Ajalugu ja poliitika

Raamat on populaarse iseloomuga teadusväljaanne, mille eesmärgiks on anda lugejale – nii kohalikele Setomaa inimestele kui ka Eestis laiemalt – igakülgne ülevaade sellest omapärasest maanurgast. Raamat püüab anda tervikpildi erinevatest eluvaldkondadest ja nende arengust, samuti Setomaa kohast ajaloolises ja kultuurilises raamistuses läbi aegade. Peamine käsitletav ala on omaaegne Petseri maakond (Petserimaa), tänapäeval seega siis Setomaa Eesti osa ning Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoon. Raamatu põhitekstid on eesti keeles, iga peatüki kokkuvõtted ka inglise, vene- ja setokeelsed. Koostamisel on Setomaa koguteose järgmised köited, mis käsitlevad loodust, usundit, rahvakultuuri jpm.

Raamat põhineb autori Eesti Kunstiakadeemias 2004. aastal kaitstud magistritööl ja annab rohke fotomaterjaliga illustreeritud ülevaate Eesti klaasitööstuse ja -kujunduse arengust.

"Keisrite elulood" sisaldab Rooma impeeriumi esimese 12 juhi elulugusid, alates Julius Caesarist ja lõpetades Domitianusega. Esimest korda anti see teos välja 120. aastal. Suetoniuse tähelepanu keskmes on olmedetailid, eraelulised seigad ja anekdootlikud üksikasjad. Teose eestindust täiendavad kommentaarid, põhjalik ees- ja järelsõna, kirjanduse loetelu, kronoloogiline tabel, sõnaraamat, koha- ja isikunimede register ning pildid.

Euroopa ühinemise ajastul oleks õige aeg heita pilk tuhatkond aastat tagasi, mil Euroopa üha avarduvatel piiridel peeti veriseid võitlusi, raadati maad, rajati uusi asulaid ja piiskopkondi; mil ülerahvastatud piirkondades käisid ringi värbajatesalgad ja kogusid väljarändajaid, teedel logisesid vankrid, täis põnevil uusasunikke, ning vilgastest sadamatest asuti mereretkedele, et viia kaugetele ja võõrastele maadele koloniste. Roert Bartletti monograafia läheneb Euroopa kõrgkeskaja ajaloole ühest kindlast vaatepunktist, koondades tähelepanu vallutustele, kolonisatsioonile ning nendega seotud kultuurimuutustele Euroopas ja Vahemeremaades ajavahemikul 950-1350. Raamatus analüüsitakse uute riikide kujunemist vallutuste käigus ja mandri äärealade asutamist immigrantidega: inglaste kolonisatsiooni keldi maadel, saksa asutuse laienemist Ida-Euroopasse, Hispaania tagasivallutamist ning ristisõdijate ja kolonistide tegevust Vahemere idaosas. Vastust ootab küsimus, milline mõju oli vallutussõdadel ja kolonisatsioonil keelele, seadusandlusele, usukultusele ja kommetele. Samas tehakse vahet fenomenidel, mis olid iseloomulikud tõelistele "piirialadele" ja tulenesid uusasutamise või sõjalise konfrontatsiooni tingimustest, ning tõukejõududel ja arenguprotsessidel, mis olid iseloomulikud euroopaliku kultuuri südamaadel, sest selle tsivilisatsiooni ekspansioonitung sai alguse keskustest, ehkki avaldus kõige tugevamini äärealadel. Seega ei ole raamatu teemaks üksnes koloniaalvallutused ja immigratsioon, Euroopa ühiskonna liikuv serv, vaid ka ekspansiivse ja üha homogeensemaks muutuva ühiskonna rajamine -- Euroopa sünd.

Vendlus, vaprus, vabadus - need kolm tähendusrikast sõna olid meie rinnasildil, kui Izjumi lahingu 50. aastapäeva tähistamiseks 1993. aastal Elvas taas kokku saime. Seal otsustati, et peame oma sõjameheteekonna ajalooraamatus jäädvustama. Raamat sai teoks ja oli sümboolne, et ta ilmus Eesti Vabariigi aastapäevaks. Taas Elva mändide all kokku saades leiti, et "Narva" on veel väärt teist raamatut. Sinna koondame meeste isiklikke mälestusi. Paljunäinud sõduritel neist puudust ei ole. Selle raamatu kirjutamise ajaks on saanud pool sajandit, kui toimus sünge draama viimane vaatus: 20. novembril 1945. a. algas kaunis Baierimaa linnas Nürnbergis kohtuprotsess natsliku Saksamaa sõjaroimarite üle.

Hea lugeja! Raamat, mille avad, kõneleb Eestimaast ja seda tiheda võrguna katvatest mõisaansamblitest. Mõis on osa siinse maa ja rahva kultuurist; see ilmub meie silme ette nii visuaalsete jälgedena, mille ajalugu on meile jätnud, kui fantaasiapiltidena, mis kusagil mõisaaidas on värvilise saaniteki all tänaseni alles. Koputame ja astume sisse … Majaperemeest ei ole täna kodus, ei ole olnud juba sada aastat ega tule enam kunagi tagasi. Mis on alles, on mälu – maalingu fragmendid laes, stukkdekoor seintel, park ja puiesteed, mis toovad meid ikka ja jälle mõisamaailma algusesse tagasi. Autor on raamatu jaganud osadeks ja need omakorda peatükkideks; alustades mõisa ideest ja mõisaelust, võetakse mõisaarhitektuur vaatluse alla ajalooliste perioodide kaupa selle kõige varasematest kihistutest kuni oma hääbumise ja traagilise lõpuni ning taassünnini 20. sajandil. Ülevaadetele erinevatest ajastutest järgnevad üksikmõisate kirjeldused, mis liidavad erinevad mosaiigikillud tervikuks, avades suurte teemade kõrval väikesed, makrokosmose kõrval mikrokosmose, milles iga mõis astub esile oma ainukordses värvis ja vormis, pannes südame kiiremini põksuma ja küsides üha uute lugude järele.

