Kuigi Edgar Lee Masters (1869-1950) oli viljakas autor, on ta kirjanduslukku läinud tüüpilise ühe-raamatu-mehena ja see üks on "Spoon Riveri antoloogia", mille 250 hauakirjast toob "Spoon Riveri koolnud" ära 185. ROGER HESTON Oh kui tihti Ernest Hyde ja mina vaidlesime tahtevabaduse üle. Minu lemmikvõrdlus oli Pricketti lehm, aasal köies ja muidugi nii kaugele vaba, kui kaugele ulatas köis. Kui me ükspäev jälle lehma vaadeldes vaidlesime, tõmbas see köit, et pääseda ringist, mille ta paljaks oli söönud: vai tuli maast välja, ja lehm tormas meie poole, sarved maas. "Mis see's on, vaba tahe või?" küsis Ernest joostes. Mina kukkusin maha ja lehm kaevas mu surnuks.

Valimik annab läbilõike suure vene luuletaja Mihhail Lermontovi luulest.

Muinasjutt magab lume all ja vaikselt ümiseb tuul. Aita on terad kogutud juba lõikusekuul. Pehmete lumepilvede pääl päike päevalgi tukub. Taeva sinine meri on jääs ja paadisadam on lukus.

B. Kangro pagulasaastate luules on kõige tundeerksamaks süvahoovuseks vastuolu ta tõsihella kodumaasse-juurdumuse ja ta maapakku kandunud valiksaatuse vahel. Eredad lüürilised pildistused selle elukonflikti ümber voogavast pingeväljast on hästi mõistetavad Läänemere mõlemal kaldal. Jaan Kross KÜNDJA Must kabi vajub nätskes künnivaos, all pingul naha puusal paisub lihas ja poripritsmeist laigulisel pihal aeg-ajalt pingutusest naksub taos. Hallpruune saviviirge kõrvu laob tuhm adraleht kui pikas tihkjas vihas ja higist määrdind laubal tuhkjas kihar kui räbal kleepub külmas ähinsaos. Niisama mõtteta kui hobu astub, mees rambind käsi hoiab adrapääd. On mulla ligi hämar taevakaar end surund lamedaks, kuid siiski sääl, kus ader pöörab sitket savimaad, üks rahvas tõuseb valgusele vastu.