Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Sophiet läbib "elekter" ja vägagi meeldiv tunne. Med-vend saab kuulda kummalise loo Sophie elukäigust. Sündmustejada alguspunktiks saab tehing Saksa ärimehest isa ja türklasest äripartner Mustafa vahel viimase tütardega, kellest Sophie ema antakse haaremist pealekauba.
Lugejale kangestub magus-õudne lugu, mis paneb tõdema, et pole midagi uut siin päikese all, ka kõige rabavamad käitumisnormid on ammuilma läbi kogetud.
Hoogsas ja köitvas päeviku-stiilis kirjutatud romaan, mille järelelainetus jääb pikaks ajaks virvendama.

Miljonär Diego Sajes, kes kunagi maakolkas elas, arvab küüniliselt, et kõik maailmas on ostetav ja müüdav. Isegi maailma kõige kuulsamate kaunitaride soosing. Kuid kas õnnestub tal osta Inglise aristokraatide hulka kuuluva naise armastus?

Pealtnäha on Jordan Hadlocki eluga kõik korras. Tal on hea töökoht ingliskeelsete raamatute kaupluses Luzerni vanalinnas Šveitsis. Temaga soovib abielluda rikas tööstur Helmut Eckherdt, kuigi Jordan pole talle jah-sõna andnud. Mida enamat võiks üks naine veel tahta? Vastuse sellele küsimusele annavad äkiline äikesetorm ja koputus poeuksele. Reeves Grant otsib vihmavarju, ent Jordani ja Reevesi vahel puhkeb kirg, mida nad sel ööl jagavad. Järgmisel hommikul on mees kadunud.

New York Timesi bestsellerite autori P. C. Casti romaan sellest, kuidas Ajaratsurid jätkavad oma meeleheitlikke katseid leida rahu võti… heites veel ühe endi hulgast ohtlikku teadmatusse… ja kui kirglikud on tulemused! Alexandra Patton on tõrges meedium, kes vastavalt Ajaratsurite projektile saadetakse tagasi meie ajaarvamise 60. aasta Britanniasse – maailma, milles ta suurivaevu suudab aru saada kõneldavast keelest, rääkimata siis veel julmust ja ebausku täis kultuurist. Abiks üksnes üleloomulik võime surnutega kõnelda, peab Alex kasutama kõiki oma andeid, et võluda Caradoc, metsikult seksikas druiidist sõdalane, ning panna see mees end missioonil aitama. See, mille nad oma tegevuse käigus avastavad, on puhas kirg. Kas peaks Alex, kelles kohusetunne võitleb ihaga oma unistuste mehe vastu, koju tagasi pöörduma, kui saab selleks võimaluse? Või julgeb ta uut elu alustada sellel saladuslikul võõral maal?

Järjekordne osa sarjast AJARATSURID on uus põnev kogumik läbi ajastute ulatuvatest paranormaalsetest seiklustest, ajarändudest ja kirest. Haarav seiklus, kus inimkonna saatus on kahe inimese kätes, keda seovad teineteisega võluvägi, kirg – ja üks hoomamatu ese. Kuna Tessa Marconil on üleloomulik võime kadunud asju üles leida, antakse talle ohtlik korraldus kanduda ajahüppega Pärsia impeeriumisse ja muistsesse Kreekasse ning kindlaks teha väärtusliku medaljoni asukoht. Xerxese õukonnas tabavad teda pahandused – ja tabab ka kõige ilusam mees, keda ta elu jooksul näinud on, nimelt Rustam Halikarnassosest. Asja juures on vaid üks probleem: see mees on kentaurlaste spioon, kelle tõotatud kohuseks on Tessa tappa.