Raamat, mille avad, on jätk teose „Eesti mõisad ja lossid. Aadlikultuuri seitse aastasada“ I osale. See on raamat valgusest ja varjust, mis toob silme ette võimujagamised, lahingud ja kahurisuitsu, samas aga ka soovi rajada ahervaremetele uus kodu. Rootsi aeg tõi Tartusse ülikooli ja mõisaõuele renessansi valguse. Nii nagu kirikutes süttisid küünlad, lõid mõisaakendes loitma tuled. Elati suurte lootuste ajal. Unistati pea võimatust. Oleks toonased sotsiaalsed utoopiad ja fantaasiaprojektid realiseerunud ning selle tunnistuseks olevad aadlipaleed Haapsalus, Kuressaares, Kolgal ja mujal jõutud valmis ehitada, võinuks ajalugu võtta teise suuna. Teekond Euroopasse ja rahvusliku ärkamiseni oleks saanud alata varem. Paraku on ajalool omad seadused. 1700. aastal puhkenud Põhjasõja järel astusid lavale uued näitlejad, kes tõid kellegi poolt varem valmis kirjutatud ooperilibreto lavale uues vormis. Sellest kõneleb aga juba järgmine raamat. Ülevaadetele erinevatest ajastutest järgnevad üksikmõisate kirjeldused, mis liidavad mosaiigikillud tervikuks, avades suurte teemade kõrval väikesed, makrokosmose kõrval mikrokosmose, milles iga mõis astub esile oma ainukordses värvis ja vormis, pannes südame kiiremini põksuma ja küsides üha uute lugude järele. Teises köites leiavad käsitlust näiteks Palmse, Maardu, Malla, Rogosi, Vormsi, Hiiu-Suuremõisa, Kolga, Albu, Sagadi, Purdi, Võisku, Mäksa, Käru, kokku umbes 30 mõisat. Tegemist on väga mahuka, rohkete illustratsioonidega ning kaunilt kujundatud suureformaadilise raamatuga.

"Prantsusmaa. Ajalugu seiklustes" on isikupärane ja haarav jutustus, millest õhkub autori elu jooksul kogutud tarkust ja kirge. Siin ühinevad romaanikirjaniku stiil ja õpetlase sügavad teadmised. Kohati naljakasse, pidevalt üllatavasse jutustusse pole kuhjatud fakte ja aastaarve, selle asemel loob autor Prantsusmaast hämmastava sümfoonilise panoraami Gallia ja Rooma aegadest kuni liikumiste #MeToo ja Black Lives Matter ning kollavestide ja Covid-19 aastateni. Kirjaniku Prantsusmaal elamise, töötamise ja reisimise aegsed seiklused ning avastused seovad müstilise rännaku ajas ja ruumis maalähedaste kogemustega. Sõja- ja revolutsioonistseenid Provence’i tasandikest Pariisi slummide ja bulvariteni ning mõned tegelased – Caesar, Karl Suur, Louis XIV, Napoléon Bonaparte, kindral de Gaulle – võivad olla tuttavad, kuid kõiki näidatakse siin veidi teises valguses. Paljud teised sündmused, kohad ja inimesed ei ole Prantsusmaad käsitlevates ajalootekstides kunagi varem esinenud – aurumasin gooti katedraalis, hiiglaslik puu Prantsusmaa keskpunktis, salapärased katsed kippuda autori elu kallale… Ligi pool sajandit uurimistööd ja kondiauruga liikuval kaherattalisel ajamasinal – jalgrattal – läbitud viiskümmend tuhat kilomeetrit – nii on valminud see raamat, mida lugedes võivad paadunumadki frankofiilid ehk imestada, kas nad ikka üldse tunnevad seda terra incognita’t Euraasia läänepoolses servas, mis praegu kannab nime Prantsusmaa. Graham Robb on sündinud 1958. aastal Manchesteris, õppinud ja ka töötanud Oxfordis Exeteri kolledžis. Ta on kirjutanud Prantsusmaa ajaloost ja kirjandusest. Eesti keelde on seni tõlgitud tema Whitbreadi auhinna võitnud biograafia "Victor Hugo" (Varrak, 2000), nii Duff Cooperi kui ka Kuningliku Kirjandusühingu Ondaatje auhinnaga pärjatud "Prantsusmaa avastamine" (Varrak, 2010) ja "Pariislased" (Varrak, 2012), mille eest autasustas Pariisi linn teda linna aumedaliga. Graham Robb elab Inglismaa ja Šotimaa piirialal.

Maailmakuulsa prantsuse kirjandusteadlase ja semiootiku Roland Barthesi (1915-1980) "Mütoloogiad" (1957) on kogumik iroonilisi lühietüüde 1950. aastate prantsuse ühiskonnast, mis on tänaseni laialt loetud ja tõlgitud. Raamatu viiskümmend kolm esseed analüüsivad mitmesuguseid ühiskondlikke ja ajakirjanduslikke nähtusi, mida Barthes nimetab tänapäeva müütideks. Varustatuna semiootiliste analüüsivahenditega avab Barthes armutult, ent vaimukalt väikekodanlikke käibetõdesid ning ajakirjanduslikke klišeesid. Raamatu lõpetab pikk saatesõna "Müüt tänapäeval", mis võtab kokku Barthes'i tollased arusaamad semiootikast.

