Raamat koosneb järgmistest osadest: I Puude ja põõsaste määramine lehtede (okaste) järgi II Puude ja põõsaste määramine võrsete ja pungade järgi III Puude ja põõsaste määramine viljade ja seemnete järgi IV Puude ja põõsaste määramine idutaimede järgi Raamatus on esitatud ka rida oskussõnade seletusi, puu- ja põõsaliikide eesti- ning ladinakeelne register.

Mis on ühist salatikontsul, talisibula juurejupil ja avokaadoseemnel? Õige, kõik nad on toidujäätmed ja visatakse prügikasti. Igati asjalik mõte oleks aga kasvatada neist hoopis uued taimed. See raamat jagab nõuandeid, kuidas panna kasvama enam kui kakskümmend vilja, kasutades selleks vaid tükikest taimest, ja mida teha, et sirguv taim hakkaks ka saaki kandma. See ongi taaskasvatamine. Porrulauk, rooma salat, peet ja teised köögiviljad ei vaja midagi erilist, et tükikesest kasvama hakata: vaid vett, mulda, valgust ja veidi hoolt. Ent kui sul pole rõdu ega aeda? Sellest pole midagi, sest piisab ka aknalauast, et kasvatada endale turgutavaid vitamiine sisaldavat värsket rohelist. Ühtlasi vähendame oma ökoloogilist jalajälge ja anname väikese panuse keskkonnahoidu. Inspireeriv ja nõuannetest pakatav raamat nii suurtele kui ka väikestele!

Millal ja kuhu seenele minna ning veel palju muudki tarvilikku seente kohta saab loodusehuviline teada sellest raamatust, mis on pühendatud peamiselt meie vabariigi seente fenoloogiale. Kokku leiab seenesõber siit andmed 225 liigi kohta, kusjuures autori peatähelepanu keskendub söögiseentele. Raamat kõigile loodusesõpradele, eriti aga neile, kes seenekorjamisest lugu peavad.

Teine, täiendatud trükk. Raamatus kirjeldatakse mesilaspere bioloogiat, mesila rajamist ning aastaringseid töid mesilas. Käsitletakse ka mesilastõugude kasvatamist, mesilaste haigusi ja nende tõrjet. Võrreldes eelmise trükiga on tehtud täiendusi nüüdisaegse mesindusteaduse ja -praktika seisukohalt lähtudes. Raamat on mõeldud teadmiste täiendamiseks nii algajale kui ka kogenud mesinikule ning kõigile mesindushuvilistele.