Lõppude lõpuks töötas Allison Warner Zach Wilderi alluvuses üksnes ajutiselt. Kes võinuks arvata, et tema ülemus on nii vastupandamatu? Polnud kahtlustki, et Zach teda ihaldas. Ent armastuses haiget saanud Allison polnud kindel, kas peaks kinkima südame mehele, kes hoidus igal juhul püsisuhteid loomast. Zachil polnud mõtteski end muuta – töö oli talle kõige tähtsam ning armastus oleks lõppeesmärgi saavutamist üksnes takistanud. Aga miks mitte pärast tööd veidi meelt lahutada? Iseäranis nii ihaldusväärse naisega nagu Allison, kes ei paistnud vähimalgi määral tuleviku peale mõtlevat. Kuni reeglid muutusid...

Kergelt ja peenetundeliselt jutustab Andreas Iten loo: armastusloo, mis ei lõpe ootuspäraselt, ja loo edukast mehest, kellel näiliselt midagi ei puudu. Autor võtab lugeja kaasa reisile Itaaliasse – koos rännatakse läbi Perugia ja Sitsiilia, imetletakse võrratuid maastikke ja linnu. Humoorikalt ja kirglikult, meeleliselt ja melanhoolselt kirjeldab autor, kuidas tema kangelane ilusat ja tublit Annat otsib. Aga kui mees lõpuks Taorminas läbi kaupluse vaateakna Anna Galante avastab, siis on ta naise tegelikult juba kaotanud

Tuntud prantsuse kirjaniku Romain Rolland'i (1866–1944) viimane suurteos "Võlutud hing" on kirjutatud aastatel 1922–1933. "Annette ja Sylvie" on selle romaanitsükli esimene raamat, kus peategelaseks on kodanlikus perekonnas kasvanud neiu, kes täisealiseks saades jääb vanemateta ja varanduseta. Tal tuleb omal jõul elust läbi lüüa ja suurte loobumiste hinnaga kaitsta oma eneseväärikust ja õigusi. Tutvudes oma isa, Pariisi tuntud arhitekti Raoul Rivière'i paberitega, avastab Annette, et tema jumaldatud isal on olnud ka salaelu – kirjavahetus Delphine'i ja tema tütre Sylvie'ga. Viimane nimetas Raouli oma isaks. Pärast pikki siseheitlusi otsustab Annette Sylvie'd otsima minna...

Kimberly Dozieri elu muutus ühe hetkega. CBS Newsi auhinnatud reporterina oli Dozier pühendanud oma karjääri sellele, et olla uudiste edastamiseks õigel ajal õiges kohas. Kuid ühtäkki, olles kõige hullemal ajahetkel vales kohas, sai temast endast uudis, kui surmav plahvatus tabas tema meeskonda ja teade sellest levis üle kogu maailma. 2006. aasta tavaline patrull Bagdadis lõppes sellega, et Dozier lamas pärast autopommiplahvatust ühel tänaval vereloigus ning tema operaator ja helitehnik, samuti kaasas olnud kapten ja tõlk olid surma saanud. Kriitilises seisundis Dozier tuli teadvusele, kuid pidi võitlema kõigepealt ellujäämise, seejärel aga paranemise ja lõpuks tööle naasmise nimel. Autorist: Edastades väliskorrespondendina uudistekanalile CBS News Lähis-Ida sündmusi Iisraeli terroristidest kuni Afganistani sõja ja Osama Bin Ladeni jälitamiseni teenis Kimberly Dozier ära reporteri maine, kes kajastas uudiseid alati esirinnas. Iraagi sõja uudiseid edastas ta aastast 2003 kuni autopommiplahvatuses vigasaamiseni aastal 2006. Ta on saanud neli prestiižikat Gracie auhinda organisatsioonilt American Women in Radio and Television, nende seas 2007. aastal Grand Gracie auhinna töö eest Iraagis.