„Maailma ajalugu” annab üha enam üleilmastuva maailma kodanikule ülevaatliku teadmise tähtsamatest ajaloosündmustest ja ajaloolistest isikutest. Soomes juba 11. trükini jõudnud teos käsitleb kogu maailma ajalugu alates esiajaloost kuni nüüdisajani ja vaatluse all pole üksnes poliitiline ajalugu, vaid ka majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajalugu. Sel moel pakub raamat konkreetsete ajalooepisoodide mõistmiseks vajaliku konteksti ja aitab saada aru, kuidas üks või teine sündmus omavahel seotud on. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on usaldusväärne info omaette väärtus. Professor Seppo Zetterbergi toimetatud „Maailma ajalugu“ on just selliseks usaldusväärseks teejuhiks möödaniku tundmaõppimisel ja mõtestamisel. Raamatu tugevuseks on esinduslik autorkond, maailma ajaloo erinevate perioodide pädev käsitlus ja ladus kirjutamislaad. Eraldi väärivad esiletõstmist raamatu väga sobivalt valitud illustratsioonid ja kaardid, mis koos põhitekstiga moodustavad orgaanilise terviku, ning tasemel eestindus. Tõnu Tannberg Tartu Ülikooli ajalooprofessor Maailma sündmusterohke ajaloo paigutamine ühe raamatu kaante vahele pole lihtne ülesanne, kuna seab autorid keeruliste valikute ette: kuidas säilitada tasakaal kaugemas ajas ja meist kaugemates piirkondades ning lähiminevikus ja lähipiirkondades asetleidnud sündmuste vahel. Soome ajaloolaste kollektiiv on selle keerulise ülesandega igati edukalt toime tulnud, andes meile koondpildi maailma ajaloo olulisematest sündmustest ning nende sündmuste käigus esiletõusnud inimestest. David Vseviov Eesti Kunstiakadeemia ajalooprofessor Raamatu peatoimetaja Seppo Zetterberg (s. 1945) on töötanud üldajaloo professorina Helsingi Ülikoolis 1982–1988 ja Jyväskylä Ülikoolis 1997–2010. Aastatel 1994–1996 oli ta Soome Instituudi juhataja Eestis. Ta on Soome Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikooli audoktor ja Õpetatud Eesti Seltsi auliige.

Julmad võimuhullud, usinad töörügajad või ekstravagantsed teismelised? Millised olid Rooma keisrid tegelikult?

"Rooma keiser" uurib antiikaja Rooma maailma valitsejate kohta käivaid fakte ja väljamõeldisi, küsides, mida nad tegid, miks nad seda tegid ja miks on lugusid nendest räägitud sellistes ekstravagantsetes, mõnikord jubedates värvides. Vaatame suuri võimu, korruptsiooni ja vandenõude küsimusi. Aga samuti vaatame nende elu igapäevaseid praktilisi seiku. Mida ja kus nad sõid? Kellega nad magasid? Kuidas nad reisisid?

Raamatu käigus kohtume paljude inimestega, kes polnud ise keisrid ega püüdnud selleks ka saada, aga kes muutsid keiserliku süsteemi võimalikuks: ettevaatlikud aristokraadid, orjaseisuses kokad, usinad sekretärid, õukonnanarrid, isegi arst, kes ravis noore printsi kurgumandlipõletikku. Rooma impeeriumi kui süsteemi säilimine poleks mõistetav, kui seda oleksid valitsenud üksteise järel vaid hullunud autokraadid. Mind huvitab, kuidas need hullumeelsuse lood tekkisid, kuidas impeeriumis tegelikult asju aeti, ja roomlaste hirmud, et keisrite võim polnud mitte niivõrd verine (see oli ootuspärane), vaid pettusele ja teesklemisele rajatud kummaline ja rahutuks muutev düstoopia.

Mary Beard on Cambridge’i ülikooli antiigiteaduse emeriitprofessor ja iganädalase kirjandusülevaate The Times Literary Supplement antiigiteaduse toimetaja. Akadeemiliselt on ta tuntud kogu maailmas. Tema varasemate teoste hulgas on Wolfsoni auhinna võitnud "Pompeii", "Confronting the Classics", "Women & Power" ja viimati ka "Twelve Caesars". Ta on teinud arvukalt telesarju ning tema raamatuid on avaldatud rohkem kui 30 keeles. Eesti keeles on temalt varem ilmunud "SPQR".

