Juba vanad eestlased teadsid, et armastus käib kõhu kaudu ning sugujõu suurendamiseks peab sööma sibulat ja kala. Populaarsed armuroad on austrid ja šokolaad ning teatakse, kuidas vanilje, tšilli ja paljud teised vürtsid kirge sütitavad. Aga vähesed teavad seda, et Vana-Kreeka arstid käskisid patsientidel meheväe suurendamiseks süüa sada seedermänniseemet päevas või et hapukapsas tõstab naistel orgasmide kvaliteeti. Afrodisiakume ehk kiretekitajaid on aastatuhandeid kõrgelt hinnatud lihtsal inimlikul põhjusel, et teatud toidud viivad mõtted riivatutele rõõmudele, annavad jõudu armatsemiseks ja muudavad voodielu seikluslikumaks. Nüüd on need iidsed ja moodsad teadmised kaante vahele koondatud. On valminud raamat, mille abil hillitsetud iha pulbitsema panna, erutavaid elamusi tekitada ja armuelu vürtsitada. Teos pakub põnevat avastamisrõõmu nii värskelt armunutele kui ka kuldpulmadeni jõudnud abielupaaridele. Toidu valmistamisse ning ellu ühtmoodi kirglikult suhtuv Margit Hakomaa on aastatepikkuse õppimise ja katsetamisega koolitanud end armuroogade spetsialistiks. Raamatus on pea poolsada retsepti, mis mõjuvad mujalegi kui pelgalt maitsemeelele. Naudi neid isuäratavaid kiretoite kallima, nautlejatest sõprade või maailma parima armukese – iseendaga. Duo Laura Kallasvee ja Ester Kannelmäe viivad lugeja õrna ja imelisse maailma, kus kehtib vaid armastus – söögi ja inimeste vastu. Joovastu ilust, tunne hõrkude armuroogade lõhna ja maitset, ligihiilivat elevust ning vastupandamatut soovi erutavasse fantaasiasse sukelduda. Kiretoitudega sobivad seksuaalsed saundid valisid raamatusse melomaanid Siim Nestor ja Heidy Purga, kes teavad, kuidas armastus ja erootika muusika keeles kõlavad. Kire kõrghetked helendavalt ekraanilt noppis välja filmigurmaan Katrin Rajasaare.

Kuna meie kalapoodide lettidele on tekkinud hulgaliselt uusi eksootilisi mereelukaid ja imelikke nimetusi, mis sageli mõjuvad isegi hirmutavalt – hai, rai, meriskorpion jne.; või veidi naljakana – lintsaba, merivarblane, merihunt, merilohe jne. Sellepärast leidis autor, et võiks selles segases, veidi eksootilises loos eesti rahvast veidi valgustada. Ehk saab raamatust abi ka bioloogiaõpetaja, gurmaan, koduperenaine ja kokk, aga ka turist, kes satub võõrale maale eksootiliste roogade keskele või kavatseb lihtsalt merre ujuma minna, kohtumaks raamatus loetletud mereelukatega ilma neid söömata ja maha löömata. Arvan, et selles raamatus loetletud elukaid tasub ka ise pildistada, toodud toiduretseptidele täiendust leida ja nii mõndagi isemoodi katsetada. Kahjuks valitseb mereelukate klassifikatsioonis tohutu tohuvabohu, ja sellepärast palub autorid vabandust, sest erinevad teaduslikud artiklid ning entsüklopeediad avaldavad sageli täiesti vastandlikke fakte. Nende mereelanike kohta, mida kohtab meie suuremate toidupoe kalalettidel juba üsna sageli, on avaldatud ka mõneti rohkem toiduretsepte. Eriti rikkad on meie kalaletid igasusguste karpide poolest, mida müüakse nii värskelt, külmutatult kui konservidena. Krevette on müügil pea igas toidupoes nii kooritult kui koorimata, sügavkülmutatuna nii toorelt kui keedetult. Sattudes kusagile reisile jääb alati võimalus ka ise üht-teist valmistada, sest korralik gurmaan valib reisimiseks öömajad, kus saab soovikorral hõrgutisi valmistada ning uusi retsepte katsetada. Lõunamaine kalaturg on põhjamaisele turistile omaette vaatamisvääsrsus, mida tasub kindlasti külastada. Raamatut kirjutades tundsin, et ei saa vahele jätta ka ka vaalu ja hülgeid keda kunagi massiliselt kütiti ning kes nüüd enamuses looduskaitsealusteks on kuulutatud, või siis püütakse neid rangelt piiratud koguses. Siit ka suured tänud Eesti Ravamuuseumi lahketele konsultantidele, kes nägid suurt vaeva, et otsida arhiiviriiulitelt välja hülgeliha töötlemise tavad ning vanad toiduretseptid. Mereandide alla olen arvanud ka nii merekapsa kui merikapsa. Viimane on meil küll looduskaitse all, aga tema seemet võib korjata ja seda koduaeda peenrale külvata. Meeldivaid üllatusi ja maitseelamusi mereelukate avastatud ning avastamata maailmas! Lugupidamisega, Toivo Niiberg

Pole tähtpäeva, mis ei vääriks mõnd isetehtud kingitust koduse hõrgutise näol. Üha rohkem inimesi naaseb traditsioonilise toiduvalmistamise juurde ning seetõttu on suurenenud ka huvi isikupäraste kingituste vastu. Selle raamatu läbimõeldud ja viimistletud retseptid teevad kingisaajale kindlasti rõõmu ning nende valmistamisega saavad hakkama ka kõige rohelisemad kokad. Raamatu retseptid on lihtsad, nende põhjal valmivad kingitused aga rikkaliku ja põneva maitsega – sobiva retsepti leiab siit nii šokohoolikule kui ka tšillisõbrale. Autor annab ülevaate kogu protseduurist – alates koostisosade ostmisest kuni selgitustega retseptide ja elegantsete pakendite valmistamiseni.

Tavaline, maitsestamata jogurt on suurepärase toiduaine, mile kõikide kasutusvõimalustega tutvumiseks on ära toodud ligi 100 retsepti, alustades suppide, külmroogade ja kastmetega, jätkates lõunaroogade ja küpsetistega ning lõpetades magustoitudega, mille hulgas ei puudu ka hõlpsasti valmivad kodujäätised. Isetegijate rõõmuks kirjeldatakse üksikasjalikult kodujogurti valmistamist nii elektrilise jogurtimasina abil kui ka lihtsamate vahenditega. Samuti õpetatakse nõrutama jogurtist rasvavaest toorjuustu ja hapukooreasendajat. Käsitlemata ei jää erinevused tõeliste, elusate jogurtite ja pastöriseeritud piimadessertide vahel ning jogurtiga ümberkäimise eripärad, mida on eriti oluline teada kuumtöötlemisel. Teavet leidub ka elusa jogurti, eriti aga probiootilisi baktereid sisaldavate eestimaiste biojogurtite tervendava mõju kohta.