Sisukord: -Doomino. Hõberebase elulugu; -Telder mustang; -Liivamäe hirve jälil; -Bingo. Lugu minu koerast; -Lobo. Currumpaw´ kuningas; -Wully. Lugu kollakast krantsist; -Hõbetäpp. Lugu mustast varesest; -Punakrae. Lugu Doni oru kaeluspüüst; -Monarh. Tallaci karuhiiglane; -Winnipegi hunt; -Agulikass; -Poiss ja ilves; -Snap. Lugu bullterjerist; -Väike sõjaratsu. Lugu rohtlajänesest; -Arnaux. Kirjatuvi elu kroonika; -Tänavalaulik. Isavarblase seiklused; -Tito. Lugu koiotist, kes õppis elu tundma; -Miks tihased kord aastas aru kaotavad; -Karupoeg Johnny; -Chink; -Järelsõna; -Nimede ligikaudne hääldamine.

Vilja Vainisto ja Rööbelid on kõigi aegade kõige tähtsama röövliöppetuse kannul, kuid seda otsivad ka kõik teised maanteeröövlite perekonnad. Helmeri Kvisti saja-aastane Öppetus peidab endas röövlikuninga tarkust ja väge, ning otse loomulikult tahavad kõik seda endale saada. Helmeri Kvist aga nägi seda kõike ette ja tegi nõnda, et Öppetuse leiab vaid tõeline meister. Vilja peab nüüd kokku võtma kogu nutikuse ja vapruse, et leida üles aare ja võistlevate röövliperede käest eluga pääseda. Kui maanteeröövlite madin juba Vilja pereni jõuab, on asi naljast kaugel. Vilja ja Rööbelite eelnevatest seiklustest jutustavad raamatud „Meie, Rööbelid” (2012) ja „Meie, Rööbelid, ja Pätikaroke” (2013). Siri Kolu Rööbeli-sari on pälvinud mitmeid Soome mainekaid kirjandusauhindu ja raamatute kirjastamisõigusi on müüdud rohkem kui 13 riiki.

Kogumikus on kolm päevateemalist ja kaks ajaloolist jutustust ning üks muinasjutt. Jutustusest "Nõiavits" kiirgub kodusoojust ja põlvkondade järjepidevuse turvalisust. Kahes järgmises tänapäevaloos valutab autor südant tõusikluse, sellest tuleneva südametuse pärast ning lastekodulapse kiivakiskunud lapsepõlve pärast. Nii ajalooainelistes jutustustes kui ka muinasjutus on ilmne rõhk eetikaprobleemidel.

Joseph Rydyard Kipling sündis 30. detsembril 1865. aastal Bombays. Kuueaastaselt kolis ta Inglismaale. Kooliaeg möödus Portsmouthi ligidal Southseas ja 1878. aastal asus ta õppima sõjakooli Devonshire'is. 1882. aastal läks Kipling Indiasse tagasi ja kirjutas Lahore'is ja Allahabadis ajalehtedele artikleid. Lisaks sellele tegeles ta algul luuletamisega, hiljem hakkas ilmuma ohtralt lühijutte. Kui ta 1880. aastatel taas Inglismaale läks, oli ta tänu nendele jutustustele seal juba kuulus. “Jutte väikestele lastele”(1902) ja “Haldjamäe vembumees” (1906) said ruttu lastekirjanduse klassikaks. 1907. aastal sai Kipling esimese inglasena Nobeli kirjanduspreemia. Seiklusfantaasia “Haldjamäe Vembumees” sisukord: Welandi mõõk Noored mehed mõisas Uljad seiklejad Vanad mehed Pevenseys Suurel müüril Tiibadega Mütsid Joonistaja Hal Kolmekümnenda leegioni tsentuurio “Dymchurchi pagemine Aare ja seadus