus „Taimetoiduga terveks“ aitab Thomas Campbell lugejal minna üle tavatoidult töötlemata taimetoidule, jagades abistavaid juhiseid ja pakkudes välja isuäratavaid menüüsid. Tänu sellele langeb kaal, paraneb tervis ja enesetunne. Raamatust leiab ka vastuseid toitumisalastele küsimustele, mida kinnitavad erinevad teadusuuringud: Kas soja on tervislik? Kas peaksime sööma gluteeni? Kas tuleks eelistada orgaanilisi toiduaineid? Kas kala on meile tingimata vajalik? Mida peaks sisaldama laste menüü? Kahe nädala menüükavast leiab ka üle 50 maitsva retsepti.

Autori rännak maailma erinevates paikades, avastamaks nii magusamaailma vanu häid klassikuid kui ka uuemaid trende. Tulemuseks parim valik retsepte igas vanuses maiasmokkadele: kreembrülee, tiramisu, baklava, Shwartzwaldi tort, panna cotta, mille feuille, trifle, Budapesti rull, Sacher tort ja palju muud

Otsid retsepte, mis oleksid nii tervislikud kui ka suurepärase maitsega? Soovid hakata toortoitlaseks, kuid ei tea, kuidas alustada? Toortoitlane ei pea ohverdama oma maitse-, lõhna- ega nägemismeelt. "Toortoidu A ja O" pakub midagi kõigile ‒ neile, kes otsivad head tervist ja pikka iga, neile, kes kimpus allergiatega, samuti ka neile, kes elavad kiiret elu ega soovi veeta palju aega köögis.

Esimene ühe spordiklubi (Tamsalu EPT) tegevust käsitlev raamat Eestis, mis käsitleb Tamsalu spordielu poolt sajandit.

Olümpiamängude ajalugu kolmas raamat käsitleb suvemänge aastatel 1948-1964, sealhulgas Londoni 1948, Helsingi 1952, Melbourne 1956, Rooma 1960 ja Tokyo 1964 olümpiamänge.

Olümpiamängude ajaloo neljas osa käsitleb suvemänge külma sõja aastail ning mänge Mexicos 1968, Münchenis 1972, Montrealis 1976 ja Moskvas 1980. Viimased on eestlastele eriti olulised, sest purjeregatt toimus ju Tallinnas. Nagu ikka, on raamatu lõpus mõne tuntud inimese isiklikud muljed. Moskva mängude muljeid jagab Eesti Maaspordi Liidu JÕUD juhatuse esimees Villu Reiljan.

See reisijuht sisaldab infot arhitektuuri, äride, teatrite, restoranide, galeriide, parkide, öömajade, muuseumide jm kohta. Üksikasjalikud kaardid hõlbustavad mis tahes piirkonna või tänava leidmist. Üle 1200 värvifoto, mis on spetsiaalselt selle reisijuhi jaoks pildistatud, tutvustavad Londonit parimast küljest. Unikaalsed lõiked ja põrandaplaanid on suureks abiks hoonete ja muude huviväärsustega tutvumisel. Ellujäämisõpetus selgitab piltide abil, kuidas kasutada kohalikku raha, ühistransporti ja telefoni.

Valik tervislikke retsepte Eesti parimatelt koolikokkadelt Eesti parimate koolikokkade retsepti-ja juturaamat, mis lisaks inspireerivatele suppide, praadide ja magustoitude tegemise õpetustele on vürtsitatud lugudega 12 koolikoka elust üle Eesti. Lisaks fantastilised fotoseeriad, mille käigus kokad oma tavapärased põlledetagused maailmad valitud hetkedeks seljataha jätsid. Inspireeritud televõistlusest "Eesti Parim Koolikokk