Eestimaa Rüütelkonna viimase peamehe Eduard von Dellingshauseni mälestusteraamat annab huvitava ja põhjaliku ülevaate rüütelkonna ja selle juhtide tegevusest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Raamatut läbiv teema on baltisakslaste võitlus üha tugevneva keskvõimu surve (venestamise) vastu. Selles tugineti eriõigustele, mis olid saadud 1710. aastal, kui Peeter I liitis siinsed alad Venemaaga. 1917. aastal, kui tsaar Nikolai II kukutati, leidsid rüütelkonna juhid, et sellega on nad vabastatud lojaalsuskohustusest ja hakkasid meeleheitlikult otsima võimalust, kuidas ühendada Venemaa Läänemereprovintsid Saksamaaga. Suhtudes eestlastesse, eriti talupoegadesse, küll üldiselt heatahtlikult, kuid olles sügavalt omandanud balti parunite põlise veendumuse, et nemad on kutsutud ja seatud siinset põlisrahvast valitsema ja õpetama, ei suutnud ega tahtnud Ed. v. Dellingshausen möönda, et eestlased suudavad oma rahvusriigi rajada. Bolševike võimuhaaramine Venemaal, 1918. a. revolutsioon Saksamaal ning eestlaste üha tugevnev iseseisvusvõitlus lõpetasid rüütelkonna tegevuse 1918. aastal. Elu lõpuaastad veetis Ed. v. Dellingshausen Saksamaal, tegutses sealsetes baltisakslaste organisatsioonides ja kirjutas memuaare. Illustreeritud arhiivifotodega.

Kolmkümmend aastat (1964‒1993) käisid Eesti tudengid suviti ehitusmalevas. EÜE ametlikuks eesmärgiks oli nõukogude noorte töine ja ideoloogiline kasvatamine. Aga õilis kommunismiüritus pöördus kiiresti tolle ühiskonna alustalade eneste vastu. Eesti NSV-s ei pilgatud kusagil mujal nii avalikult ja hulgakesi kõike nõukogulikku kui malevakokkutulekutel. Nii palju riigivastaseid laule ja nalju ei esitatud ühegi teatri laval ega asutuse peol. Igal aastal astus paar tuhat Eesti noort haritlaskonna liiget justkui reaalsest ühiskonnast välja ja elas oma vaba elu. Nalja sai malevas pööraselt, aga muidugi ei olnud EÜE ainult pullitegemise koht. Siin tehti kõvasti tööd. Siin sai üsna ruttu selgeks, kes on andekas, kes on töökas, kes karjäärihimuline. Siit leiti eluaegseid sõpru ja elukaaslasi. EÜE asus keset tormilist elu, kukesammukese kaugusel EÜE-st olid ka näiteks Hiiu õllekas ja EKP Keskkomitee. Millise sammu keegi EÜE-st edasi astus ja kuhu oma jälje jättis, on omaette põnev teema

1918. aasta veebruaris välja kuulutatud Eesti Vabariik sai omariiklust üles ehitama asuda alles pärast Saksamaa sõjalist kokkuvarisemist sama aasta novembris, kui seaduslik võim Ajutise Valitsuse näol hakkas sisuliselt tegutsema, seistes silmitsi ohuga, et bolševistlik Venemaa võib iga hetk noore riigi vastu sõjategevust alustada. See oht saigi reaalsuseks 28. novembril Punaarmee sissetungiga Eesti territooriumile. Algas sõda, mida saame õigusega nimetada Vabadussõjaks, kuna selle võitmine tagas meie omariikluse püsimajäämise. Omariikluse sünniperiood ja Vabadussõda on senises ajalookirjanduses üsna palju tähelepanu leidnud. Kuid see ajastu väärib endiselt värsket uurijapilku, mistõttu ongi siinne kogumik pühendatud tollaste, saja aasta taguste sündmuste ja arengute käsitlemisele. Kogumiku artiklid ei keskendu üksnes Vabadussõja sõjalisele küljele, vaid neis analüüsitakse teemat laiemas raamistikus, võetakse vaatluse alla riigikaitse korraldamine sõja eel, välisabi diplomaatilised ja sõjalised aspektid, koolinoorte osalus sõjas, sõjaaegse ühiskonna sisepoliitilised arengud jne. Kogumiku kaante vahele on tee leidnud väga erinevatele ja uudsetele teemadele pühendatud artiklid, autoriteks nii kogenud kui ka alles oma uurijatee alguses olevad teadlased — eelöeldut tasub lugejal silmas pidada. Kogumik tervikuna on oluline panus selle sõja uurimise historiograafiasse.