"Valitsuse maja" ei sarnane ühegi teise Vene revolutsioonist ja nõukogude võimueksperimendist varem ilmunud raamatuga. Yuri Slezkine'i teos, mille kohta võib öelda, et see on kirjutatud Tolstoi "Sõja ja rahu", Grossmani "Elu ja saatuse" või Solženitsõni "Gulagi arhipelaagi" traditsioone järgides, annab haaravas vormis täpse ja igakülgse pildi elust Moskva hiigelsuures kortermajas, kus nõukogude tipptegelased ja nende pered elasid enne, kui nad ise langesid stalinlike repressioonide ohvriks. Vankumatutest bolševikest ja uue maailma ehitajatest, kes on karastunud vanglates ja asumisel, saavad nüüd kõrged ametimehed, neil on perekond ja neilgi on oma olmemured, nad osalevad repressioonides, hukkavad rahvavaenlasi ja lõpuks hukatakse rahvavaenlastena ka nemad ise. Uus maailm jääb nende lastele … Aastal 1931 valminud nn valitsuse maja, mis hiljem sai tuntuks kui maja kaldapealsel, asub teisel pool Moskva jõge Kremli vastas. Selles Euroopa suurimas kortermajas oli lisaks 505 möbleeritud korterile ka kõik muu vajalik alates kinost ja raamatukogust ning lõpetades tenniseväljaku ja lasketiiruga. Autor kirjeldab, kuidas maja asukad oma korterites elasid ja juhtisid Nõukogude riiki, kuni umbkaudu 800 nendest sattus viimaks vanglasse ja kaotas enamasti ka elu. Kirjadele, dokumentidele, päevikutele, arvukatele intervjuudele ja sadadele haruldastele fotodele toetudes annab "Valitsuse maja" mitmekülgse ja unustamatu koondpildi peaaegu kõikidest toonase elu tahkudest kirjanduskriitikast kuni uute revolutsiooniteooriate, tulevikuennustuste ja punase terrorini. Yuri Slezkine on California ülikooli ajalooprofessor, Ameerika teaduste ja kunstide akadeemia liige ning mitme auhinnatud ajalooraamatu autor.

Elizabeth II oli kõige pikemalt troonil olnud valitseja Suurbritannia ajaloos Ajendatud kohusetundest ja toetatud usust, õnnelik oma koerte ja hobuste seltsis, oli ta austatud ja imetletud üle kogu maailma. Tema matus oli üleilmne sündmus, teda jäid leinama miljonid inimesed. Ta nägu oli meile tuttav markidelt ja teleriekraanilt, enam kui 96 aasta vältel pildistati teda loendamatuid kordi ja kujutati kunstis. Kuid milline oli ta tegelikult? Kes ta oli? Ja mis oli see, mis tegi ta nii eriliseks? Gyles Brandreth kohtus kuningannaga esmakordselt 20-aastasena. Järgneva viiekümne aasta jooksul kohtuti palju kordi nii avalikel kui ka eraviisilistel üritustel. Sõprus Edinburghi hertsogiga tagas Brandrethile privilegeeritud juurdepääsu Elizabeth II-le. Ta tegi aastate jooksul märkmeid, mis kõik põhinesid kohtumistel ja vestlustel kuningannaga, tema perekonna ja sõpradega, ja just need lähedased tähelepanekud teevad selle väga isikliku ülevaate kuninganna erakordsest elust ainulaadselt põnevaks. Alates Elizabethi lapsepõlvest 1920. aastatel kuni Harry ja Meghani ajastuni 2020. aastatel, tema Windsori lossis veedetud sõja-aastatest kuni surmani Balmoralis jäädvustab käesolev raamat nii kuningliku ajaloo rahutu sajandi kui ka tõeliselt tähelepanuväärse naise intiimse portree. Gyles Brandreth on tunnustatud biograaf ja bestsellerite autor, kunagine Chesteri linna parlamendisaadik ning praegune Chesteri ülikooli kantsler. Ta on asutanud projekti Poetry Together, mis toob kokku koolilapsed ja hoolduskodude elanikud tassi tee ja koogi juurde luulet kuulama; koos oma tütre Aphraga teeb ta 2022. aastal alustatud Rahvaste Ühenduse luule taskuhäälingut eesmärgiga tunnustada Rahvaste Ühendust luule kaudu.

Rein Helme oli Eesti parimaid Napoleoni ja tema ajastu tundjaid. Tema viimaseks tööks jäänud monograafia "Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly" kõneleb Napoleoni vastasleeri ühest silmapaistvaimast väejuhist. Tegu pole mitte üksnes biograafiaga, vaid tervet ajastut elustava teosega, mis põhineb pikaajalisel arhiivitööl. Raamatus on seikluslikke lahingustseene ja paleeintriigide kirjeldusi. Illustreerimiseks on kasutatud Ermitaaži Sõjagalerii teoseid ning gravüüre autori kogust.

„Moodne joon“ on lugu Eesti ajaloo ühest kaunimast ajajärgust. Need kaks üürikest aastakümmet, mil eestlane sai oma vaba riiki üles ehitada, tegi ta seda õhina ja innuga. Euroopa tuksus seniolematus rütmis ja vastsündinud Euroopa väikeriik üritas sellega sammu pidada. Olgu juttu kardinaliistust või kleidi tegumoest, kõikjal seati eeskujuks moodne joon. Raamat võtab luubi alla muutused Eesti linnaelus. Esimeste autode ja kodumasinate kasutuselevõtt, pottkübarad ja kõrgemale kerkinud seelikuäär, funkarhitektuur, sportlik elustiil, seninägematud katsetused kunstis, uut moodi suhtumine lastekasvatamisse ning esimeste eesti soost ettevõtjate edu – sellest kõigest siinne kogumik räägibki. Peatükkide autorid on just selle valdkonna asjatundjad. Rikkaliku fotomaterjaliga kaunis raamat on suurepärane kink igale Eesti ajaloo huvilisele.