"Topeltelu" on rännak läbi 20. sajandi teise poole USA meelelahutus- ja kunstimaailma ühe samasooliste paari seltsis. See on üleskutse võrdõiguslikkusele, ilma paatose ja loosungiteta. Alan Shayne’i ja Norman Sunshine’i topeltautobiograafia jutustab mõnusa huumoriga nende 1958. aastal alanud ja siiani kestvast ühisest teekonnast Broadwaylt Greenwich Village’isse, Madison Avenuele ja Hollywoodi. Tänu Alanile avanevad meile teatri, kino ja televisiooni telgitagused, Norman jutustab reklaamikunstniku, maalija ja ajakirja väljaandja konkurentsitihedast elust. Nende rohkem kui 50 aastat kestnud kooselu jooksul muutus maailm sedavõrd, et oma seksuaalsuse pärast kurjategijateks peetud inimestest said viiekümneaastase kooselu järel seaduslikud abikaasad, kuigi esmalt mitte romantilistel, vaid puhtpraktilistel kaalutlustel. Sellest suhtest on õppida kõigil, seksuaalsest sättumusest sõltumata. Kuidas hoida pikkade aastate jooksul üleval õnnelikku, kirglikku, vastutustundlikku, truudusel põhinevat suhet, vaatamata elu keerdkäikudele, kividele ja kändudele, mis kõigile teel ette tulevad.

Rahvusvahelise kogemusega juht ja juhtide koolitaja R. Michael Anderson on kokku pannud praktilise ja tõhusa juhi teadmistepagasi: juhtimise 2.0 ehk kasvujuhtimise, mis surub teid küll mugavustsoonist välja, ent tagab teie ja teie meeskonna arengu ja aitab luua tulemustele orienteeritud õhkkonna, suurendades pikas plaanis ettevõtte kasumlikkust. Raamat on mõeldud nii äsjastele kui ka kogenud juhtidele.

Minu ajaretk läbi XX sajandi jätkub. Imekombel pääseme emaga Starobelski surmalaagrist. Algavad mu seiklusrikkad rännuaastad, mis päädivad sundasumisega Siberis. Läbielatud kannatustest olulisem on mulle see, mismoodi me vastu pidasime, kuni meie sünnimaa võõrvõimudest vabanes.

Teatmik-käsiraamat sisaldab statistilisi andmeid maailma metsavarudest ja metsamajandusest Nõukogude Liidus, eeskätt Eesti NSV-s; sagedamini vajaminevaid arvulisi andmeid, tabeleid ja valemeid kõigilt metsanduse aladelt. Täpsemaid juhtnööre antakse kiiret tegutsemist nõudvates (tulekaitse, esmaabi) või vähetuntud ja uutes küsimustes. Esitatakse juhendmaterjale looduskaitse, jahimajanduse ja sisevete kalakaitse osas piires, mis on tarvilik igapäevases metsanduse praktikas. Mõeldud kasutamiseks metsamajanduse töötajaile esmajoones välitingimustes ning eeldab metsanduslikult ettevalmistatud lugejat.

Sisukord:
Tuhk
Avasilmi magaja
Musträstas
Harakas
Täiskuu öö

Raamat käsitleb Eesti põllumajanduse sundkollektiviseerimist. See on lugu kolhoosi sunnitud maainimeste üleelamistest, sisaldades värvikaid karaktereid ja rikast keelekasutust.

1967. aastal sai romaanivõistluse esimese preemia, kuid seejärel leidis kommunistlik partei, et Heino Kiik on kirjutanud riigivastase, kolhoosikorda inetult välja naerva teose ja seda ei tohi eesti rahvale lugeda anda.
Ilmus siiski hiljem ning "nurjatu" rahvas luges ja lõbustas end, kohati naeris täiel häälel. See on väljaanne on tsenseeritud trükk.

Eeskätt tehnikaüliõpilastele mõeldud käsiraamat tutvustab tehnilistele joonistele esitatavaid ISO standardite nõudeid. Raamatus on püütud korrastada eestikeelset dokumentatsiooniterminoloogiat ning on toodud ISO standarditele vastav joonise kirjanurk. Käsiraamatus esitatu võiks olla lähtealuseks jooniste vormistamist käsitlevate standardite väljatöötamisel Eestis. Et toodu võimaldab end kurssi viia Euroopa riikides kehtivate joonisenormidega, siis peaks raamat huvi pakkuma kogu tehnikaintelligentsile, eriti konstruktoreile.

Katsugu lugeja end mõelda tagasi 1991. aastasse, kui Lennart Meri oli Savisaare valitsuse välisminister. Katsugu mõelda end Toompeale, kus paiknes toonane välisministeerium.
See oli raske aeg.
Nagu ütles Lennart Meri, me pidime üheaegselt majas elama ja samas seda alles ehitama. Taas pidi endalt küsima: kust me tulime ja kuhu läheme? Eestisse tekkisid uued poliitikud, paraku väga erineva tagamaaga. Täna on Eesti ammu ÜROs, on NATOs ja Euroopa Liiduski.
See raamat on aegadest, kus Eesti tegi selles suunas alles esimesi samme. Ja nende sammude astujatest. See aeg tundub väga kaugel olevat, nagu lapsepõlv, ühes oma koomiliste ja tundeliste külgedega. Ometi - sinna pole veel paarikümmet aastatki. Mitmed selle aja kangelased on praegugi veel täies jõus. Siiski, kui lugeja arvab ära tundvat mõne praeguse tegelase prototüübi, suhtugu ta sellesse ettevaatlikult, sest ajalugu ja ilukirjandus pole kunagi üks ja seesama.
Siiski, ärgake, vanad varjud!

Jani pea sees oli miski. Ja see miski püüdis põgeneda. Lase see lahti, ütles Maaike, muidu jääd sa haigeks. Lugu lahtilaskmisest ja kinnipüüdmisest.

Undi ümberjutustus oma esikromaanist "Hüvasti, kollane kass", kus pärisvaled on asendatud usutavamate valedega.

Huvitav allegooriline lugu, milles veel kord leiab kinnitust tõsiasi, et töö on teadaolevatest mõnudest kõige suurem mõnu. Tondinahad aina pikutasid igirohelise rohu peal. Kui haljas vaip sai selja all ära muljutud, tuli ennast teise kohta veeretada - jälle oli ase värske. Väikeste tondinahkade mõnusaim mäng oligi enese rullimine. Mõnikord põrgati külgepidi kokku, aga keegi ei teinud sellest tüliküsimust. Vanemast peast ununes lapseea lust ära, ehkki tondinahkade kehad olid ümmargused ja veeresid sileda maa peal hästi. Aga tondinahkadel polnud põhjust ennast ülearu liigutada. Pruukis kätt sirutada ja ikka jäi mõni puu otsast pudenenud vili pihku. Vaid üksikud tondinahad viitsisid aeg-ajalt jalgadele tõusta, et banaanikobaraid murda või terava kiviga mõnda ananassi varre otsast maha lõigata.

Komöödia viies vaatuses. "Tartuffe" on Molière'i tuntumaid näidendeid. Kuulus prantsuse kirjanik kujutab siin aferisti, kes vagadust sildiks kasutab, et selle varjus takistamatult oma kuritegelikke plaane ellu viia. Kuid näidendi tõeline tähendus on suurem kui usuvagatsejate paljastamine. "Tartuffe'is" on antud hävitav hoop kiriklik-religioossele elulaadile, millele Molière seab vastu oma terve, elurõõmsa, ratsionalistliku ellusuhtumise. Kuigi teose ilmumisest on möödas juba sajandeid, pole ta ka tänapäeval oma kõlajõudu kaotanud. Elavate karakterite, sündmustiku meisterliku arenduse ja tiheda, lopsaka sõnastuse tõttu on "Tartuffe" üks maailmaklassika kõige poulaarsemaid komöödiaid.