1978. aastal Läände põgenenud Nõukoguse Liidu luureohvitseri esimene raamat, mis levis kiiresti kogu maailmas. Valdavalt avalikult kättesaadavate materjalide põhjal analüüsib autor Stalini plaane ja tegevust Teise maailmasõja eel ja selle alguses, näidates, kuidas Stalin tõukas osava diplomaatia abil Hitleri sõtta lääneriikidega, lootes niiviisi mõlemaid sõdivaid pooli nõrgestada, et seejärel ise ootamatult Saksamaa vastu sõtta astudes vallutada suur osa Euroopast. Jäälõhkujaks nimetas Stalin Hitlerit, kes pidi oma sõjategevusega Läänes talle vallutusretkeks tee lahti tegema. "Jäälõhkuja" järjena on autorilt ilmunud veel "M-päev" ja "Viimane vabariik", kus ta analüüsis samu probleeme pisut teistsuguse vaatenurga alt. Kaks viimatinimetatud raamatut on eesti keeles kirjastuses "Olion" juba varem ilmunud.

Raamatus püütakse heita valgust neile rahvastele (ja nende mereretkedele ja kroonikates pyratica'teks kutsutud sõjalaevadele), kes elasid Läänemere lõunakaldal ja kujutasid endast tuhande aasta kestel, aastatel 300–1300 skandinaavia viikingite ajaloolisi vaenlasi. Skandinaavia viikingite saagade, tegude ja neist kõnelevate ürikute kohta on juba pikka aega avaldatud palju kirjandust ja neid tuntakse väga hästi, kuid nende vaenlased on enamasti kadunud aegade hämarusse. Skandinaavlased ristiusustati kolmsada aastat varem kui Läänemere lõunakaldal elanud rahvad ja umbes samal ajal hakkas nende seas levima ka kirjaoskus. Sellele vaatamata pakuvad asjakohased, olgugi napid skandinaavia kirjalikud allikad koos üpriski arvukate viidetega Lääne-Euroopa kroonikatest ja Eestist endast eesti viikingitest kõnelemiseks piisavalt alusmaterjali. Raamatu autor EDGAR VALTER SAKS sündis 1910. aastal Tartus töösturi perekonnas. Pärast Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist 1934. aastal töötas ta mitmetel juhtivatel ametikohtadel Eesti firmades ja Kaubanduskojas. 1944. aastal, Saksa okupatsiooni viimasel aastal põgenes ta salaja Eestist Soome ja hiljem sealt edasi Rootsi. 1948. aastal kolis ta elama Kanadasse Montreali ja töötas Kanadas, Peruus ning Mehhikos mitmetel juhtivatel ametikohtadel. 1971. aastal sai temast Eesti eksiilvalitsuse haridusminister. Edgar Valter Saks on avaldanud Eestis enne sõda neli romaani ja hiljem paguluses, aastatel 1960–1979 neli ajalooalast uurimust. 1981. aastal lisandus neile käesolev raamat. Teine trükk.

See on sõjamälestuste raamat ühest võitlusrohkest ja raskest ajast, aastast 1944 - kui võideldi kodupinna eest. Harald Riipalu teos annab avara tervikpildi sellest traagilisest aastast, mis on lõiganud sügavalt meie kõikide ja kogu eesti rahva ellu, kui jätame kõrvale eelmised lootusrikkamad võitlusaastad. Rindevõitlejate taotlusi, püüdlusi ja elamusi, mõtteid ja tegusid on elavalt ja tõetruult edasi antud, seejuures neid ilustamata või suurendamata. Viimasele vaatamata kerkib eriti traagilise 1944. aasta taustal eesti lahingumees ridade vahelt nagu elavalt esile heroilise võitlejana, kes sõnu tegemata endastmõistetavusega ka meeleheitlikul aastal võitleb oma rahva eest viimse hetkeni. See raamat on kirjutatud mitte ainult sõdurilt sõdurile, vaid esijoones kaasmaalaselt kaasmaalasele. Ta ei ole mitte üksi traagilise 1944. aasta meenutajaks ja taas meie silmade ees hoidjaks, vaid palju rohkem - eestluse ideaalide ja võitlussuundade elustajaks ja kinnitajaks. Ta näitab selgesõnaliselt, miks ja kuidas võideldi ning lahkuti kodumaalt. A. Rebane Sisu: Kuskil idarindel; Seal, kus muiste sortse löödi; Lääne ja ida piiripostil; Punase laviini vastu; Lisa: vastupanuliikumise kaksikpale

Dramaatilisel 1944. aasta suvel evakueeritakse Rootsi teenistuses oleva SS-ohvitseri Ludwig Lienhardi kaasabil Eestist rannarootslasi. Kolm aastat hiljem on Lienhard ise põgeniku rollis. Rootsist lahkuma sunnitud ning tagaotsitav nii lääneriikide kui NSV Liidu poolt, võtab ta purjekal "Falken" ette dramaatilise põgenemisreisi üle talvetormise Läänemere ja Atlandi ookeani Argentiinasse. Tänapäeval on Ludwig Lienhardi nimi peaaegu unustatud, ent kunagi sõltus temast tuhandete Eesti inimeste saatus. Raamat kirjeldab haaravalt Lienhardi elu ja eriti tegevust Teise maailmasõja ajal ja järel, millest mitmed episoodid on siiani mässitud saladusteloori. Marcus Wallén on sündinud 1972. aastal Mariehamnis ning üles kasvanud Rootsis ja Ahvenamaal. Kaks aastakümmet on ta olnud ajalehe "Expressen" Stockholmi toimetuse ajakirjanik ja juht. 2019. aastal ilmus tema debüütraamat "Natside kuld ja hästi hoitud saladus" ("Naziguldet och de invigdas hemlighet", eesti keeles 2020).

¤ Minevikku meenutades ¤ Relvavendade mälestusi ¤ Mälestuskilde minevikust ¤ Klubi "Wiking-Narva" ¤ Pataljon "Narva" Eestimaa meeste täiendatud nimekiri ¤ Nimeregister

Kuidas reisiti Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal enne raudtee tulekut? Mida nähti, millest oma reisikirjades kirjutati? Soome ajaloolane Seppo Zetterberg vahendab peamiselt sakslaste ja venelaste mälestusi ja reisimuljeid Balti provintsidest, kirjeldab toonaseid olusid mõisates ja postijaamades, linnades ja lossides, Tartus, Narvas, Riias ja mujalgi. 19. sajandi alguses läks Euroopas moodi vesiravi. Inimesed kogunesid merekuurortidesse, kus nad arstide järelevalve all suplesid, jõid tervistavat vett ning kosutasid üldiselt keha ja hinge. Kuurorte rajati Tallinna, Helsingisse, Dubultisse, Haapsallu. Noor Nikolai Karamzin, rännumees Faddei Bulgarin, inglanna Elizabeth Rigby, sakslastest koduõpetajad ja Tartu ülikooli professorid külastavad kuurorte ja kirikuid, losse ja mõisaid, sõidavad mööda olulisi maanteid Peterburist Riiga või Saksamaalt Peterburi ja kirjeldavad seda, mida näevad oma tõlla aknast ja millest teiste reisijatega räägivad. Mõnikord, harva küll, kirjutavad nad ka neist eksootilistest olenditest, keda juhtuvad nägema – kohalikest eestlastest ja lätlastest.

Monograafia annab ülevaate eesti talurahva toidu arenemisest kuni käesoleva sajandi alguseni, tutvustab eesti talurahva vanemat toitu, selle tegemist ja söömist, aga ka tegijate ja sööjate tööd ning vaeva oma igapäevase leiva pärast. Raamat rahvatoidust pakub huvi toidu uurijatele, valmistajatele ning tehnoloogidele.

Näitus Kadrioru kunstimuuseumis 20. oktoober 2006 – 27. mai 2007 Выставка в Кадриоргском художественном музее 20 октября – 27 мая 2007 Exhibition in the Kadriorg Art Museum 20 October 2006 – 27 May 2007

See on tõeline tuhkatriinulugu, mis jutustab ühest märkimisväärseimast naisest Inglismaa ajaloos, Emma Hamiltonist, kes suutis tänu oma ettevõtlikkusele ja sarmile välja rabelda rusuvast vaesusest ja tõusta ühiskonnaredeli kõrgeimale astmele. Raamat jälgib dokumentide ja seniavaldamata kirjade varal Emma dramaatilist teekonda 18. sajandi Põhja-Inglismaa vaestekvartalist suursaadiku abikaasaks Napoli kuninglikku õukonda ning Napoli kuninganna ja Marie Antoinette'i usaldusaluseks, Londoni bordellidest oma ajastu meediafiguuriks, moeikooniks ja kunstnike lemmikmodelliks ning lõpuks Inglismaa suurima sõjakangelase, admiral Nelsoni armukeseks. Kate Williams on õppinud inglise keelt ja kultuuriajalugu Oxfordi Ülikoolis ja Londoni Ülikoolis. "Inglismaa armuke" on tema debüütraamat, sellele järgnes 2008. aastal kuninganna Victoria noorpõlvest jutustav "Becoming Queen".

Pühendatud aatelistele kaitseliitlastele Tartu linna esimese Kaitseliidu allüksuse loomisest ja järjepidevusest. Annab hea ülevaate, kuidas malevkond üldrahvalikus riigikaitses osales ning järjekindlalt kaitseliitlusse panustas.

Raamat on välja antud Mihkel Martna 75. sünnipäeva puhul Martna sõprade otsesel soovil. Raamat annab ülevaate poliitiku, ajakirjaniku, "Eesti sotsiaaldemokraatia isa" Mihkel Martna elust ja tegevusest.

Raamat kätkeb endas kaasaegsete meenutusi Artur Alliksaarest – 100 mõujukama eestlase hulka valitud poeedist. Esimeses pooles "Sõna on mu kirg ja nõrkus" on avaldatud Artur Alliksaare kirjad sõpradele Eino Lainvoole ja Rein Sepale ning nõukogude kirjanduspoliitika ametnikele Leida Tigasele ja Otto Sammale.

Teise ossa pealkirjaga "Mentor Artur" on Henn-Kaarel Hellat kogunud Artur Alliksaare kaasaegsete mälestusi. Mõned neist on varem ilmunud, enamus selle raamatu jaoks kirja pandud. Raamatus meenutavad oma isiklikke kokkupuuteid poeediga Ain Kaalep, Henn-Kaarel Hellat, Leo Metsar, Andres Ehin, Ave Alavainu jt. Raamatu väljaandmist on toetanud Kultuuriministeerium.

30 intervjuud tuntud isikutega (Mihhail Gorbatšov, Jelena Obraztsova, Zviad Gamsahhurdia, Anatoli Karpov, Innokenti Smoktunovski jt) omaaegsest Kesktelevisiooni sarjast "Teletutvus". Saateks autori Urmas Oti isikupärased kommentaarid ja pihtimuslikud meenutused nii oma hiilge- kui mõõnaaegadest N. Liidu teleekraanil.

See raamat on koostatud teadmises, et keel on meie kõigi asi, ja veendumuses, et eesti keelt, meie emakeelt ja selle kujunemislugu on prestiižikas tunda. Lugejani on toodud meie keele ajaloo märgilise tähendusega sündmused ja saavutused. Raamatusse on valitud eesti keelt enim mõjutanud uurimuste, teoste ja ettevõtmiste kõrval ka kultuuriloolise tähendusega ühistegemisi, tutvustatud meie keeleelu korraldavaid institutsioone ja otsuseid, mis ühel või teisel moel on kaasa aidanud eesti keele käekäigule, eestluse kujunemisele, eesti keele väärtustamisele ja kaitsele.

Üle poole miljoni võõrrahvusest vabatahtliku seisid Teise maailmasõja ajal sadade tuhandete saksa vabatahtlike kõrval Saksa sõjaväe, mereväe, lennuväe ja relva-SS ridades ning jagasid oma saksa kamraadidega ränga sõja vaevu ja ohtusid. Skeemide ja fotodega illustreeritud raamat ei ole vabatahtlike üksuste sõjaajalugu. Siin kirjeldab autor vabatahtlikke võitluses. Ta piirdub vaid mõningate markantsete, sõjaliste operatsioonide jaoks otsustava tähtsusega tegudega või esileküündivate tõestustega vabatahtlike võitlusvaimust. Suurte võõrrahvusest väeosade juhatajana oli autoril kõige rohkem võimalusi heita pilk oma sõdurite ellu. Seetõttu on tal ka esimesena kohustus kaasaegsete ees nende heaks välja astuda ning anda nende kohta tunnistusi. Võõrrahvusest vabatahtlike suur hulk, nende lahinguüksuste vaieldamatult vaprad saavutused ning nende meelekindlus sõja viimase tunnini on nii ebatavaline fenomen, et tasub uurida vabatahtlike liikumise vaimset aluspõhja ning näidata nende sõjalisi saavutusi.

Monograafia annab ülevaate eesti talurahva toidu arenemisest kuni käesoleva sajandi alguseni, tutvustab eesti talurahva vanemat toitu, selle tegemist ja söömist, aga ka tegijate ja sööjate tööd ning vaeva oma igapäevase leiva pärast. Raamat rahvatoidust peab huvi pakkuma nii toidu uurijatele, valmistajatele kui ka tehnoloogidele.

Teise maailmasõja ajal röövisid natside rünnakrühmad Euroopa paljaks. Keskpangad tehti tühjaks, samuti eraisikute pangaseifid, ja surmalaagritesse saadetud jäid ilma kogu oma varast. Aga mis juhtus Saksa riigipanga varaga Kolmanda Riigi huku ajal 1945. aastal? Suurem osa sellest peideti soolakaevandusse, mille Ameerika sõdurid vallutasid, vara jagati natside ohvriks langenud riikide vahel. Ent mitte kõik. "Natside kuld ja hästi hoitud saladus" jutustab kõigi aegade suurimaks nimetatud kullaröövist. Osa sellest aardest on tänaseni kadunud. 1945. aasta suvel oli väike rühm Saksa ohvitsere ja eraisikuid segatud keerulisse peitusemängu Ameerika okupatsioonivõimudega. Võib-olla paljastas rühma üks liikmetest, kahekümneaastane Hubert von Blücher natuke liiga palju ühes kirjas, mille ta saatis Stockholmi oma ristiisale, kuulsale maadeavastajale Sven Hedinile. Mõistatus on aardekütte üle 70 aasta kummitanud. Saladusele lahenduse otsimine viis ajakirjaniku ja kirjaniku Marcus Walléni Alpidesse, Vahemere äärde ja Stockholmi. Sündis jutustus läbi aegade kõige röövellikumast riigist ja Teisest maailmasõjast just nimelt rahalisest vaatevinklist nähtuna.

Raamatus vaadeldakse esimese nõukogude okupatsiooni jooksul (1941. a.) Eesti majandus- ja kultuurielule tekitatud kahjusid.

Sisu:

• Metsavennad
• NKVD hävituspataljonid ja nende hirmuteod Eestis
• Rongkäikude ja miitingute lõõg eesti rahva kaelas
• Eesti kool bolševikkude võimu all
• Teater punasel aastal
• Eesti kunst punase hulluse kammitsas
• Bolševikkude laastamistöö eesti muusikapõllul
• Bolševistlik aasta Eesti põllumajanduses

Illustreeritud fotodega.

Seda, mis jääb Skandinaavia põhjatipu ja Itaalia lõunatipu ning Portugali ranniku ja Venemaa avaruste vahele, on läbi aegade peetud ja peetakse ka tänapäeval Euroopaks. ¤ Põhjalik ülevaade Euroopa kultuurilisest, majanduslikust ja poliitilisest ajaloost – Vanast Kreekast kuni Euroopa Liiduni. ¤ Portreed Euroopa ajaloo suurkujudest nagu Sokrates, Leonardo da Vinci, Martin Luther, Napoleon I, Churchill jpt. ¤ Põhjalik ja ladus raamat, mille on kirjutanud suur ja mainekas Briti ajaloolaste kollektiiv. ¤ Värvitrükis teos on rikkalikult illustreeritud arhiivifotode ja kaartidega.

Kas aimas Peeter Suur 1703. aasta maikuus uue linna rajamise käsku andes, kui võimsaks Venemaa ajaloo saatuslike protsesside peegliks saab tema raiutud "aken Euroopasse"? 300 aastat Peterburi–Petrogradi–Leningradi–Peterburi poliitilist ja kultuurilist ajalugu annab lugejale ülevaate selle linna kultuuriloojate sisemise vabaduse kangelaslikkusest, mis suutis välise vabadusetuse tingimuses vastu seista ka kõige rängematele katsumustele. Kronoloogiliselt on vene kultuuri põhiosa eksisteerinud despootliku riigi süsteemis, mis on alati märgistanud – sageli vägagi traagiliselt – kunstnike ja võimu suhteid. Tõsise uurija sekkumise korral kasvab probleem aga juba mõõtmeteni: kunstnik ja maailm. Sellise uurijana on esile kerkinud raamatu autor Solomon Volkov – Leningradis õppinud ja hiljem Läände siirdunud muusik. Esitledes unikaalset ilmingut, mida ta määratles kui "Peterburi müüti", juhib ta lugeja läbi aegruumi, milles tegutsevad isikud mõjutavad oluliselt nii üksteist kui ka müüdi transformeerumist ning laienemist kogu maailma kultuurikontekstis. Olmetasandil ei kohtu Volkovil Puškin Gumiljovi, Ahmatova, Brodski või Balanchine´iga, Gogol aga Andrei Belõi, Šostakovitši või Zoštšenkoga. Kuid kõik Volkovi 116 erineva elukutse ja vanusega vestluskaaslast, kõige erinevamate ajastute tunnistajad, kes ilmuvad elavate ja tegutsevatena raamatu lugeja ette, aitavad seda unikaalset müüti ehitada, arendada ja säilitada.

"Seksuaalvägivald ei ole ainult naiste asi, see on kogu maailma asi."

Venemaa pommitab Ukrainas sünnitushaiglaid, kasutab seksuaalvägivalda sõjarelvana, häbistab ja ähvardab ohvreid sotsiaalmeedias. Vene sõdurid piinavad ja vägistavad valimatult. Esimesed pealkirjad Venemaa sõjakuritegudest Ukrainas jahmatasid kogu maailma. Läänest vaadatuna jõhker, mõistuse ja südamega käsitamatu vägivald on Kremli jaoks kainelt kaalutletud tegevus, põliste valitsemistavade ainuloomulik jätk. Keskvõimu paanilise püüdlusega riigis võim säilitada käib kaasas eesmärk vaigistada naiste hääled. Venemaa on Ukrainas kasutusele võtnud oma igivana vallutuste käsiraamatu, mille põhjal tegutses Krimmis juba Katariina II ja mille laiendatud versiooni rakendas Nõukogude Liidus Stalin. See sügavalt mõjuv essee käsitleb agressioonisõda Ukrainas Venemaa imperialismi ja mineviku valguses ning lahkab põhjuseid, miks Moskva huvi on vaigistada just naised, nii oma riigis kui mujal. Venemaa sõda Ukrainas on ühtlasi sõda võrdõiguslikkuse vastu. Veendumusi on raske murda, isegi kui tõsiasjad on kandikul kätte toodud.

Sofi Oksanen avab sõdadevaba Euroopa illusioonis suikuva lugeja silmad. Autori sirgjooneline käsitlus ei kõneta läbi lillede, vaid läbi faktide, laskmata pilku ära pöörata.

Kordustrükk 1939. a. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslikust väljaandest. Kaheköiteline koguteos "Eesti Vabadussõda 1918-1920" on eesti sõjaajaloolise uurimistöö tähtteos, millel on jääv historiograafiline väärtus. II köide käsitleb sõjalisi ja poliitilisi sündmusi alates meie pealetungioperatsioonidest mais 1919 ja lõpetades rahulepingu sõlmimisega Tartus 1920.

Raamat annab ülevaate ristiusu ja kristliku kiriku tekkest ja muutumisest Kristuse aegadest tänapäevani. Paralleelselt Euroopa kirikulooga tehakse pikemaid ekskursse Eesti kirikulukku. Raamat on mõeldud nii huviliste laiale ringile kui kõrgkooliõpikuks.

Vandenõude ajalugu on pikk – see ulatub Vana-Egiptusest tänapäeva Pakistanini. Käesolev raamat justkui kataloogibki mitmesuguseid salasepitsusi, mida ühendab üks asjaolu – nimelt on nende kõikide puhul võimatu öelda, mis siiski täpselt juhtus või kes olid vandenõusse kaasatud. "Lahendamata vandenõudesse" on koondatud ajaloo kõige hämmastavamad vandenõud, kinni mätsitud lood ja libaoperatsioonid ning raamatus püütakse vastata näiteks niisugustele küsimustele: Kas Aleksander Suur mõrvati? Kas Ameerika Ühendriikide valitsus oli seotud 11. septembri rünnakutega? Kas Philadelphia eksperiment leidis tõepoolest aset? Kas Bilderbergi grupp kujutab endast tõesti salajast maailmavalitsust? Kas president John F. Kennedy tappis üksik laskur või osalesid atentaadis teisedki inimesed? Kõikide selliste põnevate juhtumite käsitlemisel antakse lühike, kuid põhjalik ülevaade nende kulgemisest, esitletakse võtmeisikuid ja vahel pakutakse välja lausa üllatavaid alternatiivseid teooriaid. Raamatus on üle 150 foto, maali, joonistuse ja kaardi, mis aitavad lugejal mõistatuslike sündmuste taga peituvatest faktidest suuremat pilti kokku